Minu sünnipäev Alvaro (0)

Minu sünnipäev
Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti eriti aru ei saanud aga minu tuttav tõlkis mulle kui ta midagi olulist rääkis. Muidugi oskas see rootslane natuke ka ingise keelt millest ma sain aru. Kui me olime söömise lõpetanud tänasime kenasti müüat ja jätkasime oma sõitu. Me käisime väga kaugetes paikates ja sõitsime pea terve päeva ringi kuni me jõudsime tagasi koju. Me käisime kõige rohkem haaplasus ringi ja seal oli väga palju huvitavat ja palju vaatamisväärsusi. Me külastasime haapsalu raudtee muusiomi kus oli palju erinevaid ronge eri suuruses ja mõõdus. Tahtsime ka majja sisse minna kuid kahjuks oli tol päeval raudteemuusiom siseselt suletud kuid väljas saime ikka uudistada . Me vaatasime kõiki ronge ja lugesime ka infotahvlit. Tegime ka kõikjal palju pilte. Seal kus olid istumise pingid ja kus said inimesed istuda oli seinapeal üks nupp mida sai vajutada . Minu tuttav proovis seda vajutada aga arvatavasti vajutas ta seda liiga õrnalt ning midagi ei kostunud kõlaritest ning ta mõtles, et see on niisama ilujaoks ja läks siis edasi. Kui mina seda nuppu kõvemini vajutasin hakkas kõlaritest tulema sellist undamist ja häiret, et me kõik saime hirmu nahka kuid mina naeratasin kergelt selle peale. Veel käisime me haapsalu poodides, kusagil postkontori taolises kohas ja veel ühes kohvikus keha kinnitamas kus me sõime isuäratavat ja väga maitsvat praadi.Magustoiduks võtsime päris kallid koogid aga polnud hullu. Sõime kenasti kõhu täis ja läksime jalutama . Me tegime päris suure tiiru haapsaluvahel enne kui mulle leitsime meelepärase kingituse. Rootslane lubas meil endil valida mida me kingituseks saada tahame. Mina muidugi tahtsin väga saada digifotoaparaati ja kui ma märkasin tagasiteel pandimaja , siis küsisin oma tuttavalt et ta ütleks sellele rootslasele, et ma tahaksin endale saada digifotoaparaati kuid minu tuttav ütles seepeale et ma ei saa seda, sest ta ei hakka seda ütlema kuna see on kindlasti liiga kallis ja nagunii ei osta tema sõber seda mulle. Kuid kuna ma ei tahtnud alla anda ütlesin ma rootslasele ingliskeeles, et lähme sinna pandimajja kuna ma soovin omale saada digifotoaparaati ja me läksimegi sisse. Ma vaatasin seal ringi ja algul tahtsin võtta mingi jama fotoaparaadi aga mu tuttav aitas mul valida korralikuma mis maksin 30 eurot. Rootslane küsis mult , et kas ma soovin puutetundliku telefoni aga mu tuttav ütles et mul on telefon olemas ja seega ma ei vaja uut telefoni. Kusjuures ma tegelikkuses oleksin tahtnud küll omale puutetundliku telefoni aga tookord oli ikka suurem soov fotoaparaat saada mille ma muidugi sain ja seepeale olin väga õnnelik. Minu tuttav vaatas kõik üle ja see fotoaparaat töötas väga hästi. Enne äraminekut külastasime veel niimõndagi toretat kohta nagu kõrge torn kus oli hea ülevaade linnale, vana mahajäetud lennuväli, vana mahajäetud raudteejaam kus oli üks mälestusmärk, vanad ja jubedad majad ning torni moodi majake ja veel käisime me suurt jõge vaatamas. Kui kõik need käimised olid käidud hakkasime kodu poole sõitma. Enne kui täitsa koju tulime käisime me veel ühest restoranist läbi kus see rootslane midagi ostis ja peale seda tulime koju. Ma läksin oma tuppa ja vahetasin riided ning läksin näitama oma saadud kinkki ka kasvatajale kuna ma elasin lastekodus. Kasvataja ütles, et see on vägev ja et meil oli , siis täna väga tore päev. Ma läksin tagasi oma tuppa ja hakkasin kohe pilte tegema ja olin ise õnnelik selle toreda päeva eest. Selline oli minu meeldejääv sünnipäev 16-mne aastaseks saamise ajal.
Alvaro-Mati Viilver
16 aastane
11.03.2013