Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal
Kuid 1791. aasta sügisel halvenes Mozarti tervis: tal olid sagedased palaviku- ja minestushood. Need halvasid ta töövõimet, kuid ta suutis siiski suurema osa Reekviemist valmis kirjutada. 4 detsembril toodi talle üks odav arst, kes korraldas külmad kompressid, kuid Mozartil murdus viimane vastupanu ja ta suri aastal 1792.a. 5.detsembri ööl. Ta elas 35-aastaseks. Reekviemi lõpetas hiljem üks Mozarti õpilane F. Süssmayer, kes oli Mozarti haiguse ajal lahutamatu põetaja ja aitaja.Tänaseks on selgunud, et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach.Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt,et neid hiljem oma nime all avaldada
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K
Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K
Heategu, mis ei tule puhtast südamest, vaid mille eesmärk on omakasu püüda, pole ju heategu. Alati ei põhine heategevus ka rahas. Pühendades paar minutit oma elust sellele, et aidata mõni vanem inimene üle tee võib vahel palju rohkem tähendada, kui suured rahasummad annetuseks, ilma, et sa teaks, mida sellega täpselt tehakse. Leidub inimesi, kes ongi enda elu pühendanud sellele, et teisi aidata mitte rahaliselt, vaid oma kohalolekuga. Ta on väetikesele nii sõbra kui ka põetaja eest, kui vaja. See on väga tore, kui kellelegi meeldib nii aidata, kuid ei tohiks ka liiale minna, oma eraelu peab siiski alles jääma. Tervet elu ei saa pühendada hoolitsemisele teise isiku eest. Kahjuks on nii, et enamus inimestele peab siiski meelde tuletama heategusid. Tavaliselt tehakse seda jõuludel, mis on, teadagi, rahu ja andmise aeg. Ühtlasi ka heategude aeg. Siis rõhutatakse kõige rohkem sellele, et aidataks inimesi ja ka loomi meie ümber, kes ise nii hästi hakkama ei saa
Teoses olid need salajased, süüalused ei võinud neid näha, ehkki need olid üleni tolmu alla mattunud ning seal midagi väga olulist kirjas polnudki. Olulist rolli protsessi juures mängisid tegelikult ka kõrvalised isikud. Sh näiteks naabrid, kes olid akendel ja jälgisid K. toas toimuvat. Samuti ka naised, kes mingis mõttes kindlasti K-le lohutust pakkusid. Alguses preili Brüstner ja hiljem juba veidi pikemat aega ja lähedasemat tuge pakkuv Huldi põetaja Leni. Huld küll ei arvanud temast hästi ning seda (ja põhjusi) teada saades (mis leidsid kinnitust K enda näol) ei tahtnud ka K enam Leniga tegemist teha. Lähedaste, toetajate poole pealt, mängis olulist rolli veel K. onu Karl, kes muretses tema pärast ning tutvustaski K-d ja Huldi. Huld oli juba sellise staaziga, et valis endale vaid protsesse, mis talle huvi pakkusid või kasu tõid. Kuid Huld oli onu Karli hea sõber ning Karl usaldas teda.
inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mistõttu põetaja vanamehe linadega lämmatab. mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga; meeleolult 6. Realism on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, *19 sajand, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, *põhizanr - romaan, hingeline lõhestatus; kujundi keel ja vorm on raskesti
Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. See kõik on väga sarnane tema loodud tegelaskuju Gregor Samsaga. Samuti Gregor Samsa suri lõpuks nälga nagu ka Kafka. Kafka kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. See väljendub ka tema loomingus. Sest sedatüüpi psühholoogilised haigused võivad kirjaniku panna mõtlema tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus selle osalised on sellega külmalt leppinud ära
vastu tulla ja loomulikult seda me ka tegime. Õeks õppimine ei ole igas riigis täpselt samasugune. Kuigi töö on tegelikult igal pool ühesuguse eesmärgiga, siis selle saavutamisel on mitmeid erinevusi. Näiteks Türgi õdede töö erineb meie omast selle poolest, et neil teevad mõningaid toiminguid pigem arstid, mitte õed ning õde teeb ka paljusid neid toiminguid, mida meil teevad põetajad. Kuigi ka Eestis on nii, et õde peab kõiki põetaja toiminguid oskama ning vajadusel abistama neid teha, siis Türgis kuuluvadki osad toimingud hoopis õele, mitte põetajale. Saksamaa puhul võiks erinevusena välja tuua just õppimise. Nimelt on seal kord selline, et kui inimene on lõpetanud oma õpingud õe õppekaval, siis tuleb tal veel aasta aega sooritada praktikat antud kutsealal. Eestis niisugust asja ei nõuta, siin on võimalik oma alal töötada abiõena juba kolmanda kursuse alguses
Temple terve kooli kokku kutsus ja teatas, et Janet oli süüdistatud teenimatult, mille üle oli kõigil, nii õpetajatel kui õpilastel hea meel. Maikuus haigestus näljast ja väljaravimata külmetushaigustest kurnatud 80-st tüdrukust tüüfusesse ühteaegu 45 tüdrukut, paljud surid, Janet ja veel mõningaid haigus ei puutunud. Jane sõbranna Helen jäi samuti haigeks, aga mitte tüüfusesse vaid tal oli tiisikus. Ühel õhtul märkas Jane arsti ja sai hiljem põetaja käest teada, et arst oli kutsutud Heleni juurde, et teda ei ole kauaks. Jane sai teada, et Helen lamab miss Temple toas, Jane hiilis öösel Heleni juurde, põetaja magas ja miss Templet ei olnud, Helen kutus Jane enda kaissu ja nad vestlesid surmas ja Jumalast ja hautagusest elust kuni uinusid, Helen ei ärganud enam kunagi. 15 aastat hiljem lasi Jane panna Heleni 15 aastat rohtunud hauale marmorist mälestustahvli.
suhtlemisel kasutab teiste abistamiseks, teenindamiseks, õpetamiseks, ravimiseks, nõustamiseks, kasvatamiseks. Eelistab tegevusi, kus sotsiaalsed rollid on selgelt määratletud, nagu õpetaja-õpilane, nõustaja-abivajaja. Väldib tegevusi, mis nõuavad omaette töötamist. Hindab kõrgelt sotsiaalseid, kõlbelisi, eetilisi või religioosseid väärtusi. Sobivad ametid: kosmeetik, uurija, masinate ja seadmete esitleja, haridustöötaja, nõustaja, psühholoog, hooldusõde, põetaja, puuetega inimeste hooldaja 5. Ettevõtlik isiksustüüp Edasipüüdlik, energiline, auahne, riskeeriv, seltskondlik, enesekindel, domineeriv, seiklushimuline, optimistlik. Eelistab tegevusi, mis lasevad tal välja paista, organiseerida, juhtida inim-rühma, meeskonda või kollektiivi millegi (majanduslike, poliitiliste, sportlike eesmärkide jne) saavutamiseks. Edu tuleb loomupäraste suhtlemis- ja juhtimisvõimete, eneseväljendus- ja esinemis-oskuse tõttu
võimalikult kiirest linnasoleku ajal ära korraldada. Käis K.le peale, et too valiks endale advokaadiks Huldi. Huld advokaat, kes tegeles alama astme kohtu asjadega, tegi ka nn. heategevustöid, aga K. juhtum huvitas teda eriti, sest ta lootis endale kuulsust ja kasu teha. Tema käe all liikusid K. asjad väga aeglaselt ja alati tõi advokaat ettekäändeks ebausutavaid põhjusi. Kohtles üht oma klientidest nagu koera, kes tema armul elab. Leni Huldi põetaja, väike armas tüdruk, kellele K. kohe meeldima hakkab. Hiljem selgub, et talle meeldivad kõik süüdistatavad. Tema ja K. vahel kujuneb väiksemat sorti afäär. Asedirektor - pangas K. peamine rivaal, kes otsib igat võimalust, et K.d maha teha ja direktori silmis langetada. Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav, just nagu K-gi. Huld on tema advokaat ja Rudi laseb tal ennast alandada. Tema protsess on kestnud juba viis aastat ilma, et oleks toimunud märgatavat edasiminekut
