Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad
.... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad
..........................................................12-14 Kaitse-eeskiri............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad
Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:.............................................................................
....................................................................5 4.1 Iseloomustus......................................................................................................................5 4.2 Inimmõju...........................................................................................................................5 4.3 Kaitse................................................................................................................................ 5 5. PUISNIIDUD..........................................................................................................................6 5.2 Vahenurme puisniit...........................................................................................................6 5.3 Inimmõju...........................................................................................................................6 6. RANNANIIDUD .....................................................................................
Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus - e fütotsönoos on koos kasvavate taimede kogum, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koosluse mõistet kasutatakse väga erinevas mahus: näiteks võib kõneleda mustjuure-härgheina kooslusest, pärsiaruniidukooslusest või niidukooslusest. Puisniit - niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne). Fluktuatsioon - ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Fluktuatsioon ehk eriaastased muutused on ökoloogias populatsiooni, koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni mitmekümne aasta jooksul. Suktsessioon - e koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus
2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 6. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad. 7. Puisniidud Puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks heinamaadeks Eestis. Eriti väärtuslikuks
...........lk.5 Kurereha kaitse,puisniidu ja kurereha pildigalerii...................................................................lk.6-8 Kokkuvõte....................................................................................................................................lk.9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................lk.10 Talvine puisniit SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin Eesti niitudest. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitme aastased rohttaimed. Minu referaat räägib kurerehast ja tema elust puisniidul. Esiteks teen väikese ülevaate puisniidust. Kunagised hõredate lehtpuutukkadega metsaheinamaad moodustavad puisniidud. Puisniidud on arvatavasti vanimad inmtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude
pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt
Malta(1%) Armeenia(9%) Moldova(11%) Iirimaa(11%) Holland(11%) Suurbritannia(12%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsade üldiseloomustus: • kuluvad segametsade vööndi • valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad
Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel 2 viisi: - alepõldude asemel: (vaesumine sööt heinamaa karjamaa - metsade raiumine (järgnev niitmine) Võrreldes metsadega: rohumaad niiskemad (karjamaad !) tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine toitainetevaesemad (heinamaad !) heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine 4) ökoloogiliste tingimuste ja liigilise koosseisu järgi (rohumaade tüpoloogia) 1) arurohumaad – täna ! 2) soostunud rohumaad 3) madalsoorohumaad 4) siirdesoorohumaad 5) nõlvarohumaad – puudub osadel autoritel ! 6) lammirohumaad 7) rannarohumaad Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad, pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt. Pärandkooslused. Arurohumaade mõiste ja tüübirühmad
Austria(47%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsad: kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik -
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja mõjutab:
Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale
Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele
seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb.
metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing
3 Kõrge liigirikkuse püsimisele on peale liigifondi hüpoteesi välja pakutud erinevaid selgitusi (Grace, 1999; Barot, 2004), näiteks keskkonna heterogeensuse esinemine nii ajas kui ruumis (Tilman, 1982), keskmine stressi, häirimise ja/või produktiivsuse tase neis kooslustes (Grime, 1973, 1979; Connell, 1978; Miller, 1982) ja teised mehhanismid, mis koos mõjutavad liikide hulka. Eestis on peamisteks pool-looduslike koosluste tüüpideks puisniidud ja -karjamaad, lamminiidud ehk luhad, loopealsed ehk alvarid, rannaniidud, soo- ja soostunud niidud, palu- ja nõmmeniidud ning lagedad aruniidud. Neli esimest on meil kõige tuntumad pool- looduslikud kooslused, kuid ka ülejäänud on maastikulise ja liigilise mitmekesisuse säilitamisel olulised (Luhamaa jt., 2001). Pool-looduslikud kooslused on kadumas nii Eestis kui ka mujal maailmas, kuna neid ei peeta majanduslikult olulisteks
(turbakihi paksus üle 30 cm, kuivendatult üle 25 cm). 5 Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja
on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale
1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2. Kus kasvab kõige rohkem taimeliik ühel ruutmeetril? (+-10) Laelatu puisniit, 76 soontaimede liiki. 3. Kes kasvavad rabas, nimeta 8 liiki. 1. Harilik mänd 5. Pruun turbasammal 2. Sookask 6. Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7. Harilik turbasammal 4. Punane turbasammal 8. Vaevakask 4. Nimeta 6 Eesti pärismaist puuliiki: 1
Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse.
liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad, parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab, pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud
Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%),Sloveenia(62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus. 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%. Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu- enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Keskmine vanus 56 a. Eesti metsavarud.Kõdusoometsad(14,8%) Laanemetsad(23,5%) Loometsad(2,4) Palumetsad(22,5). Tagavara: Kuusk (23,4%) Haab(7,4%) Kask(22,9%) Mänd(30,3%) Metsade klassid n
tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ja puiskarjamaad. Rannaniidud ja alvarid – kasutati karjatamiseks, seetõttu oli puidu osatähtsus väike. Peamiselt mererannikul, alvarid ka sisemaal. Harva kasutati ka heina varumiseks. Luhaniidud – jõgede ääres, tihti üleujutatud (muda pealevool aitas säilitada viljakust). Kasutati heina varumiseks, harvem karjatamiseks. Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks
mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste
ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks. Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb. · Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel). · Sekundaarne suktsessioon on koosluse teisenemiskäik, mis lähtub mingist muutusest (põleng või raie metsas, niidu või põllu mahajätmine). · Autogeenne suktsessioon on ökosüsteemi sisetegureist tingitud koosluse teisenemine (madalsoode areng
sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)?
metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1). Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel. Pärandkultuurmaastik laiub peamiselt rahvuspargi põhapoolses osas, ning on elupaigaks paljudele liikidele, kes on harjunud elama inimsega kõrvuti (4). 2.2 Veekogud Mandrijää taandumisel tekkis Karula kõrgustiku alale palju järvi, millest 40 jääb rahvuspragi alale. Tänu moreenmuldadele ja metsade rohkusele on valdavaks järvetüübiks segatoitelised ning kalgiveelised järved
taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
