Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

rtf

Materjaliõpetus

ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid. > Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. > Standardi kehtivusaeg on piiratud. > Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks:

Kategoriseerimata

19

docx

Ehitusmaterjalid

MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. POORSUS · Poorsus on pooride maht tahkes kehas · eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka

Ehitus alused

16

docx

Ehitusmaterjalide konspekt

katsekoda ) poolt katsetuste või ka mõne teise riigi vastava akrediteeritud organisatsiooni poolt antud sertifikaadi alusel. Sertifikaat tõestab materjali vastavust nõuetele ja ka seda, et toote kvaliteedi vastavust kontrollitakse süstemaatiliselt nii autokontroll (tootja oma labori pidevad katsetused) kui ka auditkatsetused (volitatud laboratooriumi ja tehase laboratooriumi tulemuste kontrollkatsetused samast proovist) 1.5.Ehitusmaterjalide omadused Kõik materjalide omadused jaotatakse: -füüsikalisteks -keemilised -mehaanilised -tehnoloogilised (kasutusomadused)sitke ja habras Materjali omadusi kirjeldatakse iseloomustavate näitajatega, mille valik sõltub materjali kasutamisest. Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja

Ehitusmaterjalid

9

doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

(anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks ­ tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks ­ i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist.

Ehitusmaterjalid

472

pdf

EHITUSMATERJALID

 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused ............. 11 2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused ............. 13 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused ............. 16 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused ............. 20 3. Puitmaterjalid ............. 22 3.1. Üldmõisted puidust ............. 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3

Ehitus

236

pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused ............. 11 2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused ............. 13 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused ............. 16 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused ............. 20 3. Puitmaterjalid ............. 22 3.1. Üldmõisted puidust ............. 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3

Kategoriseerimata

18

docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud.

Ehitusmaterjalid

48

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp. Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (0)