= 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisgaasis olev tegelik lämmastik, hapnik ja H2O maht Tegelik lämmastiku maht Tegelik hapniku maht Tegelik H2O maht Põlemisgaaside summaarne hulk Põlemisgaaside mass Leian Põlemisgaaside ja õhu entalpia q=1,05 (c )CO2 (c )N2 (c )O2 (c )H2O (c )õ (c )t 200 357 260 267 304 266 169,1 400 772 527 552 626 542 360,0 600 1222 804 850 967 830 560,6 800 1704 1093 1160 1335 1130 767
2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemiseks vajutati ,,hold" nuppu mille tulemusena aparaat jäädvustas hetke andmed. Kui andmed kirjutatud tuli sond torustikust eemladada ja lasti pumbal töötada värseks õhus senikaua, kuni hapnikusisalduse näit oli ligilähedane 21%. Pärast katse sooritamist lülitati analüsaator välja. Korrati katset kõigi kütuseliikidega. 4. Arvutused
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini
Soojusnähtused autos. Auto mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini
3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed Komponentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur
SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200. Vedelkütuse niiskuse määramise meetod põhineb veehulga määramisel, mis aurustatakse teatud massiga kütuse proovist. Vedelkütuse niiskuse määramisseade koosneb klaaskolvist mahuga 500 ml (nr 1), püüdurist (nr 2), kondensaatorist (nr 3) ja kuumutajast (nr 4). Püüdur kujutab endast koonilise allosaga silindrilist katseklaasi (mahuga 10 ml)
1) täidetud põlevmaterjali või selle jääkidega; 2) mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all; 3) pingestatud. (6) Tuletöö tegemisel: 1) on keelatud tuletöö tegemiseks kasutatavate seadmete ning hapniku- ja gaasiballooni soojendamine lahtise leegiga või muul tuleohtlikul viisil; 2) kustutatakse koheselt tekkinud tuleohtlikud sädemed või muud kuumad detailiosad; 3) jälgitakse suitsu, vingu- või põlemisgaaside teket ning vajadusel ventileeritakse tuletöö tegemise koht; 4) jahutatakse suure kuumuse vältimiseks töödeldavat metallist osa või detaili juhul, kui see võib tekitada tulekahju tekkimise ohu soojusjuhtivuse või -kiirguse teel.
Elavhõbedat satub keskkonda jäätmete põletamisel ja põllumajanduses taimekaitsevahendite uhtumisel vette. Varasematel aastatel puhiti seemneid laialdaselt selliste elavhõbedat sisaldavate preparaatidega nagu granosaan, merkuurbenseen ja merkuurheksaan. Nüüd on keskkonnale eriti ohtlikud taimekaitsevahendid arenenud riikides keelatud. Üks tonn põlevkivi sisaldab keskmiselt 1,33 g kaadmiumi ja 0,17 g elavhõbedat. Tuhapüüduritega õnnestub osa põlevkivi põlemisgaaside tuhast ja koos sellega raskmetallidest kinni püüda ning veega eemale suunata. Nii on elektrijaamade lähistele tekkinud ulatuslikud tuhaväljad. Kasutamist leiab vaid kolmandik põlevkivituhast. Põlevkivienergeetikas ja -keemias tekkivad jäätmekogused moodustavad enamuse Eesti aastasest jäätmemahust. Ülesanne Määrata põlevkiviküttel töötava elektrijaama kaadmiumi (Cd) ja elavhõbeda (Hg) aastabilansid
VRO2 0,01 (CO 2 CO H 2S m C m H n ) m3/m3 n VH02O 0,01 H 2S H 2 C m H n 0,124d g .k 0,0161 V 0 m3/m3 2 N2 V0 N2 0,79V 0 m3/m3 100 VH2O VH02O 0,0161( 1)V 0 m3/m3 Tekkivate põlemisgaaside summaarne kogus Vg VRO 2 V VH 2O ( 1)V0 N2 0 m3/m3 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A
pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid:
ta aga tugev mürk.Arseeniühendid on pldkosutavaks videodisk leukoosi, kehvveresuse ja nahahaiguste ravil. Arseeni ühendid on väga tugevad mürgid juba väga väikeste annustena. Inimesele surmav on juba 0.05 - 0.01 grammi. Ravimina kasutatakse neid aga sada korda väiksemas annuses. Mürgituse puhul tekib oksendamine, kõhu valu ja nõrkus, suus on metalli maitse .Arseeni mürgitus on raskesti diagnoostiav. Suhtelsielt palju arseeni ühendaeid on vihma vees, sest kivisõe põlemisgaaside koostises läheb õhku arseeniühendeid, mis koos vihmaveega satuvad maapinnale. Päranduspulber Mürgisegajad ja mürgiavastajad on ikka tegutsenud just valitsejate õukondades. Arseeniühendeid lisati tavaliselt toidu või joogi hulka, mistõttu näiteks Vana-Rooma riigis teenis ülikuid söögilaua ääres ori, kes sööke-jooke eelnevalt maitses, et vältida isanda mürgistamist. Väidetavalt mürgistas keiser Nero arseeniga oma kasuvenna Britannicuse. Kesk- ja renessansiajal olid
1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord Eestis müüdava gaasi järgi jättes katla kasuteguri ja hoone energiavajaduse samaks) ning hind koos võrgutasude, aktsiisi ja käibemaksuga. Need väärtused leiate AS Eesti Gaas kodulehelt.
H v. g = Vi ci´v. g kJ / kg , kJ / m 3 8-2 Kus Vi on põlemisgaasi komponentide mahud (VRO2, VN2 , VO2, VH2O kütuse 1 massi või mahuühiku kohta m3/kg, m3/m3, ci' vastava gaasikomponendi erisoojus (isobaarne mahterisoojus) kJ/ 3 (m K) v.g katlast väljuva põlemisgaasi temperatuur Soojuskadu mõjutab eriti tugevalt katlast lahkuva põlemisgaasi temperatuur v.g aga ka liigõhutegur v.g. Katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur suureneb küttepindade saastumise tagajärjel, liigõhutegur aga hõrenduse all töötava katla ebatiheduste suurenemisel. Soojuskadu q2 mis on normaalselt 3-10% võib sellisel juhul suureneda veelgi. Soojuskao q2 praktiliseks määramiseks katla soojustehnilistel katsetustel tuleb määrata katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur ja teha kindlaks liigõhutegur lahkuvas põlemisgaasis. Liigõhu teguri määramiseks tuleb mõõta RO2, O2 ja CO
1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; laste mängimine tulega; lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine; lõkkest lendavad sädemed; kulu põletamine; katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine; katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine; tahtlik süütamine; äike; suitsetamine. 1.1.4 Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja 2. Tulekustutisvahendid · Esmased · Mehhaanilised · Statsionaarsed Tuletõrje vesivarustus · Automaatsed Sprinklerseadmed Drentserseadmed 2.1 Tulekustutite liigitus A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel
kollektorist, millisse aur siseneb torude kaudu. Vesi pritsitakse kolllektorisse läbi düüsi. Veepiskade ja auru hea segunemise tagamiseks paigutatakse kollektorisse difuusor. Aur väljub regulaatorist teiste torude kaudu. Regulaatorist väljuva auru temperatuur sõltub aurusse pritsitava vee kogusest. Antud juhul sissepritsitava vee osa 3%. Malekorras torudega ökonomaiser ehk toitevee eelsoojendi on aurukatla küttepinnaks, kus põlemisgaaside soojuse arvel kuumutatakse katlasse suunduvat toitevett. Ökonomaiser on paigaldatud konvektiivsete gaasikäiku ülekuumendi külma astme järel. Ökonomaiserid valmistatakse kas ribitatud malmtorudest (malmtoruökonomaiser) või siledatest terastorudest (terastoruökonomaiser). Antud juhul kasutatud viimast, kuna eranditult valmistatakse kõrgrõhukatelde ökonomaiserid terastorudest. Torude välisdeameeter on 32 mm
osadele kogunev mustus satub vihmaga fassaadile. Katkiste või deformeerunud katteplekkide tõttu must vesi koondub ja määrib seina kiiremini ning tugevamalt. Krohvitud pindadel imendub mustus pooridesse ning seda on raske või koguni võimatu eemaldada. PIGILAIGUD KROHVIL Tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel tekib suitsulõõri sisepinnale pigi, mis imbub niiskuse toimel vuukide kaudu pruunide laikudena korstna välispinnale. Niiskus tekib korstnasse põlemisgaaside jahtumisel ja neis oleva veeauru kondenseerumisel. Niiskus satub korstnasse ka siis kui korstana pists on lagunenud. RÄÄSTA RENNID JA VIHMAVEETORUD Vihmaveesüsteem peab suutma vastu võtma kogu katuselt tuleva vee ja juhtima selle hoonest võimalikult kaugele. Rennide ja torude asetus ning suurus sõltub katuse suurusest ja kujust. Samuti peavad olema kalded õiges suunas ja piisavad. Valesti paigaldatud rennide ja torude tõttu võib
10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Delfi, 2003. Delfi. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/joest-leiti- sinepigaasi-ja-tsuaniidiuhendeid?id=5482577 [Kasutatud 05 04 2003]. FIE Marko Bandis, 2010. Tahm on kergestisüttiv ja hea soojaisolaator. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.tahmatont.ee/lisalugemist/ Igor Sarin, M. S., 2015. Suitsu ja põlemisgaaside eemaldamine tulekahjudel. rmt:: s.l.:s.n. Jürgenson, M., 2010. Tuleohutus. [Võrgumaterjal] Available at: https://tuleohutus.wordpress.com/2010/01/14/ulimurgine- vingugaas/ Kalme, L., 2004. Korstnapühkija tahmast. [Võrgumaterjal] Available at: https://ilm.ee/index.php?41051 Kask, Ü., 2017. Põlemine.Küttekolded. Hoonete soojusvajadus. Küttesüsteemide kavandamine. rmt:: s.l.:s.n., p. 13. Keskonnaministeerium, 22.03.2018. Põlemisel tekkivast mürgistusohust. [Võrgumaterjal]
m i l i s e k s k e h a k s . Termodünaamiliseks kehaks võivad olla üldjuhul nii tahked, vedelad kui ka gaasilised kehad. Kõige sobivamateks termodünaamilisteks kehadeks on g a a s i d (või aurud), kuna nad võivad paisumis- (komprimeerimis-) protsessides mitmekordselt muuta oma mahtu. Soojusjõumasinates (sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt.) soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks on termodünaamiliseks kehaks kütuste põlemisel saadavad gaaside segud. Põlemisgaaside koostis oleneb põletatava kütuse omadustest. Kasutades hapendajana õhku saadakse gaaside segu, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist, veeaurust, lämmastikust ja hapnikust. Antud juhul ei muuda termodünaamiline keha soojusjõumasinas töötsükli jooksul agregaatolekut, st esineb ainult gaasilises faasis. Aurujõuseadmetes (auruturbiinid, aurumasinad jt) on enamikul juhtudel termodünaamiliseks kehaks veeaur. Töötsükli käigus muudab veeaur aurujõuseadmes oma agregaatolekut.
Mittekeevast ökonomaiserist väljuva vee temperatuur peab olema vähemalt 30....40°C võrra madalam küllastustemperatuurist. Vee keskmine kiirus mittekeevas ökonomaiseris peaks olema 0,3...0,4 m/s, keevas ökonomaiseris 0,8 1,0 m/s. Ökonomaiserid valmistatakse ribitatud malmtorudest või siledatest terastorudest. Malmökonomaisereid kasutatakse madal ja keskrõhu kateldes töörõhuga kuni 2,4 MPa. Malmökonomaiserid on mittekeevad ja põlemisgaaside temperatuur ei tohiks tõusta üle 420°C. Malmökonomaiserid valmistatakse plokkökonomaiseritena ja võivad töötada rõhu all töötava koldega. Kesk- ja kõrgrõhukateldel on siledatest terastorudest ökonomaiserid. Rõhtsad torud on paigaldatud kas malekorras või koridoorselt. Terastoru ökonomaiser jagatakse põlemisgaasi voolu suunas 1-1,5 m kõrgusteks pakettideks. Pakettide vahekaugus on tavaliselt 550 600 mm.
