Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"eelteadus" - 9 õppematerjali

eelteadus - normaalteadus- kriis-revolutsioon-uusnormaalteadus-uuskriis
thumbnail
8
doc

Teadusfilosoofia

Näiteid. Teaduskogukond on kogukond, mis jagab ühist arusaama mineviku saavutustest ja peab silmas ühtseid tegevuspõhimõtteid, norme, mille alusel hinnata tulemusi, teiste teooriaid, ühtne maailmapilt. Struktuur ­ kõige globaalsem on kõikide loodusteadlaste kogukond. Pisut madalamal paiknevad professionaalsed teadlasrühmad, nagu füüsikute, keemikute, astronoomide kogukonnad. Järgmised alamrühmad on näiteks orgaaniline keemikud, tahkisefüüsikud. 2. Eelteadus. Selle üleminek normaalteaduseks. Mida on selleks vaja? Kuidas toimub? Näiteid. Eelteadus . normaalteadus kriis revolutsioon uus normaalteadus j.n.e.. Eelteadus on organiseerimata ja mitmesuunaline tegutsemine. Et "klassiku" töö võiks saada paradigmaks ja panna aluse normaalteadusele, peab tal Kuhni arvates olema kaks omadust: 1. Ta peab olema küllalt enneolematu ja silmapaistev. S.t. ta peab suutma tõmmata enda poolele üle paljusid uurijaid ­

Filosoofia → Filosoofia
129 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Semiootika loengukonspekt

elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele. Aktsioon(paralleelsete sirgete vahe on sama). Matemaatikas tekivad vastuolud, paradoksid. Frege: päästa matemaatika. Matemaatika tuleb rajada loogikale. Semiootika sõna ei kasutatud. Ebaõnnestujad. Andekad, aga elulugu läks luhta. Ch. S. Pierce – fragmatismi rajaja. Suur osa kirjutistest pühendatud semiootikale. Kirjutas erinevaid teoseid, kuid kogu aeg kirjutas ühte ja sama. IGASUGUNE TEADMINE ON RAJATUD MÄRKIDELE. SEMIOOTIKA ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI. Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta. Charles Morris. – Pierce’i ideede populariseerimine. Õpetas semiootikat ameerika ülikoolides. Keeleteadus: Ferdinand de Saussure. Luges keelteülikoolis üldkeeleteaduste kursust. Keeleteadus 15. Saj saksa Võrdlev Täppisteadus Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega. 1816 F. Bopp ja 1818 Rasmus Rask.

Semiootika → Semiootika
14 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Pseudoteadused

Ta oli isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki nõuandjaks aidsi küsimustes. Ilmselt oleks paljud inimesed kauem elanud või aidsi haigestumata jäänud, kui nõuandjaks oleks olnud keegi pädevam. Ühe uuringu kohaselt oleks aastatel 1999­2007 suudetud ära hoida 171 000 inimese nakatumine ja 343 000 surm, kui Lõuna-Aafrikas oleks HIVi ravimeid kasutatud samal määral kui lääneriikides (Sepp 2009). 1.4 Pseudoteaduste liigid 1.4.1 Prototeadus Prototeadus ehk eelteadus on ajaloos hiljem koos teadusliku meetodi rakendamisega väljaarenenud uurimisvaldkond -- näiteks keemia eelkäijana alkeemia, aga ka möödunud sajandi alguses sündinud mandrite triivi teooria, millele alles sajandi teiseks pooleks kogunes küllaldane tõendusmaterjal, nii et teooria muutus geoloogias ametlikult tunnustatuks (Saari 2008, lk 2227). Prototeaduseks võib ka pidada astroloogiat, millest arenes välja astronoomia. (kasutatud Wikipedia 2009)

Muu → Teadus tööde alused (tta)
56 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Teadusfