Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia minu elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoogia, teistega, situatsioonides, kasutan, lahutamatu, ootamatult, olukordi, pingutusi, eneseusaldus, hetked, aimugi, standardidPsühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga
Psühholoogia minu elus Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli eneselegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud
Kristiin Koppel 10A Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Muutused toimuvad meis endis kogu aeg, isegi kui me neid tähele ei pane. Olgu need siis kas sisemised või välised, head või halvad. Arvan, et elu teeb oma kannapöörde just siis, kui seda kõige vähem ootan, olgu see siis kas hea või halb. Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb enamustel meil kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida, kuid annan endast parima sellistes olukordades positiivseks jääda ning negatiivsetele teguritele oma elus astun vastu tugevuse ning kaine mõistusega. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides
Kui ma aga olen puudunud mõned tunnid, siis on pärast kodus õppimine raskem, kuigi teised pole tunnis väga palju uut materjali juurde õppinud. Selleks,et saada ka järgmine töö tulemusele A, on mul endal vaja kodus rohkem korrata. Seepärast soovitaksin mina enda kogemusest võimalikult tihti käia võõrkeele tundides, et saavutada hea õppimistulemus. Kui materjali on palju ja kõik on väga segane, siis aitab meid samuti psühholoogia. Nimelt tuleks materjali kokku pakkida suuremateks ühikuteks ehk känkida ning samuti materjali kuidagi organiseerida (Allik jt, 2006). Seepärast on minu üheks õppimismeetodiks kujunenud tänu psühholoogiale informatsiooni sidumine mingisuguse teise informatsiooniga. Näiteks vene keele sõnade meeldejätmisel, mis ilma järgneva meetodita oleks olnud minu jaoks peaaegu võimatu, kasutasin ma eesti keeles olevaid sõnu,mis riimusid vene keele sõnadega
3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja käitumise üldiseid seaduspärasusi, mitte unikaalsete ja kordumatute detailide uurimist. Teaduslik psühholoogia on saanud suurema osa teadmistest katse/eksperimendi teel. Ümberlükatavus. Teadus püüab hoiduda väidetest mida ei ole võimalik katselisel või mõnel muul järjekindlal viisil kontrollida. Psühholoogia on rajatud vastastikusele kontrollimisele. Psühholoogia ajaloost 1
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest. Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi. Järgmine kirjanduse tähtis õppetund puudutab teoste sisu. Igasugune tegevus on hästi kujutatud karakteri peegeldus ja teostus
a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch, 1981)
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi
Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada
mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG.........................................
potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1
Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.
Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);
mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt
Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest Lähtub kontrollimatutest impulssidest 4.Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0
Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
kui teadmisi oma minast või isiksusest. See on sisemine teadvus või enesesse vaatamine , iseenda mõistmine sellisena, nagu me tegelikult oleme. Seega on vajalik eraldada eneseteadvus välimisest teadvusest, millega inimene puutub kokku siis, kui ta eeldab ja kalkuleerib, milline ta peaks olema ja mida ütlema. (Randmann, 22.11.2009) Eneseteadvuse empiiriline uurimine algas juba XIX sajandil, esimesed uuringud lähtusid eeskätt isiksuse psühholoogia ja arengupsühholoogia probleemistikust ning nende taotluseks oli rekonstrueerida teadvusliku ,,ego" arengukäik. Selline levinud psühholoogiline suund nagu biheiviorism ei pidanud eneseteadvust tõsiseks teaduslikuks probleemiks. (Kon, 1987/1981: 36) Biheiviorismi loojaks oli John B. Watson (25.11.2009) ning ta ütleb nii: ,,Biheiviorist näeb psühholoogiat kui puhast loodusteaduse haru, mille teoreetiline eesmärk on prognoosida ja kontrollida käitumist
........................................................................ 15 2 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia
thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
annaabi.ee 