soojusbilanssi isegi kütmata. Suhteliselt madala pinnatemperatuuri tõttu annab tellistest laotud tulekolle sooja aeglaselt ja kaua. Samuti on see turvaline, kuna temperatuur ei tõuse häirivalt kõrgeks ka pika kütmisperioodi jooksul. Tellis kannatab kõrgeid temperatuure, telliskoldes on võimalik saavutada puhta põlemise eelduseks olev kõrge temperatuur, isegi kuni 800 - 900 ºC. Kuna puidu põlemisel eralduvad gaasid põlevad lõpuni, on lõõri juhitavale põlemisgaaside temperatuur suhteliselt madal ja tulekolde kasutegur seega kõrge. Telliskorsten vastab Euroopa uuematele standarditele nii tuleohutusnõuetes kui ka nõudlikes tahmapõlemiskatsetes. Kollete ja korstnate soojusmahtuvus on viimaste uuringute põhjal kasutaja jaoks üha olulisemal kohal. Konkreetse kasuna võib välja tuua kasutusmugavuse, hea sisekliima ja loomuliku energiasäästu, mis on selgelt väljenduv juba 1 kütteperioodi jooksul.
seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel. 7) Häirekeskusesse helistamine!! Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes! Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni! Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub
Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [2] 13. Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid. Kaitset ka suurte kuumuste vastu (tuleklass EI) pakuvad mitmekihilised tuletõkke klaasid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Mitmekihiliste klaaside puhul koosneb klaas mitmest float-klaasi kihist nind nendevahelisest läbipaistvast silikaatkihist. [2] 14. Turvaklaasid Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid
Jäätmete põletamise eelisteks on jäätme massi ja mahu vähenemine, nakkusohu vältimine ja roiskuvate jäätmete destabiliseerimine, ohtlike jäätmete põletamise võimalus. Põletamisel tekkivat energiat saab kasutada energia tootmiseks jäätmete taaskasutus. Jäätmepõletamise miinusteks põlemisel tekkivad ohtlike ühendid ja põlemisgaasid raskemetallid, dioksiinid, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, vingugaas jm. See tähendab, et on vajalik põlemisgaaside põhjalik puhastamine. Järgi jääv materjal ikkagi vaja ladestada. Oluline on ka märkida, põletamisel säilivad põletatavas materjalis olnud ohtlikud saasteained. Põletustehaste loomine kulukas. Eestis tegeleb jäätmekütse toomisega ettevõte OÜ Ecocleaner ning jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo. Biolagunevate jäätmete käitlemine
Süttimiseelne kuumutamine ja niiskuse aurustamine. Lendosiste eraldumine ja põlemine. Kütuse termiline lagunemine ehk lendosiste eraldumine sõltub huumuskütustel nende geoloogilisest vanusest. Koksi põlemine. Süsiniku ehk koksi põlemine algab peale suurema osa lendosiste ärapõlemist. Loetletud põlemisstaadiumitest olenemata lendosiste suurele hulgale kütuses, on kõige pikem koksi põlemine. 23. Põlemiseks vajalik õhu kogus ja põlemisgaaside kogused. · Põlemise seisukohalt koosnevad kütused viiest algainest ehk komponendist: süsinikust, väävlist, hapnikust, lämmastikust ja vesinikust, milledel on oluline osa põlemiseks vajalike õhuhulkade kui ka heitgaaside hulkade määramisel. Stöhhiomeetrilised võrrandid võimaldavad määrata põlemisseaduste moodustamiseks vajaliku hapniku ja järelikultka õhu teoreetilise hulga. · 24. Väävliheitmed
Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. 8 Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid. Kaitset ka suurte kuumuste vastu (tuleklass EI) pakuvad mitmekihilised tuletõkke klaasid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Mitmekihiliste klaaside puhul koosneb klaas mitmest float-klaasi kihist nind nendevahelisest läbipaistvast silikaatkihist. Turvaklaasid Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre.
Neid klassikalisi diisel mootoreid, mis pole tänapäeva autodel, nim. algselt aeglase käiguga diislid, kasutati statsionaalsetea. Kasutati pneumaatilisi pihusteid, suruõhuga pritsiti. Diisel mootorites kütuse ja õhu segu toimub silindri sees. 1->2 õhu komprimeermine kuni kütuse isesüttimistemperatuurile (600-800C), seejärel toimib kütuse sisse pritsimine ja 2->3 isobaarne põlemine 3->4 põlemisgaaside isotroopne paisumine 4->1 soojuse isobaarne eemaldamine silindrist (soojuskadu) Segaringprotsess Kaasaegsed kiirkäigulised diiselmootorid kasutavad samuti diiselkütuseid. Põlemis kamber on nii konstrueeritud, et põlemine esialgu isohoorne ja sellele järgneb isobaarne. p T v s 10
tuleohutusmärkidega. Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes! Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni! Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei
LNG tankerite kateldes maagaas), mida põletatakse kolderuumis. Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest, peavad sama aurutootlikkuse korral utilisatsioonikatelde küttepinnad olema vastavalt suuremad. Segatüüpi katlad on varustatud koldega ja on ühendatavad peamasinate väljalaske-gaaside süsteemiga. Need katlad töötavad seisu ajal tavaliste abikateldena vedelkütusel, sõidu ajal utilisatsioonikateldena. Ehkki aurusüsteem on nende katelde puhul oluliselt lihtsam, kasutatakse seda katlatüüpi suhteliselt harva.
· Põlemist saab kiirendada prügi eelneva purustamise või aktiivse segamisega koldes. · Põlemise ühtlustamiseks tuleb prügile sageli lisada tavakütust Kütteväärtus: 1 t segaolmejäätmetest saab 2 MWh soojust ja 0,66 MWh elektrit. kütteväärtus ligilähedane põlevkivile. põlevkivi kütteväärtus on 4 korda väiksem kui naftal Kütteväärtuse suurendamine : inertsete materjalide väljasortimine; · põlemisgaaside koostis sõltub jäätmete koostisest (nt sõeludes jäätmetest välja raskmetallirikkama peenfraktsiooni (< 50 mm); · peenprügi ladestamine oluliselt lihtsam; · töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda; · töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega. · kütus põleb paremini ning tekib vähem tuhka. · põlemisomaduste parendamiseks võib jäätmekütusesse lisada tavakütust (nt kivisüsi, kütteõlid);
omavaheliseks võrdlemiseks. Süttimistemperatuur Iga põlev aine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatud temperatuurini. Põlemistemperatuur Süttimistemperatuur kindlustab vaid põlemise alguse, et põlemine kestaks peab koldes valitsema kõrgem temperatuur, kui see on süttimiseks tarvilik. Põlemistemperatuur oleneb: kütuse kütteväärtusest hapniku küllusest koldes ja tõmbest põlemisgaaside kaalust ja erisoojusest kolde konstruktsioonist kütuse niiskusest Ahju soojasalvestus Ahju soojasalvestusvõime ehk soojamahtuvuse saab leida valemiga Q= cmt kus c om materjali erisoojus KJ, m ahju soojasalvestava osa mass kg, t ahju ja toatemperatuuri vahe kraadides, näiteks kui ahju maht on välis kabariidid järgi on 1,5 m3 algtemperatuur 40 kraadi ja lõpptemperatuur 150 kraadi siis arvestades ahju
ps = pk - põj . ps· = ps = 1,98 105 [Pa], Jahutite väljalülitamisel õhutemperatuur ressiiveris on võrdne õhutemperatuuriga pärast turbokompressorit: nk - 1 1, 6-1 nk Ts = Tk = T0 · = 293 × 1,98 1,6 = 378 [K], k kus nk = 1,6...1,8 on kompressiooni polütroobitegur, k rõhu tõusu aste kompressoris; T0 = t0 + 273 = 20 + 273 = 293 [K]. Õhu ja põlemisgaaside temperatuur silindris paisumisprotsessi lõpul: · Ts0 + r Tr 288 + 0,07 × 650 T = a = = 405 [K] 1+ r 1 + 0,07 kus Ts0 = Ts· + 10 = 378 + 10 = 388 [K] Silindrisse antava õhukoguse arvutamisel tuleb arvestada : - silindri täiteaste praktiliselt ei sõltu õhu parameetritest täiteprotsessi algul, siis võib arvestada, et täiteaste ei muutu: t = 0,8. - Õhu tihedus muutub: ps 1,98 105 s· = = = 1,82 [kg/m3]
Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 45 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 46 Jäätmete kütteväärtus Jäätmete kütteväärtuse suurendamine INERTSETE MATERJALIDE VÄLJASORTIMINE; 1 t segaolmejäätmetest saab 2 MWh soojust ja 0,66 · põlemisgaaside koostis sõltub jäätmete koostisest (nt sõeludes jäätmetest välja raskmetallirikkama peenfraktsiooni MWh elektrit. (< 50 mm); · peenprügi ladestamine oluliselt lihtsam;
2) 2.-3. Isobaarne põlemine vabaneb soojushulk q1, kasutatakse vedel ja diiselkütuseid 3) 3.-4. Põlemisgaaside isoentroopne paisumine p1=p4 gaasiturbiinis 4 1 4) 4.-1. Töötanud gaaside ärajuhtimine, millega
sulaklaasi. Vajalik temperatuur vannis saadakse Betoon: segu tsement:liiv:killustik mahulises vahekorras gaasilise või vedelkütuse põletite abil, mis asuvad 1:3:6 + vesi võlvi all klaasimassi kohal. Vannahjud on Raudbetoon - sama, aga armeeritud raudvarrastega, regeneratiivsed - põlemisgaaside soojus antakse tõmbetugevuse tõstmiseks (betoon töötab hästi survele) sisenevale küttegaasile ja õhule tulekindlates Aluminaattsemendid - tehakse lubjakivist ja boksiidist täidistornides. (puhas Al2O3). Tardumine on väga kiire (sõja olukorras Tõmbemasina poolses otsas viiakse klaasi temperatuur
2) 2.-3. Isobaarne põlemine vabaneb soojushulk q1, kasutatakse vedel ja diiselkütuseid 3) 3.-4. Põlemisgaaside isoentroopne paisumine p1=p4 gaasiturbiinis 4 1 4) 4.-1. Töötanud gaaside ärajuhtimine, millega
kiirusest (süttivustundlikkusest) ja sellest, kui palju seejuures vabaneb soojust ning eraldub põlemisvõimelisi gaase. Tule(kahju) arengut süttimisfaasis mõjutavad ka põlemiskoormuse suurus ja põleva materjali paigutus, materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine. Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti 800 1200 oC-ni. Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on
homogeenne mittehomogenne täielik mittetäielik Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud välis- sisetulekahjudeks lahtisteks kinnisteks Põlemist iseloomustavad parameetrid süttimistemperatuur põlemistemperatuur leekpunkt isesüttimistemperatuur Plahvatus Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus. Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksikruum, millest tule levik väljaspoole on
kiirusest (süttivustundlikkusest) ja sellest, kui palju seejuures vabaneb soojust ning eraldub põlemisvõimelisi gaase. Tule(kahju) arengut süttimisfaasis mõjutavad ka põlemiskoormuse suurus ja põleva materjali paigutus, materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine. Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti 800 1200 oC-ni. Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on
· Mida kuj endast liigõhu tegur ja kuidas leitakse ja kui suurtes poiirides võib ta muutuda ja millest ta oleneb. · Loetleda ja ära seletada tahkete kütuste karakteristikud · Mida nim kütuse kütteväärtus ja mis on ülemine ja alumine kütteväärtus. · Vedelkütuste spetsiifilised karakteristikud. · Gaas kütuste spetsiifilised karakteristikud · Miks on vaja välja arvutada ja teada põlemisgaaside summaarne maht ja millest ta koosneb Vedelkütuse kolded ja põletid Vedelkütuse põletamisest ja pihustamisest Kuna vedelkütuse keemis temp on süttimistemp madalam, ss vedelkütus põleb aurufaasis ja seetõttu vedelkütuse(masuudi) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et
