1 1.GAASKEEVITUS JA GAASLÕIKAMINE Gaaskeevitus on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus energiaallikana kasuatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojus. Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaasikeevituseks, kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuuril gaasileegiga, kasutades vajadusel lisametalli. Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu.
langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek.Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse
Paksemad leged keevitatakse lisametalli lisamisega keevisõmblusse. Kahe lehe vahele jäätakse pilu, mis peab vastama keevitatava metalli paksusele ja tehakse keevitusõmblus. Gaaskeevitust kasutatakse laialdaselt väikese läbimõõduga torude keevitamisel (kuni 100mm), eriti kütte- ja kuumavee süsteemide montaažil, vee- ja gaasitorustike ning teiste torukonstruktsioonide ühendamiseks. Keevituse protsessi tunnusnumber on 311. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleefi, millel on kolm selgelt eristatavat tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on selgelt eristatavad piirjooned, mis muutuvad otsast sujuvalt ümaraks, eredalt helendava ümbrisega. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostisest, gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumast kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu.
Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali
Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi: 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt
Põhilise osa põlevkivitoodangust tarbivad elektrijaamad. Ilma põlevkivita jääksime elektrita. Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta. Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid
Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Tavaliselt kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub
segusid. Gaasileegil ei ole kindlat kontuuri, mis raskendab leegi reguleerimist. Leegi temperatuur on 2100 2300 oC. Bensiin. Kergelt aurustuv, läbipaistev terava lõhnaga vedelik. Bensiini kasutatakse hapniklõikamisel, kergelt sulavate metallide keevitamisel ja jootmisel. Hapnikuga põledes annavad bensiini aurud leegi temperatuuriga 2400 2500 oC. Hapnik. Gaasikeevitusel ja lõikamisel toimub metalli kuumutamise gaasileegiga mis saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Läbipaistev ilma lõhnata mittepõlev gaas, kuid soodustab aktiivselt põlemist. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega: õlide, rasvade või söe tolmuga, siis võib toimuda isesüttimine. Keevitamiseks ja metallide termolõikamiseks toodetakse kolme sorti tehnilist hapnikku: I sort- hapniku mitte vähem kui 99,7%. II sort- hapniku mitte vähem kui 99,5%. III sort- hapniku mitte vähem kui 99,2%.
Ta on üks kergemaid 5 gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt
Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 4 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt
Kuid on olemas ka mõned seadmed, mis on gaaskeevituse puhul vajalikud. Nendeks on: keevituspõleti, surugaasireduktorid ja baloonid. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse.
keevitust. Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras. Metallide gaaskeevitus. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on
Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt.
kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Volframelektrood 4. Lisametall Sele 1.3. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Gaaskeevitus (G) Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse lisametallina keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. 8 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Lisametall
Kuni kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas võib iga keevituskoha jaoks varuks olla üks hapniku- ja üks põlevgaasiballoon. Seejuures tuleb töös olevat ja varuballooni soojuskiirguse eest kaitsta metallekraaniga. Üle kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas peab olema korraldatud tsentraalne gaasivarustus. Seejuures peavad hapniku- ja põlevgaasikeskus paiknema ruumides, mis on teineteisest eraldatud gaasitiheda tuletõkkeseinaga. Põlevgaasi keskuses peab gaasi jaotustorustikul enne üldventiili olema tagasilöögiklapp. Tuletöö tegemisel ajutises töökohas peab gaasiballoon paiknema töökohast vähemalt 10 m kaugusel, olema püstiasendis või transpordikärul. Gaasivoolik peab ballooni ja gaasipõletiga olema ühendatud spetsiaalse kinnitusklambriga. Juurdepääs gaasiballoonile peab kõikidest külgedest olema vaba. Gaasipõletit ballooniga ühendav gaasivoolik peab olema varustatud tagasilöögiklapiga.
gaaskeevitust. Lõpliku valikuna valin Gaaskeevituse Seadmete valik - Vooluallikad puuduvad Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta) Kõrgtemperatuuril gaasileek (atsetüleen + hapnik) toimib samuti kaitsva kihina. Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks.
Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab vahelduvvooluks. Keevituse vooluallikate valik: kasutatavaid keevitusviise ja nõudeid keeviste kvaliteedile, keevitavaid materjale, keevitatava materjali paksust, keevituskaablite pikkust, teisaldatavust ja selle vajadust, tootmismahtu ja kasutamise intensiivsust. Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Selle puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel. Soojusallikaks on keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Eelised: võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle, mõned metallid keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega
pindade suhtes. 5. Gaaskeevitus Joonis 4. Gaaskeevitus GW - gas welding. Hapniku-atsetüleeni keevitus, euronormidele vastav tunnusnumber on 311. (Vt joonis 4). Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse
Sulavkaitse – lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist- Kaitselüliti – katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 30. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? Generaator on seade, mis muudab mehaanilist energiat elektriliseks. Elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest enegiast elektrienergia tootmiseks. Gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks. Elektrogeneraator – elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks. 31. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike (nt telekas ja arvuti). Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed (nt elektripliit ja veekeetja). Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 32. Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus?
segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi koostist, võimsust ja kuju. Keevituspõletite liigitamine: kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid; otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ning injektorita põletid. Põletit, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse, nimetatakse injektorpõletiks. 2.2.1 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus
Jäik 7. Liite konstruktsiooni saab vajaudsel muuta 8.Keevitamisega ei kaasne märkmisväärset müra 9.Liite saab teha esteetilise välimusega Keevisliidete puudused – 1. Liite detailidel on oht keevitamisel deformeeruda 2. Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas
2. OHUTUSNÕUDED GAASKEEVITUSTÖÖDEL 2.1. Enne gaaskeevituse töö alustamist tuleb kontrollida: 2.1.1. gaasivoolikute ühendusi põleti ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja tihedad); 2.1.2. põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste korrasolekut, põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 2.2. Gaasiballoonide kasutamisel peavad need olema kohastele alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. 2.3. Balloonide paigutamine läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. 2.4. Alustel peavad olema varikatused, mis väldivad õli sattumist balloonile. 2.5. Balloonid tuleb asetada kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 2.6
ja survejõu rakendamise toimel. Reegline on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamiseni, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rkaendatakse survejõudu. Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19
ühendamiseks. 5 Koostas: Reppy 21.11.2012 5. Gaaskeevituse protsess Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust. Reeglina on sel juhul tegu käsikeevitusega. Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, nende puhul on gaasileegi temperatuur märgatavalt madalam. Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja
voolutugevus järsult kasvab 34 Elektrimootor - seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, mille töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. Generaator - seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks. Liigid: elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest energiast elektrienergia tootmiseks; gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks; elektrongeneraator ‒ elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks:ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) 35 Aktiivvõimsus -keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivvärtuse kaudu P=UI= ImUm/2 Hetkvõimsus - näitab võimsust mingi konkreetsel ajahetkel ja see saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu
- takistuspõkk-keevitust (UP). Kontaktkeevitus erineb kaarkeevitusest selle poolest, et ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rakendatakse survejõudu. Keevitusoperatsioonid on hästi automatiseeritavad, kusjuures keevisõmbluse kvaliteet sõltub ainult seadme reguleerimise õigsusest, mitte keevitaja kutseoskustest. 13. Gaaskeevitus, keevitusgaasid, keevitusseadmed ja gaaskeevituse põletid. Gaaskeevitus kuulub sulavkeevituse rühma. Soojusallikaks on põleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Keevitada on võimalik peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Keevitusleek moodustub põlevgaasi põlemisel hapnikus. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ja lisametalli. Kõige 4 rohkem kasutatakse gaaskeevitamisel hapniku ja atsetüleeni leeki kõrge temperatuuri ja soojuse kontsentreerituse
Neid võib kasutada praktiliselt kõigi metallide keevitamiseks. Selle keevituse abil võib kokku keevitada nt paksu ja õhukese plaadi. Al ja Ti torustike keevitamisel saavutatakse TIG keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel. 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid põlevgaase kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust,
tühjendamine toimub kahe kahepoolse toimega hüdrosilindri abil kopatõmmitsa, käitamishoova ja vahehoova vahendusel. Sõltuvalt laaditava materjali liigist saab seada kopa tühjendusnurka ja tema asendit täitmisel. Selleks tuleb kopatõmmitsa sõrm asetada vahehoova ühest avast teise. 7) Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Näiteks saab õmbluse moodustada põhimetalli servade sulatamise teel (põkk-keevituse või ääristatud detailide puhul) .
Sepavaltse kasutatakse venitatud pikiteljega stantsiste tootmiseks ja toorikute ettevalmistuseks stantsimiseks pressidel või vasaratel. 59. Valandite puhastamine Valandite puhastamiseks kasutatakse trummelpuhastamist ja jugapuhastamist, mis omakorda jaguneb haaveljugapuhastamiseks ja haavelheitpuhastamiseks. 60. Hapniklõikamine Metallide gaashapniklõikamine on termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temperatuur on selle sulamistemperatuurist madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemperatuur sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 61. Pulbrite vormimise põhimeetodid Pulbrite vormimise põhimeetoditeks on:
tundlikkus tuuletõmbe suhtes (nagu ka MIG-MAG-il) ja tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes. 5. Gaaskeevitus Joonis 4. Gaaskeevitus GW - gas welding. Hapniku-atsetüleeni keevitus, euronormidele vastav tunnusnumber on 311. (Vt joonis 4). Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua
MAG-il) ja tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes. 5. Gaaskeevitus Gaaskeevitus GW - gas welding. Hapniku-atsetüleeni keevitus, euronormidele vastav tunnusnumber on 311. (Vt joonis 4). Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua
Plasmajoa t* 10000-30000 8) Lihvimine 8) Gaasikeevitamne Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja abrasiivteradest, mis on sideainega seotud põlevgaasi segu põlemissoojust. abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena
tsink lisandiga elektroode (valged). Elektroodi ettevalmistamiseks tuleb ots ümardada vastavalt keevituse parameetritele. 5. Gaaskeevitus GW - gas welding. Hapniku-atsetüleeni keevitus, euronormidele vastav tunnusnumber on 311. (Vt joonis 4). Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib
1. korrastada isikukaitsevahendid. 2. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud materjalid, põrand ei tohi 3. olla libe. 4. Töökohal peab olema veenõu põleti otsaku jahutamiseks. 5. Gaaskeevituse alustamise eel tuleb kontrollida: 6. - gaasivoolikute ühendusi põletite ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja 7. tihedad); 8. - põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste 9. korrasolekut; 10. - põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 11. - reduktori ja vahetihendi olemasolu. 12. 5. Kui kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone, peavad need olema sellekohastele 13. alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. Balloonide paigutamine 14. läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. Alustel peavad olema varikatused, mis 15. väldivad õli sattumist balloonile. Balloonid tuleb asetada kütteseadistest vähemalt 1 m 16. kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele.
läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel. Gaaskeevitamine Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttööde PÕKK-KEEVITUSe tehnoloogia Toru ots lõigatakse võimalikult otse (risti) läbi. Läbilõike võib teha torulõikuriga, käsisaega või mootorsaega. Kontrollitakse, et torul ei oleks sügavaid kriimustusi ega lõikeid. Maksimaalselt võivad need olla 10 % toru seinapaksusest. Hea keevitustulemuse põhieelduseks on puhtus
keevitusparameetrid. Elektroodkeevitus sobib materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm ilma piiranguteta suurimale paksusele. Elektroodkeevitus sobib nii sise- kui ka välistingimustes keevitamiseks. Veealuseks keevitamiseks kasutatakse ainult elektroodkeevitust. 31. Gaaskeevitus. Gaaskeevitus (gas welding,GW) on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus,kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust.Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaaskeevituseks(oxyfuel gas welding,OFW),kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuurilise gaasileegiga,vajadusel kasutades lisametalli. Gaaskeevituse eeliseks on võimalus keevitada kõigis ruumilistes asendites erinevaid keevisõmbluse tüüpe,võimalus reguleerida keevitusenergiat sobivate mõõtmetega suudmiku valikuga.Saab keevitada kitsastes tingimustes , nt
Mida kõrgem on rõhk seda suurem on termiline kasutegur. Kasutus otstarbejärgi: · Energeetilised katlad · Tööstuskatlad-toodavad üldjuhul küülastanud auru. · Küttekatlad(suitsutorukatlad v veetorukatlad) Erinevat tüüpi katlad ja katelseadmete skeemid Katelde tüüpide arengu ajalugu skeemide järgi Katlad klassifikatseeritakse kus liiguvad gaasid ja kus liiguvad vesi aur. Veetoru katlad ja gaasitoru katlad Katlad liigitakse: Kamberkolded- nendes põletatakse põlevgaasi,vedelkütust, tahkaid kütuseid tolmustatud kujul Mitte täielikult põleti. Antakse lisa õhku. Peale selle põletid liigitatakse selle järgi miliise energia arvel toimub põlemis õhu põletisse ja koldesse suunamine. · Injektsioon põletid- suunatakse põlemis rõhk põletisse gaasi joa kineetilise energia arvel ja gaas õhk segunevad juba põletisse sisenemisel. Vt joon.1,2,3,4 lk 2.
paigutatakse riiulile ning põlevmaterjal grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi. Põlevmaterjal laoplatsil paigutatakse vastavalt riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga kooskõlastatud ja objekti valdaja poolt kinnitatud territooriumi kasutamise plaanile. Laoplatsi kasutamisel järgitakse käesoleva määruse paragrahvi 27 nõudeid. §19. Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, -auru või -tolmu kogunemine, tähistatakse tuleohutusmärgiga. §20. Suitsetada tule- või plahvatusohtliku protsessiga territooriumi osal on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud kohas. §21. Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. §22. Pimedal ajal linnas või muus tiheasustusega paigas paikneva hoone number ja
tekib keevitusliide. Saab keevitada ainult üksikute punktide kaudu. Eelis mõõdukas kuumutamine, nii et metalli struktuur ja koostis muutuvad vähe. Sula-(sulatu-)keevitus liidetavad metallipinnad aetakse sulaks, segunevad, jahtudes tekib keevisliide. Ühtlane, kui sulatada juurde samast metallist traati, kuid halva töö korral võib jääda tükkidena, nõrgendades sidet. Kõrge temp saadakse kahel meetodil gaaskeevitus- põletatakse põlevgaasi hapnikus või kaarleegiga. Etüüni-hapniku leegi temp ligikaudu 2000, mis on küllaldane enamiku metallide keevitamiseks. Propaan 2700, MAPP 3000(ohutum, odavam kui etüün), aeglane kuumutamine, nii eelis kui puudus, hea õhukese metalli jaoks, süsinikteraste ja värviliste metallide jaoks, pisi- ja remonditööks, üle 5mm paksusega metall võib deformeerida, ei kasutata konstruktsioonide valmistamiseks. Teine on kaarleegiga
paigutatakse riiulile ning põlevmaterjal grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi. Põlevmaterjal laoplatsil paigutatakse vastavalt riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga kooskõlastatud ja objekti valdaja poolt kinnitatud territooriumi kasutamise plaanile. Laoplatsi kasutamisel järgitakse käesoleva määruse paragrahvi 27 nõudeid. §19. Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, -auru või -tolmu kogunemine, tähistatakse tuleohutusmärgiga. 43 §20. Suitsetada tule- või plahvatusohtliku protsessiga territooriumi osal on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud kohas. §21. Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. §22
30. Hõõrdkeevitamise etapid mehaanilisel energial põhinevad keevitusmeetodid on hõõrdkeevitamine, ultrahelikeevitamine ja külm- keevitamine. Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil Hõõrdkeevitamisel moodustub keevisliide põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus üksteise suhtes pöörlevate või vibreerivate detailide energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi vastastikusel hõõrdumisel tekkiva soojuse ning segu põlemissoojust. Reeglina on sel juhul tegu rakendatava survejõu toimel. Hõõrdumisel hõõrde- käsikeevitusega. Enimlevinud on hapnik-atsetüleen- pindades olevad, keevitumist takistavad oksiidikel- keevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni med purunevad ja surutakse plastse deformatsioo- (C2H2). Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni niga radiaalsihis välja. Algetapil (sele 2
teel komprimeerimistakti lõpus. Kolbmootori Dieseli ringprotsessis (vt Joonis 5 .42) suunatakse soojus protsessi püsival rõhul. Ideaalne Dieseli ringprotsess koosneb kahest isoentroobist, ühest isobaarist ja ühest isohoorist: õhu isoentroopse komprimeerimise 1 2 on korraldatud nii, et komprimeerimise lõpuks ületaks temperatuur kütuse isesüttimistemperatuuri (600 800ºC); seejärel pritsitakse silindrisse diiselkütust, muud rasket vedelkütust või põlevgaasi, mis süttib; isobaarse paisumise 2 3 kestel kütus põleb ja soojushulk q1 viiakse protsessi; järgneb isoentroopne paisumine 3 4 ja isohoorne paisumine 4 1, mille käigus koos termodünaamilise kehaga eemaldatakse protsessist soojushulk q2 ja toimub jahtumine temperatuurilt T4 algtemperatuurini T1 . Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur avaldub seosega 1 k -1
annaabi.ee 
