Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mozarti Reekviem (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Reekviem
W.A Mozarti reekviem
Dies Irae (Viimane kohtupäev)
Reekviem on leinamissa , katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertžhanriks.
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid , orkester ja orel . Ta koosneb
kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.
Reekviemi laulud:
1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse.
2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal.
3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid.
4) Lacrimosa  - annab edasi kurbust ja hingevalu.
W.A Mozarti reekviem
Ühel pimedal õhtul saabus üks salapärane võõras, koputas Mozarti uksele ja andis oma isanda tellimuse Reekviemi kirjutamiseks edasi, pani raha lauale ja lahkus. Kuid 1791. aasta sügisel halvenes Mozarti tervis: tal olid sagedased palaviku- ja minestushood. Need halvasid ta töövõimet, kuid ta suutis siiski suurema osa Reekviemist valmis kirjutada. 4 detsembril toodi talle üks odav arst, kes korraldas külmad kompressid , kuid Mozartil murdus viimane vastupanu ja ta suri aastal 1792.a. 5.detsembri ööl. Ta elas 35-aastaseks. Reekviemi lõpetas hiljem üks Mozarti õpilane F. Süssmayer, kes oli Mozarti haiguse ajal lahutamatu põetaja ja aitaja.Tänaseks on selgunud, et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach.Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt,et neid hiljem oma nime all avaldada
Mozarti Reekviem #1 Mozarti Reekviem #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristin roosipuu Õppematerjali autor
Reekviemi lauluosad ja tekke lugu (lühidalt)

Sarnased õppematerjalid

Missa ja reekviem
1
wps

Missa ja reekviem

Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp

Muusika
Keskaja muusika
2
doc

Keskaja muusika

nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ­ ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine ­ eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine ­ laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp

Muusikaajalugu
Koraalist sonaadini
4
doc

Koraalist sonaadini

kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel. Samuti koosneb ta kindlatest ladinakeelsetest lauludest, kuid iga teos ei sisalda alati kõiki osi. Osad laulud langevad kokku missa omadega, aga ära jäävad Gloria ja Credo. Requiem aeternam (igavest rahu) ­ avalaul, annab zanrile nimetuse

Muusikaajalugu
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Missa - tsükliline kooriteos Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne · 5 põhiosa on ordinaariumiga samad · uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Hilisemad missameistrid on ka J.S.Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Liszt jne. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.

Muusika
Muusika
8
docx

Muusika

III Credo in unum Deum ­ usun (mina usun ühte Jumalat) IV Santacus/Benedictus ­ püha/kiidetud olgu V Agnus dei ­ Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem · Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala-teenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. · Reekviemi laulud: · 1) Requiem aeternam ­ reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse. · 2) Dies irae ­ viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal.

Muusika
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16. saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid 3 terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Reekviem - leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp

Muusikaajalugu
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

Ta suri 14. aprillil 1759 ja maeti Westminister Abbey’sse. Sakslased ja inglased pole kuidagi suutnud teda jagada-päritolult sakslane, sai ta Briti kodanikuks, kuid muusikalistelt maneeridelt võiks hoopis itaallased teda omaks pidada. KLASSITSIM ld keeles classicus-esmaklassiline, parim Muusika, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, nimetatakse klassikaliseks muusikaks, Kitsamas tähenduses on see seotud 3 Viini klassiku-Haydni, Mozarti ja Beethoveniga ning 18 sajandi teise poole ja järgmise sajandi algusega. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. a paiku sündinud uutest vooludest.  Ajavahemikku 1720-60 võib nimetada eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid.  Ajavahemikku 1760-80 võib pidada varaklassitsismiks, mil vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni,

Muusika ajalugu
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme ­ teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem ­ rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

ljuba99 profiilipilt
ljuba99: Aitas analüüsi kirjutamisel
22:05 10-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun