saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees?---Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga.
kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1. Püsisoojased kehatemperatuur on alati kõrge (36 42°C) vaatamata temperatuurile. Püsisoojased on imetajad ja linnud neil on keha katteks karvad või suled. 2. Kõigusoojased kehatemperatuur on veidi kõrgem välistemperatuurist. Siia
Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes
Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes ja reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab organismile andmetele vastava käskluse, kuid reflekside puhul antakse käsklus juba selja-ajus ning me reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid
Neid võimalusi, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, on mitmeid erinevaid ning peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid, alkohol, toit, mürgised gaasid ja vedelikud, tarbekemikaalid, mürgised loomad ja putukad, mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putukatõrje vahendid). • 3. Nimetada ja selgitada koosluses toimivaid liike nende elutegevuse alusel (muutja, tugi, haruldane) KORDAMISKÜSIMUSED• Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada üle toiduvaest ja külma talve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. • Selgita ja too näiteid, ökoloogilise nišši kohta Ökoloogiline nišš on: 1) Populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonna tegurite olemasolu. 2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali. Eristatakse:
· ülemises ja alumises koorkihis tihedalt hüüfe Paljunemine: · vegetatiivne: 1) soreedide abil tekivad talluses, hiljem tulevad pinnale 2) isiidide abil tallusel tekivad väljakasvud, mis sealt tahti murduvad · mükobiont võib tallusel moodustada ka vijakeha, kus arenevad eoskotid koos eostega · samblikud kasvavad peaaegu igal pool · tavaliselt on substraadiks kivi, puukoor või pinnas · samblike puhkeseisund => kui samblik kuivab ära · kasvavad aeglaselt; on väga vanad Tähtsus: · osalevad mullatekkes seene osa (mükobiont) toodab samlikuaineid, millest isa aitavad kive murnedada (mullatekke I etapp) · aitavad varustada mulda lämmastikuga · samblikud on toiduks · teatud liike kasutatakse bioindikatsiooniks- nt. õhu saastatuse hindamiseks (lihhenoindikatsioon) põõsassamblik ainult puhtas lehtsamblik
Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Taliuinak:kergem püsisoojaste Biosfäär-on see osa maast, kus oranismid tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, loomade puhkeseisund eba- elada saavad(muld,õhk,vesi) Metsade hävitamine, Soode kuivendamine, soodsate aegade üleleamiseks. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna Võõrliikide sissetoomine, Loomsete Talveuni:loomade tardumus- Bioloogiline reguleerimine: Kontrollib ja ressursside kontrollimatu kasutamine. seisund talve üleelamiseks. kesmistab temperatuuri
paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
Taastatakse aju glükogeeni varusid 38. Talveuni, torpiido Talveuni- ajaliselt pikem Fakultatiivne talveuni- varuainete kogumist kehasse ei toimu, uni tekib siis kui keskkonna temperatuur alaneb Talveuinak- varuainete kogumine kehasse, kehatemperatuur langeb 1-20 C, ainevahetus langeb 50-70% Tõeline talveuni- varuainete kogumine kehasse, kehatemperatuur võib langeda isegi kuni 20 C, vereringe ja südametegevus väheneb 10%-ni Torpiido- väikeste püsisoojaste lühiajaline puhkeseisund (mõned tunnid), kehatemperatuur langeb kuni 20 C; 39. Sotsiaalse suhtlemise kasu ja hind Tulu _ Parem toitumus _ Parem tervis _ Rohkem partnereid _ Rohkem järglasi _ Kulu _ Otsene- kaasneb signaaliga vahetu energia- või ajakulu _ Lindude laul, konnade krooksumineaega ja energiat nõudev _ Eredavärviline sulestik- hea toitumine ja tervis _ Kaudne- kui palju toob signaliseerime kaasa lisaks soovitud mõjule ka soovimatuid tagajärgi _ Kiskjate tähelepanu 40
postganglionaarsele efektorile ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Erutuse ülekannet saab mõjutada. Ravimid on just sellised, mis mõjutavad erutuse ülekannet kas ganglionis ühelt närvirakult teisele või mõjutavad erutuse ülekannet efektorile. Vegetatiivset NS-i aktiveerib: 1) Sümpaatilist NS-i aktiveerivad füüsiline ja emotsionaalne pinge (hädaoht, võistlus, intensiivne töö, rõõm, hirm, püsiv pingeseisund ehk stressiseisund). 2) Parasümpaatilist NS-i aktiveerib puhkeseisund (eriti uni, aga ka pikaliheitmine pärast tööd), söömine (söömine ise ja söömisjärgne periood). Lühiajaline ärritaja on külm läheb ruttu mööda. Toimeefektid: 1) Sümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südametöö kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad ja erutuse juhtivus südamelihases paraneb - sümpaatilisel NS-il on südamele STIMULEERIV mõju * mõju veresoontele: erinevatele veresoontele erisugune. Kui veresoon laieneb, siis verevarustus