Unarusse jäetud ruumides nägi Josef veel teisigi süüdistatavaid. Korraga tundis Josef umbses ruumis nõrkust ning ta saadeti värske õhu kätte, kus ta kiiresti toibus. Tööl kolikambriust avades avastas ta et, seal peksti kahte valvurit, kes teda varem arreteerinud olid. Josefile tuli külla ta onu, kes oli mures kohtuprotsessi pärast. Ta viis Josefi oma sõbrast advokaadi Huldi juurde. Samal ajal kui onu arutas teistega kohtuprotsessi üle, häiris Josefit Huldi põetaja, kes teda võrgutama hakkas. Pärast kohtus Josef uuesti onuga, kes purustas kõik ta lootused võita see kohtuprotsess. Kohtuprotsess venis edasi ja Josef ei suutnud enam tööl keskenduda, ta oli väga häiritud. Ta ei olnud Huldiga rahul, sest ta ei teinud selle juhtumiga mingeid edusamme. Pangas olles soovitas üks ta klientidest minna Titorelli juurde. Josef läkski ning ta nägi seal kohtunike portreesid. Titorelli rääkis talle, et õigeksmõistmine on
Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi
oli Gabrieli vend Jüri, pidavat olema hoopis tüdruk. Mehed soovisid Agnest ja Gabrieli endaga kaasa võtta, kuni Gabriel kuulis, et nende juht on Ivo Schenkenberg. Sõdalased ei uskunud, et Gabriel on Ivo poolvend. Sakslane, kes oli Gabrieli käest matsu saanud sihtis meest, kuid ainult Agnes nägi seda. Korraga välkusid kuulid ning sakslane kukkus surnult maha ning Agnes oli haavatud. Kuna Gabriel andis meestele kuldraha, viidi neid koos naisega Ivo juurde. Ivo kutsus Agnesele põetaja ning laskis neiu enda telki panna. Gabriel viidi teise telki, kus tal käed kinni köideti. Ühel õhtul läks Ivo Gabrieli juurde tüli norima ning rääkis viimasele, et Agnes olevat nüüd tema armuke. Gabriel ei suutnud seda uskuda. Nende vaidlused läksid nii pingeliseks, et Ivo torkas noa sügavale Gabrieli rindu ning lasi ta jõkke vistata, Agnesele aga räägiti, et Gabriel olevat põgenenud.
Dolly kolis suveks maale, sest tal hakkas raha otsa saama. Maal ju teadupärast odavam elada. Dolly proovib veenda Levinit, et too hakkas uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin keeldub. Levin läheb masenduses reisile, sest ta teine vend on väga haige. Samal ajal läheb ka Kitty põhimõtteliselt reisile. Ta läheb ennast Saksamaale tervisvetele ravima, kus kohtub haige Levini venna, Nikolaiga ning ka Varenkaga, kes on heasüdamlik vabatahtlik põetaja. Mõne aja pärast jõuab koju Levin kui ka Kitty. Stepan kutsub kõik kokku õhtusöögile, kuhu on kutsutud ka Levin ja Kitty. Nad hakkavad seal rääkima ning Levin palub kriidiga kaardilauale kirjutades Kitty endale naiseks. Sel korral Kitty nõustus ning nad läksid Levini juurde maale elama. Vronski osaleb ratsavõistlusel, kus oleks napilt võitnud, kuid kukkus. Kukkus nii õnnetult, et suri tema hobune
Kuid taas hakkab endast märku andma tuberkuloos! Teade levis üle saare ja varsti välditi kokkupuudet Chopiniga. Talle keelduti isegi toitu müümast... Fryderyki tervis halvenes lausa silmanähtavalt eriti Mallorca saarel veedetud ajal. Viimase naela muusiku kirstukaande lõi aga George Sand 1847. aastal, lõpetades oma suhted Chopiniga. Suurfeminist ise on öelnud, et ta oli Chopinile mitte niivõrd armuke, kui just põetaja ja sõber. Soovides leida vaheldust Pariisile ja oma tutvusringkonda laiendada, sõitis Chopin 1848. aasta aprillis Londonisse, et kontserte anda ja õpetada. See sõit sai talle saatuslikuks - väga intensiivne seltskonnaelu, edukad kontserdid, Inglismaa niiske kliima ja üha tihenevad haigushood hävitasid jõuvaru täielikult. Saabunud tagasi Pariisi, jäi ta lõplikult haigevoodisse ja suri 17. oktoobril 1849. Ta suri oma vanema õe käte vahel.
