Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese
Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5 Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga. Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi. Sügisel kuivatati sama ruumi suitsunud partel põldudelt
Praktilist tööd aitas teha Olav Pihlapuu. Suurim tänu minu isale Jüri Võsokovskile, kelle abiga sai rehielamu lõplikult valmis sai. Tänan neid kõiki! 3 1. TALUPOJA ELAMU Keskajal elasid talupojad enamasti kindlustamata külades. Küla võis koosneda 5-- 6 talust, kuid nende arv võis küündida isegi kuni 60--70-ni. Igal talul olid omad majapidamishooned, elamu ja köögiviljaaed. Ühes talus elas ja töötas tavaliselt üks pere, kuhu kuulusid isa, ema, lapsed ning vanaema ja vanaisa, tihti ka peremehe vallalised õed-vennad ( Põltsam-Jürjo 2011: 64). Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus (vt joonis 1). Joonis 1. Talupoja elamu (Talupoja elamu. Vikipedia) Tare keskel asus tulekolle, jõukamatel talupoegadel oli ahi, mille sees sai valmistada head toitu
Mulgimaaga. Andres Parts on aastaid uurinud mulkide tegemisi, olnud Helme koduloomuuseumi loomise üks initsiaatoreid, korraldanud traditsioonilisi mulgipäevi ja uurinud paikkonna pärimusi. Ta oli nõus jagama meile oma infot. „Nagu teisteski peredes, peetakse ka minu peres pühi. Pühade ajal oleme perega koos. Käime kirikus ja teeme toreda söömaaja. Igal aastal tähistame jõule. See on ka Jeesus Kristuse sünnipäev. Me koristame päev enne jõululaupäeva toad ära ja kaunistame jõuluteemaliste esemetega. Pärast on nii ilus tehtud tööd imetleda. Sel päeval valmistame koos perega söögid, mis on alati nii maitsvad. Kui söögid tehtud, läheme perega kirikusse ja surnuaeda. Surnuaias süütame omaste haudadel küünlad. Koju jõudes katame laua. Me sööme jõulurooga, milleks on verivorst ja ahjuliha kartuli, kastme ja muude lisanditega. Kui kõhud täis
"Mis nüüd küll teha?" küsisin endalt jälle. "Ahaa, ma tean ma lähen pitsabaari ja küsin sõbrantsidelt nõu!" mõtlesin endamisi. Kui ma sisenesin baari ja läksin leti juurde, siis olin juba rahulikum. Minult küsiti: "Mis sulle, Jasmiin?" siis ma ei osanud vastata. "Ma soovin Kristiinaga rääkida, tagaruumis!" ütlesin Greetele, kes näis mind nähes üsna murelik. "Jah, seda asja saab küll korraldada!" ütles ta naeratades. "Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides välja, sest kõigile ei jätkunud. Vaid linna tööstu
oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel. Tüdrukule see ei meeldinud ning andis Kustasele laksu vastu nägu, palus andeks ja jooksis tantsijate juurde.Nüüd oli Kustas päris tusane ja sõprade juurde jõudes küsis kohe viina järele.