Meie vaimsed funktsioonid ja võimed on seotud peaaju suurtes poolkerades asuvate närvirakkudega. Igapäevase töö juures on suurem osa meie närvirakkudest erutusseisundis, mis koormab närvirakke. Seda koormust ei või tõsta ülemäära, sest siis kahjustuvad närvirakud. Igasugune ülepingutus on kesknärvisüsteemile väga kahjulik. Tööperioodidele peab järgnema puhkus, kus närvirakud on pidurdusseisundis, et kosuda uuteks tööperioodideks. Üks selline perioodiline puhkeseisund on magamine. Rahulik ja küllaldane uni öösel tagab puhkust ja kosumist kogu organismile, eriti vajalik on see aga kesknärvisüsteemile. Täiskasvanud inimese normaalne ööpäevane unevajadus on 7-8 tundi. Seega magab inimene oma elueast maha küll ühe kolmandiku, kuid see on vajalik ülejäänud kahe kolmandiku osa jaoks. Kestev mittepiisav magamine on kahjulik, tekitab kroonilise üleväsimuse ja inimene tunneb siis end alati roidununa ja tülpinuna
Kohanemine – pöörduv, ontogeeniline, adaptatsioon (laps kohaneb lasteaias) Limiteerivad tegurid Temperatuur Niiskus Vesi Rõhk Valgus Gaasid Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda. Taliuinak – kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni – loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetus intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e letargia – enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
· Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni. · Talveuni- kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadini, elutegevus aeglustub · Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist. · Meie taimede aktiivse elutegevuse alampiir on +5kraadi. · Aasta see osa , mil ööpäevane keskmine temp. Ületab +5 ,mis on termiline kasvuperiood. Mis meid ootab? · 2.02.2007 avalikustati Pariisis valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) dokument, tähtsaim sellest. 1
Osa imetajaid teeb aga talveuinakut (nt. karu, mäger, kährikkoer). Mõned imetajad muudavad talveks oma värvi ( nt. nirk, jänes). Hiired ning rotid aga tulevad inimeste juurde. Palju imetajaid veedavad talve karjas (nt. hunt, sõralised, metssiga). Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese hoole all. Osa imetajatest poegib talvel ( nt. viigerhüljes, karu). Mõned nahkhiire liigid rändavad talveks lõuna poole. Talveuinak on püsisoojaste loomade puhkeseisund toiduvaese ja külma aastaaja üleelamiseks. Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku
paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
Kaitsekohastumused on: · Hoiatusvärvus s.o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid: · Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on
Närvirakk, selle ehitus ja tööpõhimõte Kogu organismi juhib närvisüsteem, mis koosneb närvirakkudest Dendriidid, mille ül on vastu võtta ärritusi e infot. Närvirakk e neuron. Teatud närvirakud meie ajus uuenevad. 1 pikk närvirakk (akson) 30100cm pikk. Selle üll on ärritusi edasi anda. Infot antakse edasi elektriimpulsside abil raku sees. Info liigub elektriliselt. Rakul on kas töö või puhkeseisund. Puhkeseisus on negatiivne laeng. Ärrituse saabudes hakkab membraan läbi laskma positiivseid ioone. Neuriidi lõpus on terminaalplaadid, mille üll on rakuvahelisse ruumi paisata kummilisi ühendeid. Nende kaudu liigub info ühelt rakult teisele. Ühes rakus on info edasiandmine elektriimpulsiivne, aga kahe raku vahel toimub info edasiandmine kummiliselt e sünapsiliselt. Keemilised ained e neurotransmitterid . keemiline
mullapinnale. Seeme vajab idanemiseks (tingimused): vett, soojust, valgust, pimedust, õhku. Idanemispuhkus : idu ebapiisavalt arenenud, inhibiitorite sisaldus, kestade läbimatus veele ja gaasile, läbikuivamise puudumine. See on kui ei ole valmis kohe idaneda. Vüib võtta palju aega selleks. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Taime puhkus. Heitlehiste puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid. Puhkeseisund on füsioloogiline seisund, mis on keskkfaktorite tõttu tehtud. Nt madal temperatuur voi liiga suur, pole niiskust või vee jne selleks, et elu säilitada. Ehk ebasoodne keskkonnas. See on ka heitlehistel puudel, et talvel langevad alla lehed ja nad puhkavad. Idanemispuhkus. Puhkus ebasoodsa perioodi üleelamiseks. Füsioloogiline puhkus (sisemine), sundpuhkus (väline). Vananemine. Võib olla osaline või täielik
XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine. Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad
XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine. Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad
Parasümaatiline närvisüsteem: keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas. Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed. Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini. Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kui sümpaatilisi. Parasümpaatilised impulsid domineerivad magades ja seedides (puhkeseisund). Atsetüülkoliini toime lühiajaline. 4. Lihaskoe ehitus ja talitlus. 4.1. Lihaskoe liigid. Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub, tahtele allumatu, ei väsi – textus musculatis
4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) * olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke) * olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke.
sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks. Protsönoos e. algkooslus fütotsönoosi varajane arengujärk, milles tsönootilised (taimeliikide) suhted alles hakkavad kujunema. Prügi orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed. Puhkeseisund madala ainevahetustasemega, energiat ja vett säästev füsioloogiline seisund, milles organism elab üle egasoodsad välistingimused. Kasv ja areng on p-s peatunud või väga aeglased. Taimedel on p. omane pungadele, seemneile, juuretippudele, risoomidele ja mugulaile. Loomad veedavad p-t liikumatult, paljud unetaolises olekus, milles välisärritajate mõju on pärsitud. Puhverdusvõime ökol
hingamiselundite, südame-vereringe- haigused, hüpertüreoos; • Sümpaatilise närvisüsteemi stimulatsioonil (koormus, hirm, stress, valu, väsimus, hapnikupuudus, verejooks); • Ravimite toimel (nt bronhe avavad medikamendid). (Kelsey & McEwing 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulsi löögisageduse aeglustumine: • Parasümpaatilise närvisüsteemi stimulatsioonil (organismi puhkeseisund, rahunemine). Füüsiline treenitus. (Blagdon jt 2007, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.); • Hüpotermia, hüpotüreoos, anoreksia; • Südamehaigused; • Ravimite toimel. Paljud südameravimid, rahustid ja valuvaigistid; • Traumade (pea), mürgistuste, šoki korral. (Kelsey & McEwing 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.)
5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool. 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v
õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦ Suviteraviljad, spinat, mais Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Aktiivsuse vaheldumine: esineb peaaegu kõigil taimedel, seotud klimaatiliste tingimuste vaheldumisega ◦ Üheaastastel langeb kokku organismi vananemisega, mitmeaastastel teatud osade vananemisega ◦ Puhkeseisundis meristeemid peidus seemnetes või pungades ◦ Puhkeseisund kas füsioloogiline või sundpuhkus ◦ Seemned pole võimelised idanema kohe peale valmimist, nad on puhkeseisundis ◦ Pärast sügavpuhkuse lõppu vajavad seemned vett, vee puudumisel sundpuhkeseisund ◦ Sügavpuhkust on võimalik kunstlikult katkestada: stratifikatsioon, skarifikatsioon Ressursid taimedele Keskkonna biootilised või abiootilised komponendid Kinnitunud organismid ei saa minna mujale toitu/paremaid tingimusi otsima Päikesekiirgus – millest sõltub? CO2 osakaal
Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini · Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kuisümpaatilisi · Parasümpaatilised impulsid domineerivadmagades ja seedides (puhkeseisund) · Atsetüülkoliini toime lühiajaline Autonoomne NS · Töötab alati · Töötavad paralleelselt nii sümpaatiline kui ka parasümpaatiline osa · Stressi tingimustes ülekaalus sümpaatilised impulsid · Puhkushetkedel ülekaalus parasümpaatilised impulsid 95) Silma ehitus ja nägemine. NÄGEMINE Nägemisretseptorid paiknevad silmas. Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime
Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini · Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kuisümpaatilisi · Parasümpaatilised impulsid domineerivadmagades ja seedides (puhkeseisund) · Atsetüülkoliini toime lühiajaline Autonoomne NS · Töötab alati · Töötavad paralleelselt nii sümpaatiline kui ka parasümpaatiline osa · Stressi tingimustes ülekaalus sümpaatilised impulsid · Puhkushetkedel ülekaalus parasümpaatilised impulsid 95) Silma ehitus ja nägemine. NÄGEMINE Nägemisretseptorid paiknevad silmas. Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime
· Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine mikrofloora ja fauna ensüümide toimel. · Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. · Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. · Nimetatud fraktsioonide segamiseks tõmbuvad vatsaseinad regulaarsete (paariminutiliste) vahemike järel laineliselt kokku. · Söömisperioodide vaheajal veis mäletseb. · See on puhkeseisund, mil vatsasisu surutakse osade kaupa suhu tagasi. Selle käigus satub suhu ka võrkmikus olev söödamass. · Mäletsemisel mälutakse sööt täiendavalt läbi, segatakse rohke süljega ja neelatakse uuesti alla. · Sõltuvalt sööda hulgast ja omadustest, eritab veis ööpäevas 60-80 liitrit sülge. · Sülje aluseline reaktsioon vähendab eesmao ja eriti vatsasisu happesust. Mälutud söödamass suunatakse söögitoru kurdudest moodustuvat vagu pidi kiidekasse.
