Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühhopatoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ärev, ärevus, ravim, depressioon, psüühikahäire, emotsioon, skiso, stress, kognitiiv, soma, retseptor, skisofreenia, diagnoos, söömis, sõltuvus, sündroom, kordu, toimetulek, foobia, afekt, söömishäire, vaat, emotsioonid, psühholoog, ärevushäire, luulu, suitsiid, alkohol, varase, seksuaal, motoorne, intellektPsühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e
unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid''
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
- Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre
seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehatemperatuur, vee sisaldus, soolsus, suhkru sisaldus, vere näitajad, pH, jne
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid
Ehk RHK 10, on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Haigused ja seisundid on jaotatud 21 peatükiks, igal haigusel, häirel, vigastusel või seisundil on oma kood, mis koosneb tähest ja kahest numbrist, paljudel juhtudel saab lisada veel täpsustuse. Klassifikatsioon teeb võimalikuks rahvusvahelise statistika koostamise. Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise koodiga. Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. Lisan lisa 1 tabeli, kus on ülevaade psüühikahäiretest gruppide alusel. Avaldumise laadilt eristatakse keha, kõne- ja kognitiivseid puudeid, õpiraskusi, ning emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske
antud teemal. 3 1. Psüühikahäired Ebatavalised juhtumid on alati ühiskonnas tähelepanu äratanud ning neid on kuidagi nimetada ja seletada püütud. Kunagi peeti selliseid inimesi kurjast vaimust vaevatuks, on kasutatud ka nimetusi hull, ebanormaalne või vaimuhaige. Kõik need nimed on jäänud ajalukku kui ekslikud või ühekülgsed. Tänapäeval tähendab psüühikahäire tavapärasest kõrvalekalduvaid nähtuseid. Psüühikahäire viitab sellele, et aju psüühilistes funktsioonides esinevad teatud raskuse ja eripäraga häired ning need põhjustavad erinevaid vaevusi. Näiteks võib selline inimene tunda pidevalt hirmu või ei suuda reaalsusega kohaneda (hallutsinatsioonid). (Kreegipuu, M. 2006, lk. 241) Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10)
* süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine
Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse
unevajaduse vähenemine. Mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus ja mühaklik käitumine. Kontsentratsioon ja tähelepanu, samuti püsiva töötamise või lõõgastumise võime võivad nõrgeneda, kuid see ei pruugi ära hoida huvi tekkimist täiesti uute riskantsete ettevõtmiste või tegevusalade vastu, ka võib ette tulla kergemeelset raha kulutamist. Depressioon e. meeleolu alanemine on kõige levinum psüühikahäire, väidetavalt kuni 20% elanikkonnast on elanud läbi depressiivse episoodi. Depressiooni iseloomustab tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine all, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse. Üldiselt ilmneb suurenenud väsimustunne ka pärast kerget pingutust. Põhisümptomite kõrval eristatakse järgnevaid lisasümptomeid: (a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; (b) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus;
Psühhopatoloogia on psühhiaatria alldistsipliin, mille ülesandeks on kirjeldada ja süstematiseerida häirunud psüühilise tegevuse erinevaid avalduskujusid ehk sümptomeid. Psüühikahäire Üheselt mõistetavat tähendust sõnal "psüühikahäire" ei ole. Maailma Terviseorganisatsiooni arusaama kohaselt sõltub mõiste "psüühikahäire" sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest. Üldiselt mõistetakse psüühikahäire all psüühiliste funktsioonide häiritust. Psüühikahäireid võivad tekitada mitmesugused faktorid, nagu sotsiaalsed, biokeemilised jne. Sageli samastatakse mõiste "psüühikahäire" mõistega "psüühiline haigus". Psüühikahäired klassifitseeritakse RHK-10-s diagnoosikoodidega, mis algavad F tähega: F0-F9. Psüühikahäirete põhjused 1)Kaasasündinud põhjused Psüühikahäirete kaasasündinud põhjusteks peetakse tegureid, mis on mõjunud indiviidi
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et
aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge.
