Puugid (0)

Puuk

Puuk on ämblikulaadne (skorpionid, ämblikud )

Kogu maailmas leidub mitusada li ki  puuke . 

Estis on levinud kaks puugili ki- võsapuuk ja  laanepuuk

Puugid on Eesti oludes akti vsed tavaliselt april ist oktoobrini 
Puugi areng

Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi:  vastne , nümf ja 
täiskasvanud puuk. 

Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat.

1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk

Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades 
vaid mõne tilga verd
Võsapuuk ja laanepuuk
Võsapuuk:
Leidub kogu Eestis

Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda 
alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja 
puisni tudel
Laanepuuk:
elutseb Läänemaal,  Pärnumaal , Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, 
Viljandimaal , Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal

Laanepuuk on  sagedane  põlistes okas- ja segametsades.

Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades.

Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel ja ootab sobiva ohvri möödumist. 

 Vi maste aastate jooksul on puuke leitud ka linnaparkides ja väiksematel 
haljasaladel.
Puugi toitumine

Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kel el pole silmi, oma 
saagi avastab. ( süsinikdioksiid , lähtuv 
soojuskiirgus ,li kumine taimestikus)

Laseb idadega varustatud iminoka kaudu haavasse 
natuke sülge, mis toimib osaliselt tuimestusvahendina, 
samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.
Puugi hammustus

Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike. 

Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada. 

Tuleb kasuta peeneid pintsette, mil e abil võid puuki haarata 
pea poolt, ni  naha lähedalt kui võimalik. 

Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi 
või desinfitseerimisvahendiga  puhastada .

Kui pärast hammustust märgatakse ringikujulist punetust või 
muid sümptomeid, tuleb pöörduda kohe arsti poole. 
Haigused mida puugid võivade 
levitada
Puukentsefali t:
võsapuuk ja laanepuuk

Gripitaolised  haigusnähud

võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mil e 
tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud

Tasakaaluhäired,jäsemete halvatused,peavalu, keskendumis- 
ja mäluhäired

Ei levi inimeselt inimesele

Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne  immuunsus .
Puukborrelioos:
kahjustab nahka, närvisüsteemi,li geseid ja südant

võsa- ja laanepuuk
Puukentsefaliidi leviku 
kaart
Kuidas end puukide eest 
 kait
Puuk  st
muuta
ub akti vseks, kui ööpäeva keskmine 
temperatuur on + 5 kraadi. 

Vältida tuleks vi bimist kõrges  rohus  või alusmetsas

Heledad riided

Kinnine, pikkade varrukatega ri etus ja pikad  püksid  

Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda, 
seetõttu tuleks puuke  otsides  eriti põhjalikult üle vaadata 
kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel)

Kasutada võib putukatõrjevahendeid
Kasutatud kirjandus
  http://www.puuk.ee/?content=7
  http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid
  http://puugiinfo.blogspot.com/p/puuk.html

Document Outline

• PUUGID
• Puuk
• Puugi areng
• Võsapuuk ja laanepuuk
• Puugi toitumine
• Puugi hammustus
• Haigused mida puugid võivade levitada
• Puukentsefaliidi leviku kaart
• Kuidas end puukide eest kaitsta
• Kasutatud kirjandus