Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame, kas ta reageerib. 3
puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimine Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Kasutatud materjal: http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2006/11/champers041106_228x364.jpg http://farm2.static
Viljatuse ravi: 1) Hormoonravi 2)Kunstlik viljastamine seemnerakud viiakse süstlaga emakasse 3)Kehaväline viljastamine katseklaasis 4)Lapsendamine ,,praeahi" 1.kuu süda hakkab lööma, ajualge,saba 2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7.kuu rasvkude, nahk karvane, enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned 8.kuu 2000g, keerab pea allapoole 9.kuu organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid, haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid
Süda hakkab lööma umbes 25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad - 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele - 8. arengukuul nahk sileneb, karvad kaovad, on välja arenenud närvirakud Loote kestad - Ajutised organid mis kaitsevad loodet 1) Platsenta- emaka seinal, ema ja loote ainevahetus, kaitseb haigustekitajate eest, toodab hormoone, platsentaga ühendab nabanöör 2) Lootevesi- on joogi ja urineerimiskeskkkond, kaitseb põrutuste, veekaotuse ja temperatuurimuutuste eest Loodet kahjustavad tegurid- füüsikalised tegurid(põrutused, kiirused, kitsad riided)
Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. 9. Magnetkaardilugeja - seda kasutatakse erinevate magnetkaartidega sisselogimis päringu sooritamiseks. 10. Puuteekraan - see on ekraan ehk siis display mis reageerib sinu puudutustele. Inimene annab ise näpuga või puutepliiatsiga vastava käskluse nagu tal vaja on ja seda kõike ainult ekraani õrnalt puudutades. Seda võimaldavad peamiselt tänapäeval äriklassi mobiiltelefonid ja pihuarvutid. 11. Töötlusseadmed - Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on: · keskseade · välismälud 12. Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb
Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D-
· Maod kasutavad keelt haistmiseks Nahk kui kompimiselund Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? · kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest · sünteesib D-vitamiini ja melaniini · eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi.
Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 5 Kompimine Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile üldse nahka vaja on ? Nahk kaitseb meid igasuguste vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, külma eest. Samuti eritab nahk jääkaineid ning toodab melaniini kui ka vitamiine. Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimisega võime kindlaks teha eseme kuju, suuruse, nende materjali jne. Puuteisiting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes.
SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1
amor.ee/17391 8 Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha (ja ilmselt palju muudki, mida me praegu veel ei tea. (http://www.amor.ee/17391 Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid 1 kuu lõpul (loode u 6 mm pikkune). 8. nädalast reageerib puudutustele, 16.nädalast on reaktsioon .puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkonda Lootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas. Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi. 15-nädalasel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm). 17.-24. nädalal loote .(aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad
Viljatuse ravi: 1) Hormoonravi 2)Kunstlik viljastamine seemnerakud viiakse süstlaga emakasse 3)Kehaväline viljastamine katseklaasis 4)Lapsendamine ,,praeahi" 1.kuu süda hakkab lööma, ajualge,saba 2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7.kuu rasvkude, nahk karvane, enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned 8.kuu 2000g, keerab pea allapoole 9.kuu organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid, haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid
Poisslaps toodab testosterooni. Hakkavad kasvama küüned, tekivad sõrmejäljed. Nina ja huuled on täiesti välja arenenud. Lapse pea on kehaga sama suur. Juuste kasv 3 algab. Võimalik teha kindlaks sugu. Suu sisemust katavad maitsmispungad. Algab täielik soolestiku töö. Esmane ensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest koosnev väljaheide. Loode on peaaegu ülekeha tundlik õrnadele puudutustele. Tekib imemisrefleks. Põskedele ladestuvad rasvavarud, algab hammaste areng. Loode on saavutanud virsiku suuruse. Loote sisikond ei arene enam nabanööris, vaid liigub õigesse kohta lapse kõhus. Loote kaal tõuseb platsenta hulga tõttu, hakkavad arenema vokaalsed akordid. 3. TEINE TRIMESTER 14.-16. nädal 4 Loote kael pikeneb ja ta on võimeline seda rohkem püsti ajada. Lisaks juustele hakkavad kasvama kulmud
