Andmetöötlus funktsionaalse seotuse hindamiseks puhkeoleku fMRT-s Data processing for functional connectivity in resting-state fMRI TÜ FI magistrant Dmitri Sutov fMRT · Eesmärgiks uurida ja kaardistada närvitegevust või selle aktiivsust · Kaardistada aju funktsionaalsed alad (motoorne, sensoorne, kõne keskus, jne) · Annab lisainformatsiooni kirurgilise operatsiooni planeerimisel ja kiiritusravi planeerimisel
seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal. Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel. 7 Pulss Aktiivsel spordiharrastajal on ülekoormuste avastamiseks soovitatav jälgida ja võrrelda puhkeoleku pulsse. Milline aga on normaalne puhkeoleku pulss ehk südame löögisagedus, kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad? Südame löögisagedus ehk pulsisagedus ehk lihtsalt pulss on minuti jooksul tehtud südamelöökide arv ja kuna organism reageerib koormusele muutustega pulsisageduses, on hommikune pulsimõõtmine üks lihtsamaid ületreeningu ennetamise meetodeid. Puhkeoleku pulssi mõõdetakse istudes või lamades olles eelnevalt mõned minutid rahunenud
1. Puhkeasendi kohta on pulss natuke alla normi, kuid mul oli väga mugav olla, rahulik enesetunne ning polnud eelnevalt midagi füüsilist teinud. Kui olen varasemalt oma pulssi mõõtnud, olen saanud ligilähedase tulemuse. Peale hommikul ärkamist sain pulssi mõõtes tulemuseks 49. 2. Pulss erineb mõõtmistel kahe võrra. Vahe võib tulla stopperiga aja mõõtmisest ehk inimliku eksimuse tõttu. Samuti võib pulss ka puhkeoleku pikenedes mõne võrra langeda. Ortostaatilise proovi tulemused: Ortostaatiline proov Pulss lamades 15 sek x 4 Pulss seistes peale 1 minutit loetuna 15 sek x 4 Erinevus: 68 56 = 12 14 x 4 = 56 17 x 4 = 68 Järeldused: Tulemus jääb skaala järgi ,,hea" piiridesse, mis viitab heale füüsilisele vormile, mis on ilmselt tingitud aktiivsest jalgpalli mängimisest
tegevuste korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.See tähendab seda, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudmistega hapniku ja vere järele. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb.
9. sagenenud nohu, kurgu- või peavalud 10. treeningmahtude ja intensiivsuse vähenemine 11. tujukus ja kergelt ärritumine 12. huvi langus treeningute vastu 13. vähenenud söögiisu Eristatakse kahte tüüpi ületreeningut: 1. sümpaatiline ülekoormus: Basedow`tüüp 2. parasümpaatiline ülekoormus: Addisoni tüüpi Ületreening algab tavaliselt sümpaatilise ülekoormusega, mille tähtsamad tunnused on: kiirenenud puhkeoleku pulss (hommikul 5 lööki/min) kiire väsimine langenud söögiisu Ülekoormus algab sümpaatilise vormiga, kui treeninguid jätkata, areneb parasümpaatiline ülekoormus. Kuidas saada aru et oled ületreeninud: Organismi märk-väsimus! Võivad lisanduda söögiisu puudumine, unetus, jõu vähenemine, kurnatus, vastumeelne treenig, lihastõmbed, ärevus tunne, ülitundlikues valguse ja heli ning temparatuuri suhtes. Kuidas ületreenitusest taastuda?
Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeruhaigusi, diabeeti, düslipideemiat
Need uurimused oletavad et kofeiin vallandab aktiivsuse aju osas, mis on vastutav sõltuvuse tekke eest. Positiivsed küljed · Kofeiini tarbimine võib vähendada suhkruhaiguse riski poole võrra ja Parkinson haiguse arenemist. · Vanematel inimestel parandab kofeiin mälu. · Kofeiin on meditsiinimaalimas tuntud kui trimetüülksantiin. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi. · kofeiin tõstab puhkeoleku ainevahetuse taset, mistõttu sisaldavad ka kõhnumispillid ja teised salendamist lubavad tooted sageli just kofeiini. · Ka kofeiini omadus organismi ergutada pole alati halb. Et kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, tõhustab ta nõnda ainevahetuse tööd ning aitab kehal põletada enam kaloreid. · Peojärgsel pohmelusehommikul pole pea ja mõistuse selgeks löömisel kofeiinile
kiiresti. 4 3. Miks on soojendus tähtis? Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse. Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. 5 4. Kuidas viia läbi soojendust? Venitamine ei tähenda soojendust
K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuvälises 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism? 1) Depolarisatsioonifaas väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. 2) Repolarisatsioonifaas puhkeoleku taastumine. Sellel eristatakse hüperpolariseeruvat ja depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele, st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale genereerima. 26. Mida tähendab "kõik või mitte midagi" seadus aktsioonipotentsiaali tekkes? Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib
tagab ohutuma ja tõhusama soorituse, eriti sellise tegevuse korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. See tähendab, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus
eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku
alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis
sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Rahutute jalgade sündroom Sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel haogetel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi. Peamine kaebus on halb ja rahutu uni ning päevane väsimus. Narkolepsia Krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad päeval vastupandamatut vajadust uinuda ja mida iseloomustavad päeva jooksul korduvad
depolarisatsioon liigiomase kriitilise piirläveni { Kui teistelt närvirakkudelt saabunud aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele pidurdavad signaalid suurendavad { Potentsiaalide vahe suurenemine ehk potentsiaalide vahet närviraku sise- ja hüperpolarisatsioon puhkeoleku potentsiaali (- välispinna vahel, närviimpulssi ei teki 70mV) suhtes vähendab närviimpulsi tekkimise { Ühe konkreetse aksoni tegevuspotentsiaalid on alati sama tõenäosust tugevuse, kuju ja kiirusega, sõltumata neid
- järjestikku-elastne komponent (JEK) - paralleelne-elastne komponent (PEK) · Kontaktiilset komponenti kujutatakse mudelis viskoosse vedelikuga täidetud silindrina, milles mootori jõul liigub kolb · Elastseid komponente kujutatakse terasvedrudena, mille väljavenitamiseks on vaja rakendada jõudu Puhkeolekus lihae mehaanika venitusel · Organismi tingimustes omavad skeletilihased puhkeolekus nõrka pinget (puhkeoleku pinget Fo), kuna nad on mõnevõrra venitatud seisundis (lihase puhkeoleku pikkus lo on suurem kui isoleeritud lihase algpikkus I) · Lihase venitamisel välisjõu poolt tekib lihases elastsusjõud, mis progresseruvalt kasvab · Seejuures elastne pinge tekib eelkõige paralleelse-elastse komponendi struktuurides · Kontraktiilne komponent on puhkeolekus kergelt väljavenitatav Kontrahheerunud lihase mehaanika venitusel
kehakaalu. TAASTUMINE SAUN Saunas viibimine aitab kehast väljutada sinna kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõpp-produkte (piimhape jm). Kui lihastes on piimhape siis on lihased väsinud ja kanged. Eriti käib see sportlaste kohta. Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine, see parandab und ja mõjub hästi psüühikale. Hästi mõjub saunas käik ka hingamisele. Sportlastel tuleks oodata saunaminekuda seni kuni südamelöögisagedus saavutab taas puhkeoleku taseme. Sauna positiivsed mõjud: · Kiirendab taastumist · Lihaspinge langeb kiiremini · Suureneb kopsumaht Mõju organismile Saunal on ka lisaks tervise tugevdamisele ka haiguste ennetamisel ja taastusravis oluline roll. Saunas olles kiireneb südamelöögisagedus, ent vererõhk langeb. Saunas käimine tugevdab immuunsust, viib organismist välja mürgised ained ja on hea nahale. Kuumuse ja organismi jahutamise vaheldumise soodsad toimed: · Stimuleerib vereringlust
Kutsub esile üldise objektiivse väsimuse tekke ja koordinatsioonihäired. esinevad nähud ja 1. Treeningprotsessi tunnused • töövõime langus ja seisak sportlikus arengus • sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead • jõu langus liigutuste sooritamisel. 2. Igapäevase elu sümptomid • psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime langus • isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus. 3. Organismi talitluse muutused: • puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis • pulsi aeglane taastumine koormuse järel • anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat) • glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus. 4. Tervislik seisund: • vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase
Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka Autonoomne : Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine,
2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta. Koormusproovil mõõdetakse iga koormusastme järgselt vere laktaadisisadus, mis aitab täpselt määrata anaeroobse ja aeroobse läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormusele. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Puhkeoleku laktaat 0,8 mmooli/l, aeroobne 2mmooli/l, anaeroobne üle 7 mmooli/l *ammoniaak NH3, *kusihape, *uurea ehk kusiaine iseloomustab organismi üldväsimust. Toodetakse maksas, valkude lagunemisest põhjustatud uurea tõus veres paari päeva jooksul alaneb. Uurea tase veres sõltub eelkõige toiduga saadava valgu hulgast ja valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening
Selliste operatsioonide näidustused ja vastunäidustused määrab kõrva-nina-kurguarst. 5 RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM Rahutute jalgade sündroom (ingl restless legs syndrome, RLS) on uneapnoe ja psühhofüsioloogilise insomnia ehk unetuse järel sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel (80%) RLS-patsientidel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi. Seda häiret kirjeldati juba kolm sajandit tagasi, kuid alles viimasel ajal on RLSi käsitletud kui olulist unehäirete põhjustajat. Sel puhul on haige peamine kaebus halb ja rahutu uni ning päevane väsimus. Sageli ei oska haige oma häiret arstile kirjeldada, sest ta on sellega harjunud. 5.1 Diagnostilised kriteeriumid Rahutute jalgade sündroomile on iseloomulikud järgmised vaevused:
Merike. Tervis ja kehaline aktiivsus). 1.3 Spordi ja kehalise aktiivsuse tervislikud toimed Regulaarne spordiga tegelemine suurendab lihasmassi, sellel on positiivne mõju ka organismi rasvasisalduse langusele, vererõhu ja veresuhkru langusele ja eluea pikenemisele. Piisav füüsiline koormus parandab hapniku omastamist ja selle tagajärjel suureneb veres punaliblede sisaldus, organism ja aju saavad enam hapnikku, suureneb südame maht ja langeb puhkeoleku pulss ning vererõhk. Kokkuvõtvalt parandab piisav kehaline aktiivsus inimese hingamissüsteemi (Jalak, Rein 2013: 61). Kehaline liikumisvaegus tekitab palju tervisehäireid: ülekaalulisus, rühihäired, krooniline väsimus, südameinfarkt, unehäired, kõrge vererõhk jne. Mõõdukas ja regulaarne kehaline aktiivsus: parandab südame- ja veresoonkonna seisundit; avaldab soodsat mõju vere kolesterooli sisaldusele; vähendab riski haigestuda II tüüpi ehk
Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused. Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired, isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale koormust, kontsentratsioonihäired, depressioon, menstr.häired, nutmine, kõhulahtisus, madal veresuhkur. Ületreeningu põhjused. Vead treeningprotsessis-maht liiga suur, koormus ja taastumine pole tasakaalus, vähene tähelepanu kehalistele võimetele, kestev samade harjutuste sooritamine, liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Ületreening ja võistlused.
sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees KESKSEINAND MEDIASTINUM - Veenid perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - Alveolaarkapillaaristik - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid lühikesed, laiad lümfisõlmed reservkapillaarid pikad, kitsad - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on BRONHIAALSOONED südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius
kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele Lihase omadused – kontraktiilsus (lihase võime lüheneda ja selle abil jõudu arendada); erutatavus (võime ärritus vastu võtta ja reageerida); venitatavus (võime venituda või pikeneda üle puhkeoleku pikkuse); elastsus (võime taastada puhkeoleku pikkus peale venitust) Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- (ehk skeletilihas) ja südamelihaseks. Silelihased – asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused (silmas, näärmes, nahas). Koosnevad kiududest – ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumatl ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel
HINGAMISE MUUTUSED FÜÜSILISE TÖÖ KORRAL ·Hapniku füüsikaline lahustuvusveres on väike, 1l veres lahustunult 3 ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. ·Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. ·Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. ·Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min. ·Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutatavatekapillaaride arv, tõuseb temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjäääkidehulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. HINGAMISE REGULATSIOON ·Hingamiskeskus: sisse-ja väljahingamiskeskus ·Humoraalne regulatsioon CO2 mõju kõige suurem. 1-2 % CO2 sissehingatavas õhus suurendab kopsude ventilatsiooni kolmandiku võrra
Ehk närvirakk repolariseerub. AP faasid on: * depolarisatsioonifaas – esialgne väga kiire pot. muutus, rakumembraan depolariseerub Na + ioonide sissevoolu tõttu. * repolarisatsioonifaas – K+ ioonid voolavad rakust välja, taastatakse puhkepotensiaal. Repolarisatsioonifaasil eristatakse omakorda hüperpolariseerivat (veel rohkem neg) ja depolariseerivat järelpotensiaali (tagab Na/K-pump), millele järgneb pot. jõudmine puhkeoleku tasemele. Rakumembraan on taas polariseeritud ja valmis uusi AP genereerima. Välis- või sisekeskkonna muutus (ärritaja) peab olema piisavalt tugev (läviväärtusest), kestev ja tekkima kiiresti. 3.7. Aktsioonipotentsiaali vallandumistingimused."Kõik või mitte midagi" seadus. AP peamine omadus on, et see käitub ‘kõik või mitte midagi’ põhimõttel. See tähendab, et läviväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, mis on alati maksimaalse väärtusega
saadav välja mingi mõju ja kutsub kusagil välja mingi tagajärje – eferntne protsess. Aferentne innervatsioon aga on see, kui mingisugune mõju rakendub kusagil mujal. Eferentne ja aferentne protsess on keskustest lähtuvalt erinevad – selle määrab mõju suund eri keskuste vahel. Need protsessid, mille mõju jõuab neuronini, on aferentsed; ning need, mille neuron ise kusagile saadab, on eferentsed. Neuroni membraan eraldab teda väliskeskkonnast. Närvirakk, olles elus, aga puhkeoleku seisundis, omab puhkeoleku potentsiaali – tema välis- ja sisekeskkonna vahel on elektriline potentsiaal (60-70 milliVolti), mis tagatakse aktiivselt kogu aeg ioonide vahetusega. Neid pumbatakse kogu aeg läbi membraani sisse-välja ning seega tekib dünaamiline tasakaal. Kui rakk saab aferentse impulsi, on see kas pidurdava ehk pärssiva või ergastava toimega. Erutaval puhul nad depolariseerivad raku. Reeglina üksiksissetulev impulss ei suuda raku
..130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel. · Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjääkide hulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. silma akommodatsioon Akommodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine. See toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest.
..130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel. · Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjääkide hulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. silma akommodatsioon Akommodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine. See toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest.
intensiivsusläved on individuaalsed näitajad, siis on järgnevalt välja toodud lävedele vastavate pulsisageduste normatiivid väga laias vahemikus. 1.4.1. Aeroobne lävi Aeroobne lävi (AL) on intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsiooni võimsus ning suuremal määral võetakse kasutusele organismi süsivesikute varud, et katta lihaskontraktsiooni energeetilisi vajadusi. Vere laktaadisisaldus ületab aeroobsel lävel vähesel määral puhkeoleku, jäädes 1,8-2,2 millimooli liitris (mmol/l) piiridesse. Puhkeolekus on see näitaja 0,5-1,5 mmol/l (Jalak, Lusmägi 2010). Aeroobse läve intensiivsus on põhiline intensiivsus üldvastupidavuse tõstmiseks. (Jürimäe, Mäestu 2011) Aeroobse läve intensiivsusele vastab SLS 130-160 lööki minutis. 13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus Aeroobse töövõime maksimumi näitajaks on maksimaalne hapniku tarbimise hulk (VO2max).
Stimuleeritud lihaskiudude arv – mida enam motoorseid ühikuid värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti nagu elastsete järjestikuste komponentide väljavenitamine Venituse astmest – lihaskontraktsioon on tugevaim kui lihas on vahemikus 80-120% oma puhkeoleku pikkusest (siin on oluline filamentide kattumine) Lihaskontraktsiooni tüübid: Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb – Keha asendit säilitavad lihased Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale)
negatiivsemaks. Kui rindkere on lühiajaliselt puhkeseisundis,nagu sissehingamise üleminekul väljahingamiseks, avaldab pleuraõõnele mõju ainult mõju ainult kopsude elastne retraktsioon (kokkutõmbumine) ja see põhjustab negatiivse rõhu. Pidev negatiivne inrapleuraalne rõhk väldib kopsude kokkuvajumist. Intrapulmonaarne rõhk on Maali-Liina, jaanuar 2012 puhkeoleku ajal võrdne nulliga, sest suuõõs ja alveoolid on omavahel ühenduses. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, intrapleuraalne rõhk muutub positiivsemaks ning intraalveolaarne rõhk suureneb.(positiivseks!) Sissehingamine: Hingamislihaste kontraktsioonil (intercostalestest externused) suureneb rindkere maht ning rõhk intrapleuraalruumis muutub veel negatiivsemaks. Tulemusena 2
Konkurentsi efekti suurus sõltub populatsiooni tihedusest – mida suurem hulk puudujäägi tsoone kattub, seda vähem ressurssi indiviidile jagub Liikidevaheline konkurents Mingi ala hõivanud liikide kogumik – biotsönoos ◦ Osaliselt vajadused ressursside ja keskkonna tingimuste osas kattuvad ◦ Erinevad taluvused tingimuste optimumi ja ekstreemumi osas Piiratud alal on piiratud hulk ressursse – kiirematele eelis ◦ Idanemise kiirus ◦ Kasvamise kiirus ◦ Puhkeoleku järgse taastumise kiirus ◦ Mõõtmed ◦ Strateegiad Ökoloogiline nišš Kaks väga sarnast liiki võivad lähestikku kasvada, kuid ometi mitte ristuda või üksteist välja tõrjuda ◦ Erinev viljakuse aeg ◦ Erinevad nõuded kasvukohale ◦ Erinevad ressursi vajadused ◦ Erinev etoloogia Liigirikkus piiratud alal: ◦ Liikide nõuded keskkonnale kattuvad mõnes osas, kuid mitte kõigis tegurites
*Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv *Seemnete eluvõime mullas 1 20 (50) aastat *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek seemnekesta läbilaskvus pidurdusained seemnekestas endogeenne regulatsioonimehhanism looduslikud keskkonnafaktorid valgus, hapnik, süsihappegaas, temperatuur, vesi, Puhkeoleku ületamine mehhaaniline töötlemine, kuuma ja külmaga töötlemine (võib kaasa tuua idanemise vähenemist), temperatuuride vaheldus, kasvuregulaatorite kasutamine, valguse vaheldumine, kemikaalidega töötlemine, stratifitseerimine *Idanemissügavus *Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul Umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil Kogu vegetats. Eelistavad sügisel Sügisel ja Eelistavad kevadel Eelistavad
61 Hapniku transpordi teiseks komponendiks on vere võime transportida hapnikku. See sõltub vere mahust ja punaste vereliblede arvust veres. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku. Treenitud sportlased on suurem absoluutne vere maht ja rohkem punaseid vereliblesid, võrreldes treenimatutega. Sõudjate uuringud on näidanud, et vastupidavustreeningu tulemusena võib puhkeoleku veremaht suureneda kuni 16% vereplasma mahu ja punaste vereliblede mahu arvelt. Hapniku transpordi kolmandaks komponendiks on süda. Oluline on see, kui palju suudab süda pumbata verd tsirkulatoorsesse süsteemi ühe minuti jooksul. Südame võimsus oleneb seega südame löögimahust ja löögisagedusest. Vere mahtu, mida pumbatakse iga südamelöögiga, on võimalik treeninguga suurendada. Sõudjatel võib südame löögimaht
C – Circulation (vereringe) Hinnake vereringet hüpovoleemia nähtude suhtes. a) Milline on vaimne seisund? Kui patsient on teadvusel ja räägib, on aju verevarustus säilinud. b) Milline on nahavärv? Šokis patsient on iseloomulikult kahvatu ja higine. c) Lugege pulsisagedust: see suureneb verekaotuse markerina enne igasugust süstoolse vererõhu langust. Heas vormis jõulise täiskasvanu pulsisagedus puhkeolekus võib olla 50–60 korda minutis, seega võib pulsisagedus 100 viidata puhkeoleku sageduse kahekordistumisele. d) Radiaalse pulsi olemasolu on tsentraalse verevarustuse tagamiseks piisava süstoolse vererõhu robustne marker. Formaalset vererõhu mõõtmist aneroid-sfügmomanomeetriga võib takistada hindamise jaoks olemasolev aeg. e) Kapillaaride täitumine on teine vereringe robustne marker, kuid see pole külmas või pimedas usaldusväärne. Hoidke patsiendi kätte tema südamest ülalpool ja vajutage küüneloožile 5
annaabi.ee 
