Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini
*tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoon) 6.materjalide omaduste järgi: *mahumassi järgi(kerged ja rasked) *tule kindluse järgi *akustiliste järgi Standardid: Standardite ülesanndeks on piiritleda nende maaranuse meetondil ja asendada uute standartitega niinimetatud riiklikud dokumenti mille koostamisse kaasatakse standardi komitee,spetsalistide kõrval
Maakasutus Eestis 2009 Mahetöötlejad FIE Pajumäe talu (kohupiim ja jogurt), AS Saidafarm (kohupiim, jogurt, juust), Piimandusühistu EPiim (piimapõhised pulbrid) OÜ Märjamaa Lihatööstus (veiste ja lammaste tapmine ja töötlemine), AS Saaremaa Liha ja Piimatööstus (sigade, veiste ja lammaste tapmine ja töötlemine), OÜ Baltic Moosehead (liha lõikus) OÜ Aldar Trading (värske liha töötlemine) OÜ Vändra Leib (pagaritooted, pulbrilised pooltooted), FIE Katrin Seppa (teraviljatooted, kondiitritooted) OÜ Austan Loodust Pagar (kondiitritooted) AS Pere Leib Tootmine Pärnu osakond (kamajahu), FIE Raismikuoja talu (jahu, helbed jm, külmpressitud toiduõli), AS Tartu Mill (jahu, helbed), FIE Laine Jakobson (jahu, helbed), OÜ Zerna Ökotalu (jahu, helbed), OÜ Anfang (jahu), OÜ Rhumveld Baltic (seemned, pähklid) OÜ Koplimäe Mahe Talu (marjatamp, valikpagaritooted, jahu, helbed),
Putukamürgiga Ravitoimelised Keemiliselt töödeldud Kõõmavastased Pikkadele Kuivadele Pesemisvahendite koostis Vedelseep Etüülpiiritus Lõhnained Õlid Tsitruselised eeterlikud õlid Taimede ekstraktid Pantnool Vitmaiinid Proteiinid Aminohapped Lipiidid Lanoliin Glütseriin Lahjendajad Elulgaatorid LIIGITUS TOIME JÄRGI Pesevad Lokkimise eelsed Kõõmavastased Putukamürgiga Kaks ühes Värvieemaldajad Toonivad Ravitomelised Liigitus konsistentsi järgi Pesemisvahendid: Vedelad Puudrid Pulbrilised Tahked Kreemitaolised Mis on juuksevärv? Juuksevärv on toode, mis asendab juuksekarva loomuliku värvi tehislikuga. Värvi püsimine sõltub sellest, kui sügavale karva see on tunginud. Kui kaua värv püsib? Värvi püsimine sõltub värvi tüübist. Kas on tegemist : ajutiselt muutva vahendiga, kerg- ehk poolpüsivärviga või püsivärviga? Ajutised juuksevärvid liigitatakse: Toonivad palsamid Toonivad sampoonid Toonivad vahud Värvilised juukselakid
juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja teisi materjale. Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalist sisseviidavad täitained võimaldavad saada suure
Kõrgemal temperatuuril arenevad paremini piimhappebakterid. Tahke juuretis soodustab rohkem piimhappe teket kui vedel juuretis. Juuretise liigid Vedel juuretis - Vedelat juuretist kasutatakse suurtes leivatööstustes, sest seda peab valmistama pidevalt. Tahke juuretis - Juuretist aretatakse perioodiliselt, kuid tööstuslik tsükkel peab olema pidev. Tahke juuretise happesus on 9–12 °N. Kuivjuuretis - Kuivjuuretised võivad olla pulbrilised, pastataolised või vedelad Neid saab kasutada väiksemates tootmistes, kus pole võimalusi elusjuuretist aretada. Vedel juuretis Lühendab taigna käärimisaega. Põhitaignale pole vaja vett lisada. Hapneb aeglasemalt, seda saab säilitada 6-8, jahedamas kauem. Käärimisaktiivsus on suurem, sest pärmirakud paljunevad hästi. Vedela juuretise niiskusesisaldus on 65–73%. Kui see
Mõõtmisega saab kindlaks teha kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ja kus on lekete täpsed asukohad. Blower- door test on üks vähestest võimalustest ehituse kvaliteeti mõistlike kuludega kontrollida. Termokaameraga ülevaatus: võimalik tuvastada soojalekkeid, kontrollida hoone seina, akende ning liitekohtade kvaliteeti, võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu. Värvide koostises on : sideained- tugeva kile moodustav aine pulbrilised materjalid, mis veega segatult moodustavad pasta taolise massi, mis õhu käes füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena kihistuvad. Jaotatakse mineraalseteks ja orgaanilisteks täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid, mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk)
Sünteetilised liimid erinevad, sest nad sisaldavad kõvasteid. Kondensiooni vaigud liigituvad: 1. Lähteaine järgi- fenoolvormaldehüüd, karbamiidvormaldehüüd, melamiin. 2. Lahustite järgi- piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonivaigud. 3. Kuumakindluse järgi- termoplastsed(jahtumisel tahkestub, kuumutamisel sulab uuesti üles), termoaktiivsed(kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel enam üles ei sula) 4. Oleku järgi- vedelad, pulbrilised või kiletaolised 5. Liimimisomaduste järgi- kuumliimimise vaigud(termoaktiivsed) ja külmliimimise vaigud(termoplastsed ja aktiivsed) 6. Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine kuhu lisandub nt vesi 7. Neid reaktsioone saa vahepealses staadiumis peatada. Kondensatsiooni vaigud liigituvad lahustite järgi vees lahustuvad piirituses lah.
P- puudujääk avaldub alates taime vanematest alumistest lehtedest. Loomasöödas peab olema P vähemalt 0,5% kuivaines. Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel
01 03 Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 03 04*Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid («sabad») 01 03 05*Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid 01 03 06 Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05 01 03 07*Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 01 03 08 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 01 03 09 Alumiiniumoksiidi tootmises tekkinud «punane hiib», mida ei ole nimetatud 01 03 99 koodinumbriga 01 03 07 jäätmed Nimistus mujal nimetamata Jäätmete Taaskasutamine ja Kõrvaldamine Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine on JÄÄTMEKÄITLUSE põhimõisted iga jäätmekäitlustoiming on osa neist Kõrvaldamine üldjuhul jäätmete viimine keskkonda, sellest
Konserveerimisviisid: Termiline töötlus (steriliseerimine, UHT) Kontsentreerimine ja suhkru lisamine Kuivatamine Kontsistentsi järgi: Vedelad piimakonservid ilma kontsentreerimiseta Vedelad piimakonservid koos kontsentreerimisega Ι – konsenskonservid ilma suhkruta ΙΙ – kondenskonservid suhkruga Kuivad piimakonservid – pulbrilised 6. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel – steriliseerimisel? Konserveerimine termilisel töötlemisel põhineb tootest vee osalisel eemaldamisel ja sellele järgneval toote steriliseerimisel kõrgel temperatuuril, mille käigus kõik mikroorganismid ja nende eosed hävitatakse. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) osalisel kontsentreerimisel ja suhkru lisamisel?
6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen 7) Paul Flory - Polümeeride reaktsioonide mehhanism, konformatsioon, polümeeride lahused, kummielastsus Plastmasse on väga erinevate omadustega, väljanägemisega ja kestvusega, mis sõltub nende keemilistest omadustest. Erinevate plastide saamiseks lisatakse nende koostisesse lisaaineid. Lisaaineteks on tavaliselt täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid ja värvained. Täiteained on pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjale kujulised. Nende ülesandeks on materjali modifitseerimine, füüsikaliste ja mehhaniliste omaduste parandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber ja puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi.
(Materjalimaailm) 2.2 Plastmass Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaike või vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms) sulameid. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. 2.2.1 Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseerimine ning füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja muid materjale. Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalis sisse viidavad täiteained võimaldavad saada
3. pakend suletakse, keevitatakse Atmosfääri modifitseerimise meetodid: 1. gaasiga üleujutamine – protsess pidev, pakkimine kiire 2. õhu eemaldamine (vaakuumi tekitamine) ja valitud gaasi sisse surumine – kaheastmeline, aeglasem, kuid on kindlus hapniku eemaldamise suhtes. Pakkemasinate tüübid 1. Horisontaalne – pagaritooted, juust, vorstid 2. vertikaalne – kile vormitakse toruks, lastakse sellest gaas läbija toode ka. Pulbrilised tooted: kohv, pähklid 3. Deep-drawing - kilest vormitakse alus, karp – liha, kala, valmistooted 4. Bag-sealing, bag-in-box, - kasutatakse varem valmis olevaid aluseid, karpe. – Suured pakendid, liha. 5. vaakuumkamber – kasutatakse valmis kotte või karpe. Väike pakend, suhteliselt odav.
Lisa lugemist: www.roheline.ee/consumption/pesutaus.doc 6. Tarbekeemiatoodete kvaliteedinõuded ja märgistamine Toodete kvaliteet määratakse organoleptilisel ja laboratoorsel teel. 4 Majapidamisseebid peavad olema õige kujuga, kõvad, pragudeta, mitte kleepuma ja soolakirmeta. Seebil ei tohi olla hallitust. Ei tohi esineda kõrvalisi tootele mitteiseloomulikke lõhnu. Pulbrilised vahendid ei tohi olla paakunud. Ei tohi esineda kõrvalisi lisandeid. Pakend peab olema terve ja ilma niiskumise jälgedeta. Pastad ei tohi olla kihistunud ega omada kõrvalist lõhna. Vedelad pesemisvahendid peavad olema ühtlase konsistentsiga ja neile iseloomuliku lõhnaga. Aerosoolid peavad väljuma pudelist tõrgeteta. Jälgida tuleb kaupadele kehtestatud realiseerimisaegu. 7. Tarbekeemiatoodete märgistus Kemikaali märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed:
täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat Ditüleenglükool kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused : Peavad olema keemiliselt inertsed Ei tohi lahustuda sideaines Ei tohi lahuses punduda Täiteainena kasutatakse : Kriit kaoliin Pigmendid Pigmendid on värvained, mille lisamisel sideainele saadakse värv Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul, segades neid sideainesse annavad nad värvile tooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile : Sobiv toon
· keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. POORSUS · Poorsus on pooride maht tahkes kehas
viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse
b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked) > Tulekindluse järgi > Akustiliste omduste järgi Standardi ja sertifikaardid > Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid. > Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist.
kasvuga köögiviljade väetamiseks kevadel niisugustel muldadel, kus fosforisisaldus on heal tasemel. Cropcare 0-12-24 on lämmastikuta granuleeritud täisväetis aia rajamiseks ja mitmeaastaste aiakultuuride sügisväetiseks. Tõstab taimede talvekindlust ja haigustele vastupidavust. Kasutatakse ka kevadväetisena madala lämmastikutarbega kultuuridele nagu maasikas, mustikas ja kiviktaimlataimed. 2) veeslahustuvad täisväetised - pulbrilised või vedelväetised, mida kasutatakse taimede kastmisel või lehtede kaudu väetamisel. Kemira väetistest kuuluvad siia Ferticare ja Hortigrow, mis sisaldavad nii põhi- kui mikrotoitaineid taimedele kergesti kättesaadavate ühenditena. Vajadusel saab veeslahustuvaid täisväetisi kombineerida veeslahustuvate täiendväetistega. 3) veeslahustuvad täiendväetised - siia kuuluvad kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, karbamiid -
nii palju soojust, et tekkiv lahus võib kuumeneda keemiseni. Antud protsessi nimetatakse lubja kustutamiseks ja reaktsioonil tekkinud kaltsiumhüdroksiidi kustutatud lubjaks. CaO + H2O _ Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on tähtis sideaine ehituses ja teda kasutatakse veel gaaside ja vedelike kuivatamiseks (kuivatamiseks kõlbavad ainult need gaasid ja vedelikud, mis ei reageeri kaltsiumoksiidiga). 2.6.2 II A rühma elementide hüdroksiidid II A rühma metallide alused on valged pulbrilised või kristalsed ained. Be(OH) 2 ja Mg(OH)2 on vees vähelahustuvad ühendid. Be(OH) 2 on sarnaselt BeO-ga amfoteerne, reageerides nii hapete kui ka alustega. Mg(OH)2 on nõrgalt aluseliste omadustega. Leelismuldmetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad, ainult Ca(OH) 2 on vees osaliselt lahustuv. Leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused. Seepärast loetakse neid samuti leeliste hulka, kuigi nende aluselised omadused on veidi nõrgemad vastavate
Köögikoor Köögikoor on mõeldud soojade roogade valmistamiseks, see ei tõmbu kuumutamisel kokku, nagu võib juhtuda rõõsa koorega. Niisugune koor kannatab hästi pikemaajalist kuumutamist, sellele võib lisada tsitruseliste mahla – toidu sisse ei teki tükke. Rama Cremfine’i sarja toodetes on loomsed rasvad asendatud taimsete rasvadega. Tooted sobivad koostiselt ka neile, kes ei talu piima või laktoosi, samuti taimetoitlastele. (Kikas, et al., 2012) Piimakonservid ja pulbrilised piimatooted Pulbrilised piimatooted saadakse tooraine kuivatamisel, s.t toorainest eraldatakse vesi. Nii saadakse toode, mis on madala niiskusesisaldusega ja oluliselt pikema säilimisajaga kuijoogipiim. Pulbriliste piimatoodete transportimine on mugavam, transpordikulud väiksemad.Peale piima kasutatakse tooraineks rõõska koort, lõssi, petti, vadakut ja saadakse vastavalt koore-, lõssi-, peti- või vadakupulber. Koorepulbri rasvasisaldus on
a väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid. Hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga. · Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik esineb hüdriidioonina (H-). 2K(s) + H2(g) =t 2KH(s) t temp, juuresolek. · Soolataolised hüdriidid on valged, kõrge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. · Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. · Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil. · Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brønstedi happed 6. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil oksiidide omadustes. Kirjeldage aluselisi, amfoteerseid ja happelisi
1.1.3.Tootmistehnoloogia järgi Looduslike materjalide puhul on pigem tegemist töötlemisega: Seega saab selle klassifikatsiooni alusel teavet tehismaterjalide tootmiseks vajalikke tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta 1.1.4.Materjalide kuju järgi Kuju järgi jaotamine võimaldab ehitajal lahendada konstruktiivseid ja ehitustehnoloogilisi probleeme. Jaotatakse: -kujusad tükkmaterjalid-rullmaterjalid-puistematerjalid-vedelad materjalid-pulbrilised materjalid 1.1.5. Materjali moodustavate ainete oleku ja struktuuri järgi 1.1.6.Materjali omaduste järgi Materjalide kasutamise seisukohalt on määrav, missugustes tingimustes nad peavad töötama või milliseid koormusi nad peavad taluma konstruktsioonides.-tiheduse järgi -tulekindluse järgi-akustiliste omaduste järgi Erinevad materjalide klassifikatsioonid võimaldavad koondada erinevaid materjale soovitavate tunnuste järgi, standartiseerida, normeerida tööd, valida töötlemise- ja