Tegemist on energiamahukas tööstusharus alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisega [26]. Eestis oleks antud tehnoloogiat võimalik rakendada AS Kunda Nordic Tsemendis, kus on kasutatud rehvide puhul täidetud kõik tsemendi tootmiseks vajalike kütuste nõudmised. Lisaks on omalt poolt temendi tootmisel täidetud ka kõik kasutatud rehvide ohutuks põletamiseks vajalikud tingimused, milleks on kõrge temperatuur (teatud tsoonis üle 1400 kraadi), pikk põlemisgaaside ja materjali viibeaeg pöördahju kõrge temperatuuriga piirkonnas, piisav hapnikuvaru põlemiseks, suur termiline inerts ja aluseline keskkond. AS Kunda Nordic Tsemendi tehasel on olemas ka suitsugaaside puhasti, mis on kasutatud rehvide kütusena kasutamiseks vajalik. Kütusena saab kasutada nii purustatud sõiduauto- kui ka veoautorehve. Transpordikulude kokkuhoidmiseks on otstarbekas kasutada juba varasemalt purustatud ehk eelpurustatud kasutatud rehve
nõuded:a) vähene tihedus;b) suur soojusjuhtivus;c) vähene kulu ka kõrgel temperatuuril;d) vähene soojuspaisumine;e) väiksem soojuspaisumistegur kui silindril;f) kõrge soojuskindlus;g) kõrge vastupidavus deformatsioonile ja väsimus-purunemisele;h) kolvihõlm kaetakse hõõret vähendava materjaliga (Nissan Almera). Kolvid valmistatakse legeeritud (Ni + Mg) alumiiniumi-vase või alumiiniumi-siliitsumi sulamist. Kolvi funktsioonid: a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule; b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb.
kontsentratsioon alla 8 %. 7.9. Inertgaaside süsteem Plahvatus- ja tuleohu välistamiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2). Inertgaasi saadakse tankeritel katlasuitsust gaasi- või diislikütuse põletamisel inertgaasi generaatoris. Inertgaasisüsteemi põhimõtteskeem Enne inertgaasi tankidesse suunamist pestakse teda mereveega seadmes, mida nimetatakse vedelikneutralisaatoriks (scrubber). Selle ülesandeks on põlemisgaaside jahutamine ning vääveldioksiidi ja tahkete osakeste eemaldamine. Inertgaaside koostis Komponent Enne neutralisaatorit Pärast neutralisaatorit Lämmastik N2 80 80 Süsihappegaas CO2 14 14 Hapnik O2 2...5 2...5
Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz . Laevamootorite surveastme praktilised väärtused : silindri seina. 2 Takt. Kolb liigub ÜSS-sst ASS-u. Toimub kütuse järelpõlemine , · aeglasekäigulised 10 kuni 13 põlemisgaaside paisumine silindris ja gaasivahetus ( punktist "b" · keskmisekäigulised 13 kuni 15 , 2. Teoreetilises tsüklis puudub töötava keha sisse ja väljalase , põlemisproduktide eemaldamine silindrist ja punktis "k " algab selle · kiirekäigulised 15 kuni 18.
Küsimused: Mis põles ja kuskohas? Milline oli temperatuur ja kui kaua see mõjus? Milliseid esmaseid meetmeid on juba ette võetud? Kindlasuunaline süstemaatiline uuring Täpne uurimine viiakse läbi paralleelselt anamneesi kogumisega. Sageli on vaja patsient üleni lahti riietada. Sellega välditakse täiendavate vigastuste märkamata jätmist. Riietesse salvestunud soojus ei saa siis enam kauem patsiendile kahjustavalt mõjuda. Ka enda ohustamine riietest aurustuvate põlemisgaaside tõttu langeb niiviisi ära. Ettevaatust riiete eemaldamisel – nahakülge kleepumise oht! Kinnikleepunud riideid ei eemaldata kiirabi etapil. Põletuse ulatuse hindamiseks kasutatakse täiskasvanutel üheksa protsendi reeglit. Arvestamise kohta lastel vt Lundi ja Browderi kaarti eelpool või see toimub järgmise põhireegli järgi. Pane tähele! Patsiendi peopesa, k.a sõrmed, vastab umbes 1%-le tema kehapinnast.
annaabi.ee 
