Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psüühika põhifunktsioonid - II TEEMA EKSAM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõnelejad, eksam, stsenaarium, leidsid, sapir, kuulmist, kvaasi, tajuline, objektile, foneemitaju, propositsioon, vastuseksII teema eksam: representatsioonid ja keel 1. Ettekujutus tegevustest, mida sisaldab arsti juures käimine on stsenaarium. 2. Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3. Kuidas toetab nägemine kuulamist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks:
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
Tooge selle kohta näiteid. vastastikmõju, kus ühe neuroni aktiivsus pidurdab sellega kontaktis olevate neuronite aktiivsust. Näiteks sünapside vaheline ülekanne. 27. Mis on sakaad? Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28. Mida tähendab tajuline Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist püsivus? stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. 29. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja teadvuse protsessidega? sellest, kuidas inimene maailma tunnetab. 1. Kujund on igapäevane kogemus, mida 1. Palun defineeri kujund
· Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri- hiired söövad kassi- sõnadel on sama tähendus v mõte erinev aga kättesaadav · Osutav, viitav (referential) Keeles on kasutusel suvalised sündmused mis viitavad teatud objektile. Kokkuleppe alusel on vastu võetud otsus, kus mingi sõna tähendab midagi. 4000-10000 keelt. Nt sõnad lõvi, erinevates keeltes tähendavad sama asja, kuid kirjapilt on erinev, sümbolid erinevad.. Oluline suvaline seos annab võimaluse märkida asju mida vb pole kunagi näinud, kui või mida pole maailmas olemas. Puudub reegel et sümbol peab olema sarnane · Inimestevaheline, suhtlemiseks (interpersonal) Inimestevaheline, mida kasutatakse suhtlemiseks
Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Nt Galli keel kadus umbes aastal 500. Adstraat on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Ladina ja prantsuse keel Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. Tulemus prantsuse keel, milles u 100 galli sõna. 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Vähemuskeel- on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled)
mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele
täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva
ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse analüütiline keelefilosoofia. Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust. analüütilise (keele)filosoofia - • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige Ludwig Wittgenstein ja tema järgijad. Gottlob Frege 1848-1925 • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus)
- Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse objektide, sündmuste, helide, maitsete jms kogemuseks Asjade kokku grupeerimine, mingi reeglistik mille järgi hele/tumedust ja värvilaike kokku paneme. Nii ka helides jne. - Tajuline segregatsioon Rakkude/juhteteede erinevad omadused - Taju on kõvasti seotud füsioloogiliste tunnustega. - Nägemine on kõige paremini uuritud meel - Kepikesed (jämedad jooned, must-valge, 120 milj rakku, kõige tundlikum hämaras, perifeerias, öösel) - Kolvikesed (koonused) (peened detailid, värviline (3 tüüpi), 6-7 mln rakku, kõige tundlikum eredas valguses, tsentraalne, detailne) - Eelised – värvipimedatel on pimedas eelised
Teelised = armastajad, sõiduvahend = suhe; tee = sündmused suhtes; läbitud vahemaa = edasijõudmine; takistused = kogetud raskused jne tavalisemad allikvaldkonnad metafoorseteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja jõududega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted, aeg. (vrd abstraktsus) Liikuv aeg (jõulud lähenevad, sellest on palju aega mööda läinud, eksam tuleb järjest lähemale)ja liikuv vaatleja (astusime uude aastatuhandesse, kas sa jääd pikaks ajaks?) Metonüümia pimesool tahab koju minna; NÄGU või FOTO inimese asemel. Mehhanismid: elus elutut asendamas looja loodu asemel (loen Vildet), konkreetne abstraktset asendamas keha, muu nähtav või katsutav asendab tunnet, tegevust, taju, nähtamatut abstraktsust (pea suu, ta on südametu) tähendused kujunevad grammatiseerumise ja ülekannete süstemaatilisuse kaudu.
• Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid Kooma, sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. • Tahteline- Tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevus, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. • Tahtelisjärguline- Tahtepingutus puudub, kuna tegevus on ise muutnud ennast motiveerivaks
prantsuse keele tekke lugu). 8. Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab? Ethnologue: Maailma Keeled on kompleksne teatmeteos, mis kategoriseerib kõiki maailma elus keeli. Alates 1951.a on Ethnologue olnud aktiivne uurimustöö, mis kaasab endaga sadu lingviste ja teadlasi ümber maailma. 9. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Substraat-keeleline mõju vaadeldava keele suhtes varasemalt kontaktis olnud keelet Adstraat- mõju, mis on tingitud teisest keelest, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma, et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil Superstraat-keeleline mõju kontaktis olevalt keelelt, mis on vaadeldava keele suhtes hilisem 10. Keele ja murde eristamine Murre või keel
inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest
Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk
Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk
valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja planeeritakse tegevusi.
· Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al
algkeelest. Algkeel eht protokeel keel, millest on ajaga välja kujunenud hulk omavahel suguluses olevaid keeli. Indoeuroopa keeled on tuntud, sest need on hästi dokumenteeritud (EU ajalugu, kirjakeelte olemasolu). Võrdlevajalooline meetod · Tekkis 19 sajandil ja otsiti süstemaatilisi häälikute võrdlusi/erinevusi. Rajasid Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. Leidsid, et mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pods (tärn tähistab rekonstruktsiooni) Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse
MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes Ikoon: mõtteline kujund, joonis, Mona Lisa portree, objekti diagramm, metafoor. Loomulik diagramm, struktuur... sarnasus objektiga Indeks: gradueeritud skaala, Nool-suunis, lomp... loogiline operaator, signaal, Eco arvates alati mingil hüüatus, viitav asesõna. Suunab määral konventsionaalne tähelepanu objektile. Sümbol: nimisõna, jutustus, Keelav liiklusmärk, rist, raamat, seadus, institutsioon. tinglik joonistus... Kokkuleppeline. MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes Reema: propositsionaalne Igasugune visuaalne märk kui interpre-tanti funktsioon. Samuti termin mingi väljendi termin suhtes ütlusesse ja argumenti
sümbol(rahvuslipp) INDEKS baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. suunavad subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, tema kohta midagi ütlemata. Interpretatsioon võib toimuda vaid keele põhjal. IKOONILISED MÄRGID - 4 Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel
Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Defineerivate tunnustena: mõiste esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil; mõistete suhted hierarhilised (nt lind: pingviin vs tuvi: kui linnu kõrgeim tunnus on, et on lennuvõimeline, siis oleks tuvi nagu rohkem lind kui pingviin) Prototüüpide e iseloomulike tunnustena: kategooria objekte esindab kõige iseloomulikum eksemplar e prototüüp (nt milline on kõige tüüpilisem auto); mõiste moodustub tunnustest, mis kirjeldavad kõige tüüpilisemaid liikmeid 3. Stsenaarium: inimestel on teadmised tegevustest ja nende järgnevustest, kuna enamus igapäevaelu sündmusi kulgeb samas järgnevuses (reeglina ei panda hommikul enne kingi jalga ega minda alles seejärel pesema) Stsenaariumid on olemas paljude olukordade jaoks ja aitavad õigesti käituda. On tavaelus omandatud kui on olemas stsenaarium, viiakse see tegevus läbi automaatselt ja kiiresti, nii jääb rohkem aega uue info tähele panemiseks Stsenaariumides:
45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilistemaks üksusteks. Nt -ga, peale, kuna. Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne tähendus Abstraktne tähendus Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks
28. Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon on üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab meid tegutsemas. - Vajadused : on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele o Orgaanilised vajadused on inimese põhivajadused o Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus o Sotsiaalsed vajadused o Vaimsed vajadused o Esteetilised vajadused - Kultuuriline motivatsioon: o Arenguvajadus: püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste, ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine
Homomorfism – ratas ja BMW Isomorfism – ei pea üks ühene olema, teleka manuaal ja teleka Isomorfism – keemias nt isomeerid Keel on koguaeg olemas, realiseerub kõne kaudu. Seega surnud keelt ei ole olemas. Ta tegelt on, selle kõne on lihtsalt ära surnud vms. Saussure ütleb, et siiamaani on uuritud vaid kõnet, ent peaks tähelepanu hakkama pöörama keelele. Peaks uurima struktuuri, mitte vormi. Vorm on nagu ballaad, aga struktuur on nagu noodid – sünkoop, paus jne. Ühele objektile vastab teises süsteemis täpselt sama objekt (telekas juppides, aga sul on täpselt manuaal) [hiina mehe näide, kellele anti ukse alt juhiseid] Nägu peegeldub terves peeglis, aga peegeldub ka igas killus – see ongi isomorfism, sest omadused säilivad seal. Homomorfism – ei ole üksühesed. Nt erinevad keeled. Homomorfisismis välimus on sarnane, struktuur on erinev. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist sama tüüpi struktuuri.????????????????
tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta.
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mis on eristav teise
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle
meeled asendada, mis omakorda muutuvad tundlikumaks. Adaptsioon ärritaja nõrkuse korral aisting tugevneb. Ärritaja suure tugevuse korral aisting nõrgeneb. Tugeva ja püsiva ärrituse korral kaob aisting ära. Sünteesia haruldane nähtus, kui ühe teise aistingu tekkimisel tekib ka teine aisting (nt Korsakov kuulis värve). 9. Tähelepanu. Psüühilise protsessi saatja. Tähelepanu - konsentreerimisvõime, teadvuse keskendumine mingile objektile, nähtusele, protsessile. Psüühilise aktiivsuse seisund. Tähelepanu keskmesse mitu asja korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond. Fookus - see, mis on tähelepanukeskpunktis, ülejäänu on tagaplaan ehk foon. Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I
o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson)
seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu – piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline – peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne – stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb põnevaks ja ei panegi tähele, et raamat juba läbi - Suundade järgi:
annaabi.ee 
