Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a
Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks. Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus, siis hakkas paranema tänu rahvusvahelistele laenudele. Saksamaa sisepoliitiline elu oli kirev: vasakpoolsed ratsionaaldemokraadid ja kommunistid vaenutsesid, parempoolsed unistasid esimese maailmasõja aegse kaotuse tasa tegemist. Sellises olukorras elavnes natsionalistlik tegevus eesotsas Adolf Hitleriga. Natsistide 1923 aasta riigipööre oli ebaõnnestunud, kuid 1932 aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Majanduskriisi ajal kehtestasid ka paljud teised riigid diktatuuri, näiteks Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Eesti, Hispaania, Portugal jm.
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
32* selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. 33* majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. 9* Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. 10* Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. 2. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): 10* Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.
eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) · varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei · peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931
Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt
poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. SISEPOLIITIKA.Vabariiklased eemaldusid Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat
(Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina
Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed;
1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid.
Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja
senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned · Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa
eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi
jõuavad saksalased omavahel kokkuleppele ja kooskõlastavad siis oma otsuse võitjatega. Läbirääkimised kestsid maist septembrini. Moskva nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO- sse, kusjuures Nõukogude väed võisid jääda Saksamaale veel 1994. aastani. Saksamaa pidi aga tagama Poola läänepiiri puutumatuse, mis rahustas Poolat. 2+4 kokkulepetele kirjutati alla 12. IX Moskvas. Võitjad USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa loobusid lõplikult oma eesõigustest Berliinis ja Saksamaal ning ühinev Saksamaa omandas täieliku suveräänsuse. Saksamaad ühinesid 3. X 1990.a. Senise SDV territooriumil taastati seal vahepeal likvideeritud liidumaad. NSV Liiduga sõlmiti heanaaberluse, partnerluse ja koostööleping, Poolaga aga piirileping. Majanduses kõik nii lihtsalt ei läinud. Endised SDV alad ujutati üle SLV kvaliteetsete
Tööliste osakaal valijate hulgas suurenes, tänu millele moodustus Töölispartei(pahempoolne valitsus), mis küll järgmistel valimistel ei võitnud, kuid pretsedent oli loodud. Inglismaa poliitiline seisund stabiilne, mis võimaldas toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega edukamalt kui teistes riikides. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremini võrreldes teiste riikidega, mis aitas tugevdada nende positsiooni maailmamajanduses Inglased olid kaua püüdnud alla suruda iirimaa tahet suurbritannaist eemalduda, kuid see lõppes 1921. aastal kompromissiga, milles 6 põhja-iirima krahvkonda jäid suurbritannia koosseisu , kuid ülejäänud iirimaa saavutas sõltumatuse, ning 1937 saavutati täielik iseseisvus. Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema(nt Kanada ja Austraalia), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks. Prantsusmaa:
rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealistlikud. Suur nelik: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja Itaalia. Nemad olid Pariisi rahukonverentsil otsustajad. Tihtipeale otsustas Suur Kolmik, sest Itaalia jäi peaministri puuduliku inglise keele tõttu kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei
Pärast I MS on olulised konservatiivid ja leiboristid. Iirimaal oli puhkemas kodusõda autonoomia pärast. Kuna puhkes I MS, siis autonoomiaseaduse rakendamine lükkas edasi ka kodusõda. Toimus ka Lihavõttemäss, mis suruti inglaste poolt maha. 1818 toimusid Iirimaal parlamendivalimised. Seal oli kaks grupeeringut: · Üks arvas, et Iirimaale piisas osalisest omavalitsusest. · Sinn Fein, kes arvas, et Iirimaa pidi saama iseseisvaks riigiks. Parlamendivalimise võitis Sinn Fein. Nad said ülekaalukad 73 kohta. Sinn Fein 1919 kuulutas välja Iiri vabariigi. Iirimaal oli ka sõjaline üksus IRA (Iiri Rahva Armee). 1919-1921 sõda Inglismaa ja Iirimaa vahel, kuna Inglismaa ei olnud nõus, et Iirimaa täielikult iseseisvub, sõja tulemusena sõlmiti järgmine kokkulepe: 6 põhjapoolsemat krahvkonda liideti Inglismaa koosseisu; 26 lõunapoolsemat krahvkonda nimetati ümber Vabaks Riigiks
Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, mis oli n-ö reservis ja mille juures said 5 aasta vältel lühikeste õppekogunemiste käigus sõjalise väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noored. Terror siiski jätkus- laienes töölaagrite süsteem, kiusati taga kirikut, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loomingulist intelligentsi. Nõukogude riigi välispoliitika oli kahepalgeline. Ühelt poolt välispoliitika, mis seadis esiplaanile rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimise kõigi maadega. Teisalt kujunes välja mõjuvõimas organisatsioon Kommunistlik Internatsionaal(Kominter), mille ülesandeks oli eksport, maailmarevolutsiooni õhutamine. (relvastatud väljaastumised k.a Eestis 1924.1 dets) Kõik see tekitas umbusku lääneriikide
>19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
· Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu · Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine · Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda · Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus
troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia,
Herder jt) ning mujale. · Juhtivaks põhimõtteks saab · Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile), · Usk mõistuse kõikvõimsusse. · Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik,
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
- ‘vasakpoolne’ = egalitarist (‘võrdsustaja’). Pürgivad võrdsuse poole. Mis on võrdsus? Mille põhjal seda hinnatakse? Algne liberaalide võrdsus oli pigem juriidiline tegevusvabadus (majanduslikud, ametialased), tänapäeval laienenud (ei oma meritokraatlikke jooni, seda laiendatakse kogu elanikkonnale ja lisatakse erinevaid õiguseid ja elemente, millele peaks olema juurdepääs kõigile) o Lisaks veel - parempoolsed -- mõõdukad, aeglase arengu jõud - vasakpoolsed -- radikaalsed, kiirete arengute poolt olevad jõud Muutuse temaatika olulisus ühiskonnas. Change management Tänapäeval peetakse positiivseks pigem kiiret muutust (Eestis), mõnel pool mujal kui ebastabiilsuse tekitajat ja ohu allikat ning mis pole seega nii positiivne. Muutused eri eluvaldkondades. Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses? Osad tervitavad muutusi väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