immuunsussüsteem on kergemini haavatavam tänu stressi- ja suguhormoonidele. Tüdrukud ja naised kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, poisid korraga vaid ühte. Vasak ajupoolkera küpseb tüdrukutel kiiremini, mistõttu õpivad nad kiiremini rääkima kui poisid. Parem ajupoolkera küpseb aga hiljem, mistõttu on noortel tüdrukutel raskem ruumiliselt orienteeruda ja esemeid teise nurga alt kujutada. Naiste nahk on õhem kui meeste oma, mistõttu on nad tundlikumad puudutustele ja peavad tähtsaks lähedust pereliikmete ja sõpradega (puudutamised, kallistused). 3 1. TÜDRUKUD Sündides on tütarlapsed poistest umbes neli kuni kuus nädalat ees. Iseseisvamaks muutuvad tüdrukud umbes kuuekuuselt- suudavad omaette leludega mängida ja end lohutada. Olulisim erinevus esimestel kuudel on kiirus- nad kasvavad kiiremini ja kaal suureneb rutem kui poistel
surm pikeneb. Kliinilisest surmast organism ise välja ei tule, vajalik on elustamine ehk reanimatsioon. Kõige ennem surevad ajukoorerakud. Kui inimene on kliinilises surmas ja elustamine on puudulik , siis tekib kestev vegetatiivne seisund, millest ei tule mitte iialgi välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon, liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane. 3. Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma
54. Ema-järglase käitumise tekkimist mõjutavad tegurid _Hormoonide ja närvisüsteemi kontroll _ Kogemus ja õppimine _ Pärilikkus _ Haistmine _ Kuulmine _ Nägemine 55. Erinevate loomaliikide poegimisaegse käitumise eripärad, võõrutamine 56. Käitumise arengu perioodid kassidel ja koertel Vastsündinu periood Esimesed 2 nädalat kutsika/kassipoja elus Põhiliselt magatakse ja süüakse Liigutakse vähe Pojad on pimedad ja kurdid ning reageerivad puudutustele Ülemineku periood 3. elunädal Silmad avanevad ja tekib kuulmine Sotsialiseerumise periood 4-10 elunädalani Juveniilne periood Kuni suguküpsuse saabumiseni 57. Mängu olulisus käitumise arengus _Enamasti mängivad noorloomad _ Füüsiline harjutamine _ Harjutatakse käitumisi, mida kasutatakse hilisemas elus Seksuaalkäitumine Saagi püüdmine _ Õpitakse, kuidas sotsiaalne grupp funktsioneerib
Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid. 1 kuulõpul (loode u 6 mm pikkune). Mõne nädala jooksul muutuvad regulaarseteks 8 nädalast reageerib puudutustele, 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi 15-näd-sel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm) 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24
Kõige parem oleks magada küljeli. Cuprum metallicum - tugev iiveldustunne, külm, külmavärinad. Kõhus kramplikud kokkutõmbed. Oksendamine. Paremaks peale külma vee joomist. Suus võib olla metalli maitse. Jalasäärtes võib esineda krambitundeid. Nahk niiske. Ibecacuanha - igasugune liigutamine ajab oksele, alaline iiveldus, okse sees võib olla lima. Mercurius solubilis - suust tuleb halba mäda- ja atsetoonisegust lõhna. Tahab külma juua, on janune, võib higistada, kõht puudutustele tundlik. Süljeeritus suurenenud. Võib olla palju gaase. Kõhulahtisuse korral kaka rohekas, halva lõhnaga. Mädamunalõhn. Ei taha, et teda puudutatakse. Natrium sulfuricum - kollane ja vesine iste. Okse on hapu maitsega. Janune. Kõhus ja pärasooles põletab, paremal pool roiete all pistvad valud. Probleemid tavaliselt niiske ilmaga. Nux vomica - Valu, õrn hell tunne kogu kõhus. Peale wc-s käimist parem olla. Kõhulahtisus on tihe ja iste on limane. Suus võib olla kibe, imelik maitse
kokku tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse põhiliselt emakas, ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast. Lootevesi, mille tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele. Kuna paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab sünnituse juures just vanem ja primitiivsem osa ajust. Samal ajal on aju uuem osa, ajukoor pidurdatud olekus. Seega - sünnitus edeneb hästi siis, kui on loodud tingimused, mil oksütotsiini eritumine on maksimaalne. Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on
mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiseltnahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed(nt. Meissneri ja Vater-Pacini kehakesed, Merkeli rakud) ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. (2.6.3) Nahas, limaskestades ja siseelundites on sensorid, mis reageerivad temp.muutustele (termosensorid).
Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Lapsevanemad ja hooldajad peaksid imikuid aitama end oma kehas hästi tunda. Poisid avastavad oma peenise tavaliselt umbes 7. või 8. elukuul (samal ajal kui oma käed ja jalad), tüdrukud häbeme aga 9. või 10. elukuu paiku. Väikestel poistel tekivad erektsioonid nii ärkvel olles kui magades, tüdrukute puhul on erutumine sama tavaline. Need ei teki erootiliste puudutuste tagajärjel, vaid on pigem loomulikud reaktsioonid puudutustele, hõõrdumisele või vajadusele urineerida. Teisisõnu on need taandatavad füüsilistele refleksidele. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. Lapsele tuleks õpetada ka suguelundite nimetusi. Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus ning hea seksuaaltervise säilitamises kogu elu
hulk, mis muudavad emakalihase tundlikuks ja panevad ta kokku tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse põhiliselt emakas, ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast. Lootevesi, mille tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele. Kuna paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab sünnituse juures just vanem ja primitiivsem osa ajust. Samal ajal on aju uuem osa, ajukoor pidurdatud olekus. Seega - sünnitus edeneb hästi siis, kui on loodud tingimused, mil oksütotsiini eritumine on maksimaalne. Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas
Kuulmine valjule helile saab juba reageeruda 24.rasnäd. Südamelöögid, mis last saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt. Kui laps sünnib, siis kõrv on avatud igasugustele helidele palju tundlikkumad. Nt raadio väsitab last Lõhnatundlikkus vajalik selleks, et hakkaks rinda võtma. Huvitab kõige enam oma ema rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära. Puutetundlikkus nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu. Maitsetundlikkus nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane. Reageerib ebameeldivatele maitetele, mis ka täiskasvanule ei meeldi. Meeled on olulised, kuna puudub verbaalne oskus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd
pilti samaaegselt valmis joonistada kui teda ekraanile kandma hakatakse. 40. Puudutustundlik ekraan[1] *Takistusel põhinev(Resistive): ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Lisaks inimsõrme puudutusele reageerib ka muust materjalist esemete puudutustele. Takistusel põhinev puutetundlik ekraan tundub näpu all pehme. (Levinuim, 75% puudutustundlikutest ekraanidest valmistatud antud tehnoloogia järgi). *Mahtuvusel põhinev(Capacative): Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. Erinevalt takistusel
tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse põhiliselt emakas, ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast. Lootevesi, mille tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele. Kuna paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab sünnituse juures just vanem ja primitiivsem osa ajust. Samal ajal on aju uuem osa, ajukoor pidurdatud olekus. Seega - sünnitus edeneb hästi siis, kui on loodud tingimused, mil oksütotsiini eritumine on maksimaalne. Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin
Aktiivsus, liikumine Loomad on Ei liigu, vaid on mulla küljes kulgemisvõimelised, mis kinni. tähendab, et nad saavad ühes kohast teise liikud. Ärrituvus Loomadele on iseloomulik Taimed ei vasta tavaliselt ärrituvus puudutustele kiire liikumisega. Toit Loomad toituvad valmis Taimed valmistavad orgaanilisest ainest ja nad päikeseenergia abil toituvad taimedest. orgaanilist ainet. Hingamine Loomad eritavad elutegevuse Taimed toodavad hapnikku ja
- Kuulmine- 24. Rasedusnädalal kuuleb ta väljaspoolt tulevaid helisid. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra halb. - Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lõhn), ka emadel on lõhnatundlikkus väga tugev. - Puutetundlikkus- nahk on ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuuri muutustele. - Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - Õpib kasutama oma keha Kooskõlastada lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad
Näo osad 4.-8. nädal Silmad paigutuvad pea külgedele, kujunevad suu ja kõrvad 3. Looteperiood:2-9 kuud. o Otstarbe omandavad kõik organid, jäsemed, lihased ja elundsüsteemid o Loode kasvab pidevalt pikkuses ja suureneb kaalus o Hakkab liigutama o Viimasel 3-l raseduskuul või loode reageerida puudutustele ja helile o Viimasel raseduskuul pöörab tavaliselt pea allapoole asendisse ja hakkab ootama. Perinatoloogia- uurib lapse sünniga seotud protsesse alates viljastumisest kuni esimeste elukuudeni. Kasutatakse: Ultraheli kujutised (sonogrammid) Aminotsentees (lootevedeliku geneetiline uurimine) Fetoskoopia- loote kehaosade vaatlemine Millal algab inimese elu? Erinevaid teoreetilisi seisukohti:
rasedusnädalal kuuleb imik väliskeskkonnast tulevaid helisid. Imik kuuleb helisid, mida täiskasvanu enam ei kuule. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Peab arvestama, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra häirib. Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (nt oma ema rinnapiima lõhn) Puutetundlikkus- nahk on ligi 15 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuurimuutustele Maitsetundlikkus- sama, mis täiskasvanul; meeldib magus jne Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine on kõige olulisem ülesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: Emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga
mis oskustes võiks problad ilmevad. Mis problad mis eas võiks tekkida? Ja mis asjad siis viitavad erivajadustele. Et tegeleme nüüd märkamisega pigem. Vanus: Millises arenguvaldkonnas ja millistes oskustes võiks probleem ilmneda? Milliste oskuste kujunemist selles vanuses võiks oodata? Milles probleem võiks väljenduda? 0.1 a vaimne areng: kas reageerib muutustele, helidele, kuidas tp jagab, puudutustele reageerimine. Kas tajub ära/tunneb ära oma ema, võõra jne. Kõnest arusaamine (tuttavad toimingud), lalisemine, koogamine. Sotsiaalsus: rahuneb nt kui ema tuleb, sotsiaalne naeratus, pilkkontakt. Ei tunne huvi ümbritseva vastu. Emotsioonide väljendamine: annab märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei
Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab; Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine;
mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiseltnahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed(nt. Meissneri ja Vater-Pacini kehakesed, Merkeli rakud) ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. VERI Funkts:*erinevate ainete organismisisene transport, *rakkude, kudede ja organite vaheline kommunikatsioon,
Hooldaja rahuldab lapse vajadused, peab teda heaks, loob turvalisuse, soojuse ja rahulduse. Kui lapse vajadusi hästi rahuldatakse, hakkab ta lootma hooldajale ja iseendale. Kui lapse vajadusi ei rahuldata, kogeb ta palju pettumust, hüljatuksjäetust ja turvalisuse puudust. Usaldus kaob. Imik saab rahulduse suu kaudu. Söömine ja imemine lohutavad ja rahustavad. Suu piirkond on puudutustele tundlik. Suu abil tutvub laps ka ümbritseva maailmaga. Roomav laps paneb kõik kätte sattuvad esemed suhu. Teisel eluaastal õpib laps selgeks olulised põhioskused rääkimise ja kõndimise. Laps saab kõnest aru palju varem kui ise rääkima hakkab. Laps alustab ka iseseisvumise arenguga. Kui ta on leidnud mina, võib ta alustada ka mina tahtmisega. Kaheaastase sõnavaras on olulisteks
esimese kolme kuu jooksul ta siiski sureb. Kõige tüüpilisemad kaebused on ühepoolne alakõhuvalu ja vaginaalne verejooks. Diagnoosi kahtlust kinnitavad positiivne rasedustest ja ultraheliuuring. Munaraku kinnitumiskohast sõltuvad ka emakavälise raseduse sümptomid. Munajuha rasedus lõpeb enamasti loote surmaga arenguks vajaliku ruumi ja verevarustuse puuduse tõttu. Platsenta irdub ja munajuha lõhkeb. Sellega kaasnevad tugev valu ja eluohtlik verejooks. Kõht on pinges ning puudutustele äärmiselt tundlik. Patsient on kahvatu, hingeldab, pulss on kiire, võivad tekkida pearinglus ja oksendamine. Kuna haiguspilt vastab šokisümptomitega täielikult ägeda kõhu haiguspildile, tuleb seda vastavalt käsitleda ja ravida. Vaginaalset verejooksu ei pruugi tekkida või siis see võib avalduda määrimisena. Verejooks Märk sünnitustegevuse algusest Esimese märgina sünnitustegevuse algusest jälgitakse tservikaalse limakorgi eraldumist,
annaabi.ee 