et konts ei läheks liiga kõrgeks. Segisti peab töötama ka pritsimise ajal Pulbrid, pastad ja paksud emulsioonikontsenraadid tuleks eelnevalt eraldi nõus väikese koguse sooja veega segada ja kurnata läbi filtri paaki Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Paagisegutegemisellisatakse 1. kõigepealt pulbriline veeslahustuv väetis (lahusta eelnevalt), 2. seejärel pulbrilised või granuleeritud preparaadid, 3. Veega segunevad vedelad tk vahendid ja suspensioonid, 4. Emulsioonikontsentraadid ja õli baasil valmistatud preparaadid 5. Kleepeaine (viimasena) töölahus kasuta ära samal päeval!!! Arvestailmastikutingimustega Temperatuur 15-20 C (optimaalseim mõju) Palava päiksepaistele ilmaga võivad
PUHASTUSVAHENDID on keemilised ühendid, millel on nii puhastavad kui ka desinfitseerivad omadused. Puhastusvahendid jagunevad: Bakteritsiidid - hävitavad baktereid. Detergendid - ärastavad rasva ja mustust, kergendavad desinfitseerimis-vahendite tööd. Desinfektsioonivahendid - vähendavad mikroorganismide arvu ohutule tasemele. Hügieenivahendid - puhastavad ja desinfitseerivad kemikaalid. Pesuained jaotatakse vastavalt konsistentsile: pulbrilised vedelad Pesuainete jaotus pesulahuse pH järgi: PESUAINETE VALIK JA NENDE SÄILITAMINE 1. Pesuaine valitakse arvestades tootmise iseärasusi ja vastavalt tootmisprotsessi iseärasustele seal tekkiva mustuse eemaldamiseks; 2. Nõud, kus hoitakse pesuainete ja desinfektsioonivahendite töölahuseid peavad olema: vastava märgistusega; korrosioonikindlad säilitatakse selleks eraldatud ruumis või kapis; NB
rohkem mett, see põhjustab rohkem haigusi jms). Teine viis põhjusi nimetada: 1) looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine 2) põllumajanduse intensiivistumine, pestitsiidide kasutamine (pestitsiidid on ohtlikud kõikidele organismidele) · Pestitsiidide tüübid ja toksilisus. Tüübid: 1) pulbrilised pestitsiidid 2) lahustuvad pestitsiidid Toksilisus: 1) Kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast siis kui ta jääb pritsimise kätte või satub värskelt pritsitud õitele/lehtedele põllul. 2) Süsteemne pestitsiid saastab õietolmu ja nektarit, sest liigub läbi taime kudede, põhjustades mürgistusi taru sees. · Insektitsiidide (putukamürkide) subletaalsete dooside järeltoime mesilaste käitumisele. 1) Korjemesilaste füsioloogiale:
7H2O, ZnSO4.7H2O KCl, KBr 82. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses. Määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist 83. Pulbrid, näited. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed.
} Kuivedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke Nõrgad: aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. l Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud } vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad l Põhjustavad vähest juhtivust pulbrilised kehad. Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; } Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. soolad: HgCl2, HgBr2; Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat)
} Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. } vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad 89. Terased: liigitus, omadused. Tootmisviis, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, pulbrilised kehad. struktuuri järgi } Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud.
määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs) aparatuur on väga kallis 83. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: o Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); 17 o Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited.
mikroelementi) c) täisväetised (sisaldavad kõiki kolme põhitoiteelementi ja/või mikroelementi) 5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile a) vedelväetised – vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised b) tahked väetised – tahke ainena, võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised a. kristallilised – suhkru- või soolataoline aine, ammooniumsulfaat; b. pulbrilised – jahujas aine, klinkritolm; c. granuleeritud – korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20; d. väetisepulgad – pliiatsijämedused, ligikaudu 5cm pikkused pulgad; e. väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote
MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O 77. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; } kontrollitakse materjalide keevisliiteid; } uuritakse materjalides varjatud pragusid; } määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs) } aparatuur on väga kallis 78. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80
P- puudujääk avaldub alates taime vanematest alumistest lehtedest. Loomasöödas peab olema P vähemalt 0,5% kuivaines. Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel
Betoon: Ca(OH)2 sisaldus on kvaliteedi määraja, saab määrata röntgenstruktuuranalüüsiga ‡ kvalitatiivne analüüs. Proovi lisatakse etalonainet so räni Si, arvutatakse Ca(OH)2 refleksi kõrgused Si refleksi suhtes. 83. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus
struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2 Metallilised hüdriidid on elektrijuhid, metalse läikega ja evivad ka teisi metallilistele ainetele iseloomulikke omadusi. Vastavad metallilised ühendid tekivad siis, kui valentstsoonis saavutatakse teatav elektronide konts. Ti2H, TiH, TiH2. Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil. Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brønstedi happed. Kovalentsete ühendite hulka kuuluvad hüdriidi vesinikust vähem elektroneg-te mittemetalliliste elementidega, nagu SiH4, BH3. Keemilistelt omadustelt on
Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat Dietüleengklükool Kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused : Peavad olema keemiliselt inertsed Ei tohi lahustuda sideained Ei tohi lahuses punduda Täiteainena kasutatakse : Puidujahu Kriit Kaoliin Pigmendid Pigmendid on värvained, millel lisamisel sideainele saadakse värv
83. Pulbrid, näited. Pulbrid - osakeste suurus 100-500 mm; Pulbriliste kehade tugevus oleneb: - Iseeneslik osakeste liitumine; - Molekulaarjõududest; - Elektrilistest jõududest; - Kapillaarjõududest – so. kõige olulisem, kui pulbrisse satub vedelikku on agregaatide teke kindel. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Pulbritel on 32 omadust, mida vaja teada nende tehnoloogilisel kasutamisel Kruusahunnik- iseloomulik puistenurk, valamisel toimub fraktsioneerumine. Puistenurk oleneb, milline on puistematerjali osakeste pinna omadused. Läätsed, odraterad, linaseemned -> kõige rohkem vajub laiali hunnik mille osakeste pind kõige siledam st. linaseemned -> läätsed -> odraterad. Näited:
..pahtlid lõh. Kondensatsioonivaigud liigituvad: Lähteaine järgi: Fenoolvaigud- erinevalt karbamiidformaldehüüdvaikudest kahekomponentsed, täiesti vee ja ilmastikukindlad (EPO). Fenoolformaldehüüdvaigud Melamiinformaldehüüdvaigud Karbomiidformaldehüüdvaigud- külml.kõv oplikhape ja kuuml.kõv amooniumkloriid vesilahus..tundlik liimitava puidu niiskuse suhtes. Lahusti järgi: (piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonvaigud) Oleku järgi:(vedelad, pulbrilised, kiletaolised) Liimimisomaduste järgi:(kuumliimvaigud- termoaktiivsed, külmliimvaigud- termoaktiivsed ja termoplastsed) Kuumuskindluse järgi: (termoaktiivsed- kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel üles ei sula, termoplastsed- jahtumisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel sulavad uuesti ülesse) Polüretaanliimid: Veekindlad liimid, mis võimaldavad keeruliste ühenduste tugevat liidet (eelkõige otspinna liitmist servpinnaga).
lahustamatud ja neid võib komposiitidest identifitseerida läbi nende piirpinna. Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad resultaadina omavad mõlema komponendi parimad omadused. Näitena fiiberklaas, mis kujutab endast materjali, kus klaaskiud on paigutatud polümeersesse maatriks-materjali. Saadud komposiit omab klaasi tugevuse ja polümeeridele omase painduvuse. Komposiite võib olla erinevat tüüpi täiteainetaga. Tähtsamad täiteaine tüübid on kiudjad ja pulbrilised täiteained. Tööstuses hetkel leiavad laialdasemat kasutust fiiberklaasmaterjalid, süsinikepoksiidmaterjalid (lennukiehitus 1.10) ja klaastäidisega poliprenüleensulfiidid. 1.3.4. Polümeermaterjalid Polümeermaterjalid koosnevad pikkadest süsinikahelatest ja sisaldavad täiendavalt teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik ja hapnik). Enamik polümeermaterjale on struktuurselt mittekristallilised, kuid nad võivad sisaldada struktureeritud osasid.
annaabi.ee 