Päevas jõime vast ära kaks kuni viis poole liitrist pudelit. Juhtus ka õnnetusi, kõige halvemini lõppes kraavi kukkumine. See hakkab mul juba vaikselt ununema. Panin kasuisa suured sandaalid jalga ja tegin rattaga paar tiiru. Tagasi tulles tahtsin seisma jääda ning mul jäi jalg suure plätu tõttu jalg kuhugi kinni ja kukkusin ka kraavi. Siiani on lõual arm, kuigi see ei torka silma. Kõige traagilisem sündmus oli kindlasti vanaisa surm. Ja täpselt minu sünnipäeval. Matusest mäletan ainult seda, et mind kaasa ei võetud ja vanaema ainult nuttis. Lugu III Kooli tee Esimesel septembril 2001. astusin ma esimesse C klassi. Kooliks oli nimelt Rakvere real gümnaasium ehk seitsmes põhikool. Esimesest koolipäevast ei mäleta väga midagi, ainult nii palju kui keegi rääkinud on. Hästi mäletan ma seda, et enamustele klassikaaslastele tulid vanemad peale kooli järgi, aga mina pidin
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Jaana Tael EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL JA TEMA KULTUURIHARIDUSLIKUD MÕJUTUSED Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti kultuuriloos märgib maarahvakultuur olulist osa. Eestlane sündis talus, popsitares või saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma. Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju avaldanud peamistest teguritest, mis on aidanud kaasaega tuua meie rahvakultuuri ja pärimuse. 1. Eesti talurahvas muinas- ja keskajal Eesti talupoeg kujunes I aastatuhandel e.Kr, kui tekkis paikne asustus ja algeline põlluharimine
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
maja koos Kaire ja Markoga koristama . Kerli tegi vehakt sest ta ei viitsinud koristada. Oh jh kui kõik koristatud siis olime niisama teleka ees ja arvutis ja lõpuks läksid ka nemad koju. *** Koolis läks mul täna väga hästi.Sain matas 4 viite. See muu rekord. Ning Katriin lubas ka minu juurde tulla . Me oleme Kataga (Katriin)head sõbrad ning nh jh heas horoskoobi seisus ka :D Mina neitsi ning tema sõnn. Kataga oli meil vägagist huvitav arutada mida me teeme mu sünnipäeval. See toimub juba ülehomme .Nh pean varem ära , sest ei te ju kui kauaks neid ilusaid ilmasid jätkub. Kokkuvõttes tuli siis et pean Megazonis ja hiljem lähme minu juurde . Nh jh ema kah jõudsin koju , ning talle meeldis mu sünnpäeva plaan. Samuti ka isale. *** Täna on mu sünnipäev ! Yeehuu. Koolis kinkis Marko mulle lilled ette ära , põhjenduseks oli et muidu närtsivad ära ju . Nh jh Kerli ütles et ei saa tulla sünnale kuna läheb maale , kui kingi
Näide: Andres oli mõnikord oma noorte puude keskel nii rõõmus, et oleks tahtnud seda rõõmu kellegagi jagada, aga ikka pidi ta üksinda olema, sest Krõõt kandis suure vaeva ja murega oma neljandat last rinna all. Kümne aasta möödudes sai Andres Mariga oma esimese lapse, mis Andresele uut elujõudu süstis. Näide: Mariga esimese lapse saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Ometi oli Vargamäel alles kõik vana. Talus sibas seitsmehingeline lapsekari: Krõõda tütred Liisi, Maret Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Pere suurenedes leidis mees, et vaja on uusi ümberehitusi teha. Näide: Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta Vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada. Paarikümne aasta järel olid põldudele tekkinud pikad kiviaiad ja suured kivivared, kuid puhtaks polnud põldusid ikka veel saadud
Harry-Herden-Hans ja Gabriella-Gloria-Grete. Kunagi ammu, elas ühes väga kauges linnas üüratult rikas perekond. Vähemalt alguses olid nad heal järjel. Kuid nagu ikka, kui inimesed ei oska hetke olukorda hinnata, elatakse sageli üle oma võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt. Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti. Pere oli aga harjunud laialt elama, mistõttu raisati ka kõik aastatega kogunenud säästud kiiresti ära. Oli ju isal vaja uut hüb
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin
Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Ko
Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvates oli see huvitav reis, sellepärast tah
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve.
Puhtal pehmel lumel tundub, nagu jalutaks üksik lumelaik keset musta karvatuusti. Ning veel ette kujutades, kuidas ma oma väikese ninakesega teiste põski paitan, peaksite mind kindlasti armsuse etaloniks. Oh mind küll! Jällegi sattusin endast vasikavaimustusse, kuigi soovisin teile hoopiski millestki muust jutustada. Tahtsin teile rääkida perekonnast, kes mind enda juurde elama võttis. See on üks jube naljakas perekond, mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi
Õhtul söödi ühiselt pereringis. Teisel pühal tuli suur hulk külainimesi Eespere tallu. Söödi, joodi ning katsuti omavahel rammu. Algul, ikka sulased, kuid siis juba peremehed ka. Tagapere sulane võitis peagu kõik ära, aga Eespere peremees oli tugevam. Kuid sulane ei suutnud seda endale tunnistada ning ütles, et kõrtsis on ikka õige kakelda, aga seekord nad sinna ei läinud. VII Külas veeti sõnnikut ja nii ka Eespere talus. Tehti tööd ja nähti vaeva. Andres vaatas, et sõnnikut vähe, järgmine aasta teist rohkem vaja muretseda. Õhtul kojumineku ajal läks naabri Kaarliga kaasa Mai. Vankris juba lõõbiti üksteist, hoovipeale jõudes pidid kõik end pesema, aga ämbritäied sattusid ka naabri pähe. Ja nii Mai kastis Kaarlit ja vastupidi. Õhtul söödi ühiselt ning, kui Mai hakkas koju minema lubas Kaarel öösel tema poole tulla. VIII Heinategu algas
meile tuttavate terminitega... (Maria, 34.aastane) 7. Ainuke seletamatu juhtum, mis minuga juhtunud on, oli kunagi ammu. Istusin rahulikult oma arvuti taga ning veetsin internetis aega. Vaatasin siis oma toa ust see oli pooleldi lahti. Ja kohe kui pea ära pöörasin , läks uks pauguga kinni. Kontrollisin ja kõik aknad olid kinni. kedagi kodus ei olnud. Ei kujuta ette, mis või kes see olla võis. (Germo, 11.aastane) 8. Kunagi ammu oli nii, et vanemad olid naabri sünnipäeval ja ma olin üksi kodus. Kell oli umbes õhtul 22-23 vahel. Olin voodis ning koer magas mu voodi kõrval. Kuulsin köögis mingit kolinat. Teadsin, et ema ega isa see polnud, kuna ukse häält ei kuulnud. Koer läks järsku kööki ja järsku tuli jooksuga tagasi saba jalge vahel. Läksin kööki vaatama, kuskil polnud kedagi. Pärast oli vastik üksi pimedas toas magada. (Maarit, 12.aastane) 9. Hiljuti nägin unes, et mööda kööki jookseb ligi poolemeetrine rott ringi
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
" Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Hele
" laps ütleb selle siis kõvasti välja. Piltidel olevad esemed: sai, supp, sepik, salat, sült, sibul, sidrun, seen, seenesalat, sink, sünnipäevatort. ,,Tubli, nüüd on kindlasti kõigil kõhud täis. Enne kui külalised ära lähevad, tahavad nad ühe luuletuse sünnipäevalapsele lugeda. Sügisel on Siiri sünnipäev, kinke palju on siis sääl, aga Sille sünnipäev, saabub varsti kui võluväel." Laps proovib seda järgi lugeda. Kinnistav etapp ,,Vaata, sünnipäevast tehti üks pilt ka. Proovi Proovida last suunata jutustama Õpitud mulle jutustada, mis sünnipäeval toimus. Mul pildi järgi. Kui ei saa hakkama, hääldusoskuste kinnitamine:
"Austa leiba, leib on vanemad kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peab astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusupi ehk körti. Kaua aega ei tuntud eesti rahvast kartulit, selle asemel tarvitati naerist. Tangu- või jahuputru keetis perenaine perele tavaliselt kolmapäeviti. Mõnel pool tunti neid päevi pudrupäevadena. Vahel keedeti ka suppi. Liha söödi talus harva, enamasti sügisel, kui tapeti loomi, või siis suuremate pühade ajal. Liha anti jaopärast ning seda jagas enamasti peremees. Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima, rõõska piima tarvitati harva. Pidupäevadeks valmistati õlut ja kevadeti joodi kasemahla. XIX XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külas levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi tanutamine tähendas talle naise peakatt
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
Millal te viimati WC-s käisite? Ene: Käisin pool tundi tagasi. Ho: Milline väljaheide oli? Ene: Ikka nagu vesi. Mul on juba täiesti valus poti peal istuda. Ho: Ma toon salvi ja määrime päraku ümbrust salviga. See leevendab natuke valu. Kui palju te täna joonud olete? Ene: Ei ole veel midagi joonud. Ho: Siin on topsiga vesi ja toon teile mahla ka. Te peate väga palju jooma, sest vedeliku kadu on teil suur. Dialoog 2 Palatis. Vestluses osalevad Grete ema ja hooldustöötaja. Ho: Tere hommikust! Ema: Tere hommikust! Ho: Kuidas öö möödus? Ema: Väga rahutult. Grete magas väga halvasti. Ei saanud kuidagi magama jääda ja ärkas pidevalt üles. Alles öösel vastu hommikut sai natuke magada. Ho: Kas tal öösel palavikku ka oli? Ema: Jah, kell 1.15 öösel tundsin, et laps on väga kuum ja siis ma kraadisin. Tal oli 39,4 kraadi palavikku. Kutsusin õe ja ta tõi palavikualandajat. Ho: Paneme praegu kraadiklaasi
Minu sünnipäev Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