kes on tulnud suveks maale elama( sest neil hakkab raha otsa saama ja maal on odavam elada). Dolly üritab veenda Levinit, et ta Kittyga uuesti suhtlema hakkaks. Levin keeldub. Natukese aja pärast Levin lahkub masendusega kodust(reisile). Masenduses on ta oma teise venna pärast, kes on haige ja peagi suremas. Kitty on oma haiguse ravimiseks läinud tervisevetele Saksamaale. See mõjub Kittyle hästi. Ta kohtub haiglase Nikolaiga( Levini vend) ja Varenkaga(on vabatahtlik põetaja, väga meeldiv neiu) kellega ta sõbraks saab. Natukese aja pärast naaseb Kitty perega tagasi koju( Moskvasse). Levin naaseb reisilt ja Stiva kutsub nad kõik enda juurde õhtusöögile. Seal Kitty ja Levin hakkavad uuesti suhtlema. Levin palub teda naiseks( kirjutades kriidiga kaardilauale). Kitty nõustub. Abiellutakse uhkelt Moskva kirikus ja paar läheb maale Levini mõisa elama. Vronski osaleb ratsavõistlustel. Kuigi ta on osav ratsutaja kukub ta õnnetult (just enne võitu).
· 1936 tuttus ajakirjanik Martha Gelhorniga(abiellus 1940 aastal, tegemist oli H. Sõnul elu suurima veaga) · Sattus aafrikasse jahti pidama- suurulukeid 1940 · Esimese Maailmasõja ajal jahti Kariibi merel väikese paadiga Pilar Saksa allveelaevu ja kajastas sõjasündmusi Euroopast · 1944 Londonis autoavarii ning kohtumine Mary Welshiga(abiellus 1946, jääb viimaseks abikaasaks)Mary oli suuresti H. Põetaja, aga H. Kohtles Maryt ülekohtuselt · 1949 Itaalias jahil olles õnnetus, mis kahjustas H. Silmi · 1953 Hispaania ja Itaalias kohtumine Adriana Ivancichiga Elu lõpp · Sõjahaavad, valud, depressioon, lekv nägemine, halb mälu, vaimsed häired, alkoholism, ei suutnud kirjutada · Sooritas enesetapu Ketchumis ( enesetapp oli perekonnaviga, sest isa/õde/vend tegid samuti enesetapu) · Haud on kõrvuti Mary hauaga Hemingway macholik imidz
Tal on oma advokaat, keda soovitas talle tema onu. Advokaat Huldi käe all liikusid asjaajamised väga aeglaselt, kuid siiski oli ta kohtuasjades kompetentsem kui K. Nõuandeid, mida advokaat jagas ei võtnud süüalune kuulda ning toimetas ikka omasoodu ning viimaks loobus Huldi teenustest sootuks. K. pidas end väga targaks ning otsustas oma kohtuasja ise lahendada, kuid surmast see teda ei päästnud. Huld ei olnud tegelikult ainuke, kes K-d aidata soovis. Huldi põetaja Leni oli samuti väga abivalmis ja jagab häid näpunäiteid, kuid nendest ei leia K. samuti mingisugust abi. Sama põikpäine ja isehakkaja on ka Holden. Noormeest püüavad abistada tema vanemad, väike õde, kooli direktor ja paljud teisedki, kuid kõik see ei lähe poisile korda. Tal on omad arusaamad ja vaated, mida ta järgib. Inimesed on lihtsalt oma kinnisidee küüsis ning ei näe oma probleemi tegelikku ulatust. Kõrvaltvaataja seisukoht võib osutuda vägagi tähtsaks. Kasulik on
48h). Pühakirja tuleb kanda pea kohal, mis sümboliseerib raamatu tähtsust ja austust selle vastu: 1) Seda hoitakse templis väiksel troonil, lae lähedal. 2) On kaetud riidega, mida iga päev vahetatakse 3) Raamat pannakse ööseks puhkama tseremoonia saatel. Templeid nimetatakse gurd wara'ks. Sikhide kõige tähtsam pühapaik on Amritsari Kuldtempel koos Surematute järvega selle ümber (16 saj.). Sihkide eetika põhineb vajadusel teha midagi head, mis mõjutab elukutse valikut arsti ehk põetaja kasuks. Zoroastrism Zoroastrism on vanairaani usund, üks maailma vanemaid religioone, mis pärineb II aastatuhandest eKr. Tegemist on varaseima teadaoleva dualistliku ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Usundi rajas prohvet Zarathustra (Zoroaster), kes elas u. 1200 eKr. Pärsias. 30-aastaselt nägi ta nägemusi, mille järel hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks Jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas. 6. saj. eKr
Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi
Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi
Postkolonialistliku joonena saab välja tuua koha raamatust, kus Indiast pärit demineeria süüdistas patsienti oma kodumaa usu ja kultuuri rüvetamises, ent ka Nagasaki ning Hiroshima katastroofides. Lisaks heidetakse valgust Inglise kolooniates elavate inimeste suhtumisele läänemaailma vastu. 4. Tööleht „Inglise patsient“ Tegelane Tuum Pealisülesanne Tsitaadid Põetaja Hana Heasüdamlik ja häbelik Hoolitseda enda „Miks sa küll targem ei neiu. Tihti peitis enda viimase patsiendi eest, ole? Ainult rikkad ei mured raamatutesse. kelle keha oli saa endale tark olemist Lugedes meenutas ta söestunud. lubada. Nemad vahel oma isa. kompenseerivad
5. ARUTELU Õe tegelik töö seisneb patsiendi viimisel ühest seisundist teise: rahutust rahulikku, teadmatusest teadmisesse, üksindusest kontaktsusesse, segadusseisundist otsustusvõimelisuseni, halva enesetundega olekust heasse, kannatustest heaollu, passiivsusest aktiivsusesse jne (Vilu 1998:72). Igal inimesel on kohustus teha head. See tähendab, et inimene peab ennetama kahju ja kannatusi. Ta peab püüdma suurendada head siinses maailmas. Õde ja põetaja, kes on saanud erihariduse, peavad tundma kohustust sekkuda situatsioonidesse, kus nad saavad vältida inimeste kahjustamist (Göran jt. 1995:27). Õe põhiülesanne on tervise eest hoolitsemine, haiguste ärahoidmine, tervise taastamine ning kannatuste leevendamine. Selles töös on hästi näidanud kuidas toimub 1 tüübi diabeeti patsiendi õendushooldus. Miljonid inimesed maailmas põevad diabeeti ja igal aastal avastatakse uusi diabeetikuid.
tähtsad asjad võimalikult kiirest linnasoleku ajal ära korraldada. Käis K.le peale, et too valiks endale advokaadiks Huldi. Huld advokaat, kes tegeles alama astme kohtu asjadega, tegi ka nn. heategevustöid, aga K. juhtum huvitas teda eriti, sest ta lootis endale kuulsust ja kasu teha. Tema käe all liikusid K. asjad väga aeglaselt ja alati tõi advokaat ettekäändeks ebausutavaid põhjusi. Kohtles üht oma klientidest nagu koera, kes tema armul elab. Leni Huldi põetaja, väike armas tüdruk, kellele K. kohe meeldima hakkab. Hiljem selgub, et talle meeldivad kõik süüdistatavad. Tema ja K. vahel kujuneb väiksemat sorti afäär. Asedirektor - pangas K. peamine rivaal, kes otsib igat võimalust, et K.d maha teha ja direktori silmis langetada. Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav, just nagu K-gi. Huld on tema advokaat ja Rudi laseb tal ennast alandada. Tema protsess on kestnud juba viis aastat ilma, et oleks toimunud märgatavat edasiminekut
arsti halvimal juhul. Masendus johtub osaliselt inimkeha välistest ja eelkõige sisemistest muutustest, mida ei saa kompenseerida. Võime vaid püüda luua patsiendile võimalusi nendest tunnetest kaugeneda näiteks rõhutades tema alles olevat teovõimet ja meenutades neid aegu, mil keha oli veel terve, noor ja nägus. Selline toetus, mis on täis armastust ja arusaamist, parandab patsiendi enesetunnet. Põetus, nii hingeline kui ka kehaline Hea põetaja (ingl. k. "care giver") vajab mitmekülgset nägemust inimesest. Psüühiline ja sotsiaalne dimensiooni kõrval on vaja näha ka inimese vaimset olemust. Põhiosa meid mõjutavaist faktoreist kulgeb viimase kaudu. Neid teid võib nimetada kasvõi suheteks, niisiis sõltuvaiks inimestest, kes nende kaudu oma tundeid jms. vahendavad. Ei ole ükskõik, kuidas me sellesse suhtume. Hingeline hoolitsus tähendab suhtlemist patsiendiga. See nõuab alati aega ja empaatiat (inimarmastust)
On peaaegu ime, et K. kõige selle juures mõistuse suudab säilitada see õnnestub tal küll ehk vaid seetõttu, et protsess tihti masi- navärgi kõige absurdsemais keerdkäikudes takerdub, pakkudes sellega K-le üürikest meelelahutust ja hingetõmbeaega. Olukordade, büroode ja kohtuametnike kujuteldamatus, hullu- meelsus hoiab romaani käigus, ega lase igavusel või lootusetusel lõplikult võimust võtta. Sama funktsiooni täidavad «Protsessi» naistegelased preili Büchner, põetaja Leni ja kohtuteenri naine. Nemad hoiavad käigus nii K. kui ka lugeja huvi, tekitades «juriidi- lises» kontekstis täiesti kohatu ja seda põnevama erootilise pinge, kuid jäävad samas kogu oma erootilise otstarbe juures täiesti üks- kõikseteks K. käekäigu vastu, või aitavad protsessi ebasoodsale arengule koguni veel omalt poolt kaasa, nii et jääb lausa mulje, et tegu on kohtu käsilastega. Või kardavad nad süsteemiga vas- tuollu minna?
töötuskindlustus 0,3%, NB! Alates 1.juuni 2009 - 1%) Sotsiaaltoetused konkreetsed summad, mida makstakse sotsiaalsete riskidega inimestele; nt. lastetoetus, sünnitoetus, matusetoetus Sotsiaalhoolekanne toimib solidaarsuse põhimõttel, st. kõik abivajajad saavad abi, olenemata oma rahalisest panusest; nt. munitsipaalelamu, põetaja Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse: 1) kohalike omavalitsuste eelarvetest; 2) riigieelarvest; 3) vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest; 4) muudest vahenditest. 34. Välismajanduspoliitika , vajalik kuna ressursid on riikide vahel ebavõrdselt jaotunud Eestil on tähtsaimad kaubandussuhted Euroopa Liiduga
massohismile, oli üks alusteks (Sacher-Masochi esimesed tähed „Sa“ ja „Mas“). Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. „S“ nimes Samsa on samal kohal, mis „K“ nimes Kafka, nagu ka tähed „a“. Tegelaskuju „Gregor Samsa“ paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad – nälg. Grete Samsa – Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis
Ta tõi endaga kaasa kompsu, milles oli Falermo vein (seda oli joonud Juudamaa prokuraator). Kui meister ja Maragarita seda jõid kukkusid nad kokku ning surid. Azazello lendas villasse ja jälgis kuidas Margarita suri. Ta valas Margarita suhu veidike veini ning naine ärkas. Sama tehti ka meistriga. Edasi mindi mustade lendavate hobustega stravinski kliiniku juurde. Seal jättis meister Ivaniga hüvasti. Kui Ivani toast lahkuti muutus haige rahutuks ning ta kutsus põetaja. Põetajalt sai ta teada, et meister kõrvalpalatist suri just hetk tagasi. Kolmekümne esimene peatükk: Vorobjovi mägedel Woland, Korovjev ja Peemont ootasid Azazellot, Margaritat ja meistrit. Kui nad saabusid anti meistrile võimalus linnaga hüvasti jätta. Mõne aja pärast palus kass luba vilistamiseks. Tema vile ehmats meistrit. Ka Korovjev vilistas, kuid tema vilet polnud kuulda. Tema vilepeale hakkas maapind pragunema, tamm koos juurtega tuli maa seest välja, hakk suri jne
Servi(orjad) - Nad moodustavad poole näotlejaskonnast ning omavad enamasti kõige rohkem monolooge. Servus callidus või tark ori on alati jutukas kuid tema teised oskused tihti varieeruvad. Enamus ajast on ta lojaalne, enamasti adulescensile ja senexile. Ta toob aktiivsust ja komöödiat süzeele ning tihti peale on just tema see kes satub etenduse lõpus tõe jälile. Tegelaskuju tunti tema poolt kasutatava alliteratsiooni ja teksti mõõdu poolest. Ta kandis tuunikat Ancilla - Kas põetaja või teenija. Ta kandis väga väikest rolli, kas siis andis hetkelist informatsiooni toimuva kohta või juhatas sisse uue tegelase. Ta oli oma isanda või emanda tööriist ning teda kasutati titipeale ka sõnumitoojana. Matron(ema),mulier(naine),uxor(abielunaine) - Salakaval naine kes armastab oma lapsi, aga on temperamentne oma abikaasa suunas. Ta ei pea olema ustav naine, kuid tihti ta siiski seda on. Kannab pikka rüüd hõljuvate varrukatega.
