Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hans ja Grete (1)

2 HALB
Punktid

Lõik failist

Harry -Herden-Hans ja Gabriella- Gloria - Grete .
Kunagi ammu , elas ühes väga kauges linnas üüratult rikas
perekond. Vähemalt alguses olid nad heal järjel. Kuid nagu ikka,
kui inimesed ei oska hetke olukorda hinnata, elatakse sageli üle oma
võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt.
Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate
heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega
Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal
järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse
rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli
majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti .
Pere oli aga harjunud laialt elama, mistõttu raisati ka kõik
aastatega kogunenud säästud kiiresti ära. Oli ju isal vaja uut
hübriidautot Lexus LF-Ch’d, sest enam ei sobinud eelmisel aastal
välja lastud Mercedes- Benz CLK 63 AMG Black Series sõiduvahendiga
Hans ja Grete #1 Hans ja Grete #2 Hans ja Grete #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hammustamind Õppematerjali autor
Moodne versioon Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutust ''Hans ja Grete''.
Töö eest sain 5'e ;)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Reklaammuinasjutt: HANS JA GRETE

HANS JA GRETE Kunagi väga ­ väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Minu vanaema elulugu.

Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli

Eesti keel
thumbnail
7
docx

"Nõiduse õpilane" Karl Ristikivi

Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan. Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures. Sinna sai ta tööle tänu oma saksa keele oskusele. Ta hakkas Jani kutsuma Hans Schmidtiks. Konrad oli pikka kasvu, hallide juustega ja pika halli habemega ning oli abielus endast 30-aastase naisega. Hans pidas teda suureks eeskujuks ja tahtis saada temasuguseks. Kuid Konradil oli ka konkurent ­ meister Kosma- tuntud alkeemik, naljatades on teda kutsutud ka nõiaks. Hans tundis isegi kiusatust minna üle Kosma poolele, aga selleks ei olnud mingit võimalust, sest peremeest ei saanud vahetada. Üks kord ütles meister Konrad, et küll ta oleks õnnelik, kui saaks kuskilt laiba ülikoolile, seoses lahkamisega. Kuna Hans oli vaene ja ainult

Kirjandus
thumbnail
13
doc

Harry Potter ja Tulepeeker detailne sisukokkuvõte

Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli

Eesti keel
thumbnail
4
doc

"Sinilind" Maurice Maeterlinck

Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle m

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Maurice Maeterlinck “Sinilind”

Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele j

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
thumbnail
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Lisaks sellele saavad ka kunagi tulevikus minu lapsed lugeda oma vanavana vanavanaisadest ja vanavana vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat. 4 I peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema1 Minu vanaema isapoolne vanaisa oli Hans Lebreht. Ta sündis 1850. aastal Lääne-Virumaal Eestimaa kubermangus. Hans töötas vallavanemana lühikest aega. Minu vanaemal ei ole andmeid tema vendade ja õdede kohta. Minu vanaema isapoolse vanaema eesnimi oli Miina. Hans ja Miina laulatati Lääne-Virumaal (vanaema ei tea täpselt millal ja kus). 1880. aastal rändasid nad Venemaale, kuna lootsid saada maad. See väljarändamine oli Virumaal juba nö teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890

Uurimustöö




Kommentaarid (1)

MattisM profiilipilt
MattisM: sain vajaliku info kätte, seega jäin materjaliga rahule, soovitan
13:43 03-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun