Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erutus, seljaaju, refleks, retseptor, peaaju, sünapsid, sümpaatiline, reaktsioon, retseptorid, signaal, soma, tahtmatud, kolju, parasümpaatiline, reguleerijana, neuroteaduslikud, ontogenees, sisenõresüsteemi, mõnu, kesknärvisüsteem, seljaajust, automaatsed, infole, reflekside, perifeerne, sensoorne, allsüsteem, tajumise, puutuv, vastuvõttu· väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4 · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid.
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile
Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita närvirakke, aidata kaasa närvirakkude ainevahetusele.
Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib
juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt
2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks.
lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt
5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias
Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st
füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne
füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne
mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt
Konstantsena hoitakse: · toitainete ja jääkainete kontsentratsioon · erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2
o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. NÄRVISÜSTEEM A. Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1. Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS: i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b
o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne.
Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium--samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et
Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. 8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et
Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt
Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt
Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A
trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A
?? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja. NS jaguneb: *KNS pea- ja seljaaju; *perifeerne NS KNS: pea- ja seljaaju. *info töötlemine, *vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine; *vaimse tegevuse keskus. *Peaaju peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. keskaju ja sild moodustavad ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks . koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub
annaabi.ee 
