Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus.
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi
Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
- isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri. Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima. WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977): Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit
tingitult erinevad huvid. 10.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. ,,Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Sellepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustunud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil
Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.
MINA e EGO kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda, mis on vahelüliks välismaailma ja 'tema' vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tervel inimesel kulub vähe vaimujõudu et barjääri püsivana (vastandlike soovide võitlust kontrolli all) ja tasakaalus hoida. Funktsiooniks on psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega. 'mina' otsustab, mil määral rahuldada 'tema', s.o meie instinktiivsed soovid. ÜLEMINA e SUPEREGO esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Kaks aspekti: *südametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, sel ajal kui südametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Eesmärgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vähendamine.
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik
mõlemad) kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;
siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii. Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti. Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad
Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata.
......................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng...........
Sotsiaalteadustes kasutatavad uurimismeetodid saab jagada kolme rühma: 1. Inimeste objektiivsete elamistingimuste uurimiseks mõeldud meetodid (nt dokumentide uurimine, küsitlus, vaatlus) 2. Meetodid inimeste sisemaailma uurimiseks (nt inimeste päevikute uurimine, laboratoorne eksperiment, küsitluse teatud vormid) 3. Meetodid, millega uuritakse inimeste reaalset käitumist, (nt vaatlus, loomulik eksperiment) Sotsioloogiat huvitab inimene kui ühiskonna ja grupi liige. Sotsioloogilise uuringuga on tegemist siis, kui: 1. Kui andmed on saadud reaalsest elust 2. Meie poolt kogutud andmeid peab saama analüüsida osade kaupa 3. Uurimistulemused tuleb põhjendada 4. Kui uurimuse aineks on sotsiaalsed suhted Rääkides sotsiaalsetest suhetest => seoses indiviidiga saame rääkida faktide erinevatest gruppidest: 1. Bioloogilised faktid (hingamine, söömine, magamine) 2
Sociometry. Kultuur, see on tegevuse traditsioonilised mustrid, mis moodustavad suurema jao kinnistunud harjumustest, mida indiviidid rakendavad mis tahes sotsiaalses 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 8 situatsioonis. Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid Nende eripäraks on see, et tuginevad psühholoogia v psühhoanalüüsi teooriatele, mitte niivõrd traditsioonilistele arusaamadele antropoloogias. Ungari psühhoanalüütik ja atropoloog Geza Roheim 1934. The Riddle of the Sphinx: Or Human Origins. Kultuuri all me mõistame kõigi sublimatsioonide kogumit, kõiki asendusi või reaktsioonide formatsioone, lühidalt, kõike seda ühiskonnas, mis pidurdab impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega].
Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele 7 Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 1.5.Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste hulka nagu ka psühholoogia, majandus ja poliitika · Sotsioloogia kui teaduse määratlemisega on seotud mitmeid probleeme, millega nt keemikud, füüsikud jt kokku ei puutu Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogilist teooriat iseloomustavad: läbiproovitus, põhjalikkus ja praktilisus, aga samuti peaksid nad nii palju kui võimalik tõele vastama · PROBLEEM: sageli ei oska sotsioloogid öelda, kusmaalt jookseb piir õige ja vale vahel isiklikud huvid, kahtlused jms
ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et inimesed ei muuda oma olemust, ei eita ta kasvatuse olulist rolli inimese elus.
Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised:
Ajas rändamise 6 tehniline lahend õpetab luua reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa: Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust. Antud osa harud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa.
sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