tervisekeskustes. Inimesed kellega nad töötavad võivad olla haiged või siis puudega. Hooldusõed hoolitsevad ka nende eest kelle tervis võib tõenäoliselt olla ohustatud või nõrk, nt. vanemad inimesed, lapsed või siis õpiraskustega inimesed. Samuti aitavad nad inimestel saada erinevaid abivahendeid. Hooldusõed töötavad koostöös perearstide, kohalike sotsiaaltöötajate ja haiglatega. Sinu perearst võib sulle soovitada kogukonna põetaja teenust. Nõustajad (Counsellors). Tegelevad suhtlemisteraapiaga, mille ajal kliendid räägivad oma mõtete ning tunnete kohta. Nõustamisteenust on võimalik inimesel saada läbi National Health Service'i. Nõustamisteenust võivad pakkuda järgnevad spetsialistid: 12 kogukonna hooldusõed; psühhoterapeudid; psühholoogid; sotsiaaltöötajad; kutseterapeudid.
Viini autor Leopold von Sacher-Masoch, kelle seksuaalfantaasia pani aluse massohismile, oli üks alusteks (Sacher-Masochi esimesed tähed ,,Sa" ja ,,Mas"). Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. ,,S" nimes Samsa on samal kohal, mis ,,K" nimes Kafka, nagu ka tähed ,,a". Tegelaskuju ,,Gregor Samsa" paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad nälg. Grete Samsa Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis. Unistus, mille
eneste seisundi järgi. Enne kui kirjeldada vastuvõturuumi meditisiinilise personali otseseid kohustusi, tuleb yksikasjalisemalt peatuda vaimuhaigete kohtlemise yldisel reeglitel, olenemata sellest, millises osakonnas velsker töötab. 28 8.1. Töötajate tabel 2006 aasta seisuga Tegelik töötajate Töötaja Täidetud ametikohtade arv arv Hooldaja, põetaja 169 185 Logopeed, eripedagoog 5 5 Psühholoog, kutsenõustaja 4,9 6 Füsioterapeut 0,2 1 Tegevusterapeut või assistent 5.jaan 45 Huvijuht 33,9 615
Servi(orjad) - Nad moodustavad poole näotlejaskonnast ning omavad enamasti kõige rohkem monolooge. Servus callidus või tark ori on alati jutukas kuid tema teised oskused tihti varieeruvad. Enamus ajast on ta lojaalne, enamasti adulescensile ja senexile. Ta toob aktiivsust ja komöödiat süzeele ning tihti peale on just tema see kes satub etenduse lõpus tõe jälile. Tegelaskuju tunti tema poolt kasutatava alliteratsiooni ja teksti mõõdu poolest. Ta kandis tuunikat Ancilla - Kas põetaja või teenija. Ta kandis väga väikest rolli, kas siis andis hetkelist informatsiooni toimuva kohta või juhatas sisse uue tegelase. Ta oli oma isanda või emanda tööriist ning teda kasutati titipeale ka sõnumitoojana. Matron(ema),mulier(naine),uxor(abielunaine) - Salakaval naine kes armastab oma lapsi, aga on temperamentne oma abikaasa suunas. Ta ei pea olema ustav naine, kuid tihti ta siiski seda on. Kannab pikka rüüd hõljuvate varrukatega.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27. detsember 2016 ,,Postimehe" kultuurilisas järgmist: ,,15. november: Eric-Emmanuel Schmitt Üllar Saaremäe «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» (sünniaasta 2006). Taas viimane etendus Rakvere Teatri väikses saalis. Taas ühe ajajärgu lõpp. Oscarit pidi mängima Dajan Ahmet, kes hukkus autoavariis kümme aastat tagasi, veidi aega enne esietendust. Siiras, elujaatav lavastus, mida publik on hoidnud ja armastanud. Vähihaige Oscari ja tema põetaja Roosamamma lugu on küll imehästi kirjutatud, aga siiski võimaldaks riskantset sentimentaalsust, mille Ines Aru ja Üllar Saaremäe tundlik humoorikas koosmäng välistab. See on olnud üks nüansipeenemaid lavapartnerlusi, mis kümne aasta vältel aina avardus." (,,Postimees" 2016). Ankeetküsitluse analüüsi tulemusena selgus, et teisele kohale jäi etendus ,,8 armastavat naist". Kultuur.err.ee leht vahendab, et 2014. aasta Rakvere Teatri publikuküsitluse tulemusena
määral suurenenud või vähenenud. Indekseerida tuleks vastavalt kannatanu tegevusalal tegutsevate töötajate palga muutumise indeksiga. 3-2-1-174-10, nõuded selle sätte järgi saavad tekkida ainult isikul, kellel kehavigastus tekib. Kui juhtub, et A saab kehavigastuse ja tema abikaasa B tuleb töölt ära, et A-d põetada, siis B-l ei ole võimalik kaotatud hüvitist A kehavigastuse põhjustajalt nõuda. Kui A palkaks endale põetaja, siis need kulud saaks ta kahjutekitajalt väga lihtsalt välja nõuda. 85. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral? See küsimus sai käsitletud küsimuse nr. 82 juures. 3-2-1-111-96 86. Kuidas kajastub võlaõigusseaduses põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
nõustaja 2 vaimulik kuse õpetaja töötaja õpetaja konsultant 2 koduabiline õde õpetaja õde 1 tööriistade 1 matemaatik 1 postiametnik 1 keeleõpetaja 1 arst 1 põetaja 1 noorteklubi 1 transpordiala 1 puusepp 1 meelelahu- valmistaja töötaja töövõtja tustöötaja K K
mõistab ta hukka. Selleks ajaks peaks ta riietuma maitsekalt ja tagasihoidlikumalt, mitte enam ekstreemselt. Vanusega seonduv roll peegeldub ka lastes. Tänapäeva laste riietus sarnane täiskasvanutele, kes omakorda riietuvad kui noorukiealised. Ainult imikutel on eristatavad riided ja riietus. Tegelikult juba 70datest, 80datest on lastel täiskasvanute riided. c) Elukutsega seotud rollid... kajastuvad ka riietumiskäitumises. Miks tipparst, tippspetsialist ei kanna ametiriietust? Põetaja kannab uhkusega? Riietuskäitumine seostub tööl staatusega. Kui sellega probleeme pole, seda ei häbene, ei ole ka vaja staatust riietusega näidata seal. Katsed- kui pikk on professor, lektor jne... (paberil). Seda osa ei jõudnud enam võtta: Riietus ja rollide õppimine: a) Identifitseerimine ja imiteerimine b) Operantne õppimine c) Otsene juhendamine 8. Loeng. Välimuse ja riietuse tajumine. (Inetu pardipoja muinasjutt). 1. Välimuse tajumine
,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk,,(1839) Walt Whitman- (1819-1892) Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp, ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused. Kasutas kõnekeelt. Eiras värsimõõtu- ja riimi. 1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,, . Oli aktiivne osalema poliitilises elus. Kirjutas artikli ,,Ameerika töömehed orjuse vastu,,. Võttis osa Põhja-ja Lõunavahelisest Ameerika kodusõjast olles seal haigete ja sõjas viga saanud ohvrite põetaja. 1861-1865 ,,Trummipõrinad,, Withman oli suur A. Lincolni toetaja. 1865 Lincoln tapeti ning kirjanik kirjutas tsükkli ,,Mälestused A. Lincolnist,, kuna oli tema pooldaja. 12) Naturalism- E.Zola looming, ,,Therese Raquin,, Naturalism- Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