PSÜÜHIKAHÄIRED Psüühikahäire viitab teatud raskuse ja eripäraga hälvete esinemisele aju psüühilistes funktsioonides, mis põhjustavad subjektiivseid vaevusi (nt. hirmutunne) või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid). Suvaline muutus psüühilises funktsioonis ei ole veel käsitletav häirena. Mõiste psüühikahäire väljendab seega eelkõige aju funktsionaalset seisundit ja ei viita alati konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile.
kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü
kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. kuidas käitutakse grupis arengupü. kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
Skisofreenia on haigus, mida ei saa ära hoida, küll aga on võimalik kontrollida selle kulgu, parandades atmosfääri kodus, tarvitades ravimeid ja püstitades reaalseid eesmärke. Skisofreenia põhjused. Uurijad on võtnud seisukoha, et teatud defekt ajus, kas siis ehituslik või keemiline, annab eelsoodumuse haiguse tekkeks. Miks on sellised muutused ajus tekkinud, on siiani teadmata. Kui on olemas eelsoodumus, siis haiguse võib vallandada väike tegur nagu stress ja pinge. Täpsed tekkepõhjused on senini teadmata. Ilmselt mängivad haiguse avaldumisel tähtsat rolli nii geneetilised kui ka keskkonnatingimused. X - HAIGUS + - Y X- inimese psüühiline ja füüsiline tegevus. Nõrgestavad tegurid: Tugevust tõstvad tegurid: Pärilikud haigused -Psühhoosivastased jt. ravimid Sünnieelsed ja sünnitüsistused -Orgaaniline paranemine
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
sensitiivne intellektuaalne Psühhopatoloogia korral esineb tavaliselt 2 tasandit: hüpohondriline (liialdus, kartus) eufooriline (eitades haigust) B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse: adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel. paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline, vahel eitav. Kõrge nõudlusnivooga inimene. passiivne- haiguse tunde ignoreerimine, ravi ignoreerimine. Skisoidne ja asteeniline inimene. eitav- kõrgenenud mina hinnangu korral. 6.TAJUMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED: Tajumise kvantitatiivsed häired analüsaatori ärrituvuslävi on häiritud ja sellest tuleneb tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia analüsaator
Tüüpilised (vanemad, ainult D2 antagonist): o Kõrge võimsusega – haloperidool (haldol) o Madala võimsusega – klorpromasiin (torasiin) o Sobivad akuutseks raviks o Ei eelistata pikaajaliseks raviks, kuna toovad kaasa ekstrapüramidaalsed sümptomid (liikumisega seotud sümptomid peamiselt; seotudka treemor, pehme kõne, akatiisia, düstoonia, ärevus, stress, paranoia ja bradifreenia) o Manustamisel jälgida kõrvalnähtusid: Akuutne düstoonia e. erinevate lihasgruppide tõmblused kehas; ilmneb tundide või päevade jooksul peale manustamist Akatiisia e. rahutus ja treemorid; ilmub kuude jooksul Tardiivne düskineesia e korea ja tahtmatud liigutused ennekõike näo lihastes; ümberpööramatu.
ioniseeritusest teised molekulid Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole, NB ! liigib vaid seondumata fraktsioon. Hematoentsefaal- e. veri-aju barjäär suurem osa suurtest molekulidest & 1 - neuroleptik psühhoosi raviks kasutatav rahustav ravimiterühm 2 - antideperessant depressiooni raviks kasutatav psühhofarmakon 3 - nootroopik mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » elektrilise laenguga molekulid ei pääse läbi. Ravimite metabolism koosneb muundavatest & sünteesivatest reaktsioonidest. Enamasti ravimid inaktiveeruvad selle käigus, kuid võib olla ka vastupidi. ' Tüüpilised I faasi ainevahetuslikud muundumised maksas: hüdroksüleerumine, demetüleerumine, oksüdeerumine, hüdroksüleerumine (vt slaidi). Kui üks ainevahetustee on häiritud, saab mõnikord valida teisitimuundatava ravimi II faasi ehk sünteetilised reaktsioonid maksa
ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.
Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu. ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Dopamiineneriline süsteem (DA) – mustollusest algav tee. Normaalse motoorika säilitamine kehas, DA kadu on seotud Parkinsoniga kus lihased on kanged ja liikumine on raskendatud. Mesolimbiline tee ehk tegmentumist on seotud mõnu ja surrustusega, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. DA pigem seotud skiso kui tähelepanuprobleemidega. Adrenergiline süsteem (NA/NE) emotsionaalse tooni hoidja, NA süsteemi madal aktiivsus võib kaasa tuua depressiooni ja hüperaktiivsuse. NA süsteemi kõrge aktiivsus toob kaasa maania Serotonegiline süsteem (5-HT) ärkveloleku EEG mustri allhoidmine. Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga.
· Hüpoteeside püstitamine · Moraalse hinnangu andmine Kohtupsühholoogi kompetentsi kuuluvad · Intellektuaalse võimekusega seotud probleemid · Kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega seotud probleemid · Alkoholi ja muude psüühikat mõjutavate ainete kasutamisega seotud probleemid · Isiksuse omadustega seotud probleemid · Emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid · Psüühiliselt tervetel isikutel abitu seisundi tuvastamine Mis on psüühikahäire? · Mõiste ,,häire": kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety). Selle teooria omandanud psühhoanalüütik ei hakka patsiendis ärevust leides otsima, miks see seal on, ta teab, et vabalt lainetav ärevus on seal alati olnud. Iga inimese elu on rida katseid toime tulla loomupärase, sünnimomendist pärit ärevusega, tervetel küpsemaid kaitseid ja rohkem mina vaba energiat kasutades edukalt, neurootikuil ebaküpsemate kaitsete ja mina nõrkuse tõttu ebaedukalt. 10 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
...................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi...........................................................................6 8. Prognoos...................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................7 2 1. Seletus mõistele skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on üldine nimetus rühmale haigustele, mida on sageli nimetatud psühhootilisteks häireteks. Kuigi skisofreenia areng võib suurel määral mõjutada nii inimese kui ka tema perekonnaliikmete igapäevaelu, ei ole see alati nii. Tagajärgede erinevus on väga suur ja paljud patsiendid
tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s.h erinevad tunded nagu ärevus, viha, hirm,
.............................. 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine.
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei
Tsentraalsed ja perifeersed toimed. Vähendab isu, langetab kehakaalu, tõuseb HDL tase, langeb triglütseriidide tase ning vere suhkru tase. Kasutusel isu pärssiva ainena. Oletatakse toimet kardio-vask. süsteemi haigustele. Rimonabant Kõrvaltoimetest on sagedaseim iiveldus. Ohtlikeimaks loetakse KNSi kõrvaltoimeid. Rimonabant Uuringus, mis hõlmas 5262 Rimonabant'iga ravitud patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti, esinesid ärevus (5,9% vs. 2,1% platseebo-grupis), meeleoluhäired depressiivse sümptomatoloogiaga (4,7% vs. 2,8%) ja depressiivsed häired (3,9% vs. 1,7%). Patsientidest, kellel olid anamneesis depressiivsed häired, arenes Rimonabant'i grupis depressiivne häire 19,1%-l (vs. 8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD
tähelepanuraskusi? Kas neid esineb ka praegu? 2. Kas teie suguvõsas on või on olnud varem skisoafektiivsed tunnuseid? 3. Kas patsient on kuritarvitanud uimasteid või alkoholi? 4. Kas patsiendil on raskusi inimsuhetes, perekonnaelus või tööl? 5. Kas patsiendil on esinenud unehäireid? 6. Mis võiks olla võimalik haiguse esile tuleku põhjus? 7. Kas patsiendil on olnud või on depressioon või mania? 5 Õendusplaan Probleem ja Eesmärk Õendustegevus Hinnang ja kuupäev kuupäev Patsient on elevil ja Patsiendi luulud ja Luua patsiendi ja Patsiendi luulud ja kärsitu, tingitud hallutsinatsioonid on enese vahel usaldus hallutsionatsioonid hallutsinatsioonidest taandunud. suhe. on vähenenud kuid ja luuludest
annaabi.ee 