Tabel 2. Erinevaid elundeid läbiva vere maht ühes minutis ja selle osakaal (%) südame minutimahust puhkeseisundis ning kehalisel tööl. Südame minutimaht puhkeseisundis on ligikaudu 5000 ml, suuri lihasgruppe haaraval kehalisel tööl küünib see treenimatul inimesel ca 20000 milliliitrini, treenitul kuni 42000 milliliitrini. Tabelis on südame minutimahuks kehalisel tööl arvestatud 25000 milliliitrit. Puhkeseisund Kehaline töö Muutus Elund Maht (ml) % Maht (ml) % puhkeseisund/töö Lihased 1000 20 21000 84 21× Süda 200 4 1000 4 5×
Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab. Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust)
Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure. Anabioosiga on palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne elutegevus jätkub. 4) taliuinak püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. 5) talveuni loomade talvine unetaoline tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur on enamasti langenud keskkonnatemperatuuri tasemele; loomad saavad energiat varem talletunud rasvavarust. Eesti
3) taimedel isoprenoidid 4) fotsosünteesi eripära: kõrbetaimede (kaktused, piimalillelised) õhulõhed lahti vaid öösiti, et vältida aurumist 5) mükoriisa- männijuurtel ja seeneniidistikul 6) jääkalad- nende organism ei vaja enam punaseid vererakke, suudavad toime tulla külmas arktilises vees ja on läbipaistvad nagu millimallikad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
tulevatele ärritajatele. Kuid sellised rütmid, mis on küllaltki madalate sagedustega, toimuvad aga just rütmilises mooduses. Keskkonnast võivad ärritajad saabuda just rütmiliselt. Ja seetõttu on võimalik neid paremini töödelda just aju rütmilises mooduses. Kuid võnkumised ehk ostsillatsioonid eksisteerivad ka ajukoores. Näiteks neuronite gammasageduslik aktiivsus esineb kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem
tulevatele ärritajatele. Kuid sellised rütmid, mis on küllaltki madalate sagedustega, toimuvad aga just rütmilises mooduses. Keskkonnast võivad ärritajad saabuda just rütmiliselt. Ja seetõttu on võimalik neid paremini töödelda just aju rütmilises mooduses. Kuid võnkumised ehk ostsillatsioonid eksisteerivad ka ajukoores. Näiteks neuronite gammasageduslik aktiivsus esineb kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem
mõisteid ning oskab selgitada nende seost südame elektrilise aktiivsusega, teab nimetada südame erutustekke süsteemi osi ja oskab kirjeldada nende ülesandeid, teab, mis toimub südames süstoli ajal, teab, mis toimub südames diastooli ajal, teab kuidas määratakse südame löögi- ja minutimahtu. Südame füsioloogia Puhkepotentsiaal on südamelihase raku erutusvalmis puhkeseisund. Rakumembraani sise- ja väliskülje vahel on elektriline potentsiaalierinevus u 60–90 mV . See tekib ioonide erinevast jaotumisest, kusjuures enamik positiivseid ioone liigub rakuseina välisküljele. Kaaliumi kontsentratsioon on raku sees 30–40 korda kõrgem, naatriumi kontsentratsioon aga on väljaspool rakku 10–20 korda kõrgem. Aktsioonipotentsiaal tekib erutusimpulsi mõjul. Naatrium voolab raku sisse ja toob kaasa depolarisatsiooni (potentsiaalierinevuse vähenemise)
annaabi.ee 
