Facebook Like
Add link

Puisniit - sarnased materjalid

puisniidud, puisniit, happelised, steemiks, heks, vilju, viljakad, muld, niitmine, ljan, liigilise, allt
11
ppt

Puisniit

Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas...

Bioloogia - Keskkool
84 allalaadimist
8
pptx

Puisniit

Puisniit Parandas:Saiaspetspets Originaal:hypermegasupernerdy1 23 Sisukord Teke ja kadumine Taimestik Loomastik Kaitse Eesti puisniidud Teke ja kadumine Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama...

Bioloogia - Põhikool
45 allalaadimist
22
doc

Puisniidud

...puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suv...

Bioloogia - Keskkool
77 allalaadimist
27
ppt

Puisniidud esitlus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
14
pptx

Puisniit

Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, ...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse -
41 allalaadimist
10
pptx

Nedrema puisniit

Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa pu...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
6 allalaadimist
24
pptx

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE  Asub Virtsu lähedal Laelatul.  Kasutusel on olnud juba sajandeid.  Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi.  Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja...

Keskkond - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist
9
docx

Niit

...eid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal sarapuud. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjak...

Keskkond - Keskkool
9 allalaadimist
1
doc

Niit

Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taim...

Loodusõpetus - Põhikool
14 allalaadimist
14
pdf

Niit

Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju o...

Loodus - Põhikool
11 allalaadimist
54
docx

Biotoopid

...stikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm  tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed  mullad karbonaadirikkad  jagatakse kuivadeks ja niisketeks  lagedad või enamasti puisniidud  Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !)  puude liituvus alla 0,3  peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp  põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, to...

Bioloogia - Eesti Maaülikool
13 allalaadimist
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

...tena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle. Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000 ruutkilomeetrini ehk peaaegu pooleni Eesti maismaast. Pärandkoosluste kaitseväärtused: · ajalooline väärtus ­ traditsiooniline eluviis ja maakasutus; · kõrge liigirikkus; · haruldaste ja ohustatud liikide kaitse; · esteetiline...

Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

...tada ja iga-aastaselt niita, siis aja jooksul kujuneb poollooduslik taimekooslus. Probleem seisneb ajalise piiri tõmbamises. Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastikutüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). Puisniitude kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli 850 000 ha ehk 18% Eesti pindalast. 20. sajandi algul hakati kergemini kultuuristatavaid puisniite üles harima ning põllu- või kultuurheinamaana kasutama. Pärandkoosluste väärtus · Liigiline ja koosluseline mitmekesisus O...

Bioloogia -
9 allalaadimist
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

...ad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad alus...

Bioloogia - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

...il. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi ­ mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid. Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse. Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: ülesharimine ­ kündmine p...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
42 allalaadimist
16
doc

Pärandkooslused eksam

...µidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Suktsessioon – koosluse/ökosüsteemi m...

Bioloogia - Eesti Maaülikool
17 allalaadimist
44
pptx

NIIDUD

...kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, r...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
1
odt

Puisniidu kooslus

...2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soo...

Bioloogia -
23 allalaadimist
13
doc

Ökoloogia materjal

...amminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed Kujunenud lagedaks kasvualaks reeglina inimmõju metsadele. · Aruniidud · Puisniidud-kõige liigirikkam · Soostunud niidud Puisniit-pärandkooslus (UNESCO kaitse alla võetud), ei ole mujal kui Eestis. RABA: 1) SOOD · Põhjaveetoiteline · Eutroofne (rohketoiteline) 2) RABAD · Atmosfääritoiteline · Oligotroofne (vähetoiteline) Rabatüübid erinevad: · Elukoosluste · Toitumistüübi · Turba koostise poolest! Meie rabatüüpe: · Ma...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
188 allalaadimist
6
doc

Puistu ehk puisniit

Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit....................................................................................................................

Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
45 allalaadimist
8
pptx

Puisniit ja nende liigitus

Puisniit Marleen Ojaots 11.b Olemus metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse tulemusel tekkinud ökosüsteem enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lää...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
28
docx

Pärandkoosluste eksam

... kogum, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koosluse mõistet kasutatakse väga erinevas mahus: näiteks võib kõneleda mustjuure-härgheina kooslusest, pärsiaruniidukooslusest või niidukooslusest. Puisniit - niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne). Fluktuatsioon - ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Fluktuatsioon ehk eriaastased muutused on ök...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
14 allalaadimist
9
doc

Ökoloogia rakendused

...udele tuuakse mineraalaineid tagasi. Traditsioonilise põllupidamise juures nt alepõllunduses kasutati põldu nii kaua kuni saagikus langes ja siis aletati uus ala. Teine süsteem oli sise-välispõllu süsteem. Sisepõld oli see, kus kasvatati taimi, välispõld ehk muu kõik mis ümber oli (puisniit, mets), kust saadi mineraalaineid (lehevaris kanti otse sisepõllule või kasutati loomade abi (sõnnik). Välispõld muutus väikeseks, muld ei jõudnud mineraalaineid koguda. 24. Kui suure osa maismaast moodustab globaalselt põllumajanduses kasutatav maa st kokku põllukultuuride kasva...

Bioloogia -
29 allalaadimist
48
docx

Eesti biotoobid

...ismetsaliikide kodu. Vääriselupaigas kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid. Ehk siis kasvab palju haruldasi taimi, imimtegevusest puutumata, põliselupaigaga sarnane. 2. Arurohumaad. 2.1. Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niitude terminoloogiast üldiselt: niit, vain, aa...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
21 allalaadimist
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

...i ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude umbkaudne pindala on 8000-10 000 ha. Pärandkoosluste väärtus 1.Liigiline ja koosluseline mitmekesisus 2.Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril ­ Laelatu puisniit) 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses 4. Kultuuriline väärtus: vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp aineline ja vaimne kultuur 5. Majanduslik väärtus: kasutatavus mahetootmises 6.Esteetiline väärtus Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
137 allalaadimist
55
pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

...US.................................................................................................47 LISAD Lisa 1. ENSV Ministrite Nõukogu määrus 6. aprillist 1959. a. nr. 119 Lisa 2. Riikliku botaanilise keeluala "Halliste puisniit" kaart (1959) Lisa 3. Taimkatte uuringualade paiknemine Lisa 4. Truus, L., Puusild, E. 2008. Species richness, biomass production and recent vegetation changes of Estonian floodplain grasslands. Käsikiri 2 1. SISSEJUHATU...

Rakendusbotaanika -
2 allalaadimist
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

...use eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad pu...

Bioloogia - Põhikool
40 allalaadimist
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

...et ..... “. --- 30 Peatükk 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse iga mõiste juurde loetelust sobiv näide ja lisa ise teine näide. Järjesta mõisted, alustades isendist. Loetelu: Tamme-Lauri tamm, Võrtsjärve ahvenad, Laelatu puisniit, Alutaguse metsa taimed, loomad jt organismid. Jrk nr Mõiste Näide 1 Näide 2 1 populatsioon Võrtsjärve ahvenad Põlva järve kalad 2 isend Tamme-lauri tamm Jõõrte petäi mänd 3 öko...

Bioloogia - Põhikool
116 allalaadimist
3
pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

...gid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada meretekkelised ­ mariinsed (j) toksiliste ainete ringet toiduahelas. raskusjõutekkelised ­ gravitatsioonilised (g) 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk tuuletekkelised ­ eoolilised (d) regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjak...

Geograafia - Eesti Maaülikool
19 allalaadimist
13
doc

Bioloogia

...tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised aineringluses. Peavad tolmu kinni. Eraldavad õhku aineid, mis hävitavad mikroobe. * Niit ­ taimemassi koondumine rohustusse (maapealne kiht) ja kamarasse (maa-alune pindmine kiht). * Alvar ­ loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed. * Puisniit ­ väga liigirikkad niidud. Väga erinevad liigid saavad seal elada. Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed. Sood ja rabad * Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab rohketo...

Bioloogia -
22 allalaadimist
9
doc

Ökoloogia

...tede liikide elutegevus loob teistele elupaike juurde: mida ühekülgsem ja vaesem on eluta keskkond oma näitudelt, seda vähem on liike ökosüsteemis, nt. Kaljusaar ­samblikud; Mida mitmekülgsem on eluta keskkond, seda suurem on liigirikkus, nt. puisniit ÖKOSÜSTEEMI STRUKTUUR 1. Organismid ja eluta keskkond 2. Tootjad , tarbijad(esmased ja teisased), (tipptarbijad),lagundajad ehk destrumendid a. Tootjad ­ rohelised taimed, autotroofne ainev. Tüüp, foto- ja ...

Bioloogia - Keskkool
20 allalaadimist
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

...teid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikk...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
143 allalaadimist
17
pdf

Puisniidud Eesti seadusandluses

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaits...

Loodus - Eesti Maaülikool
1 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun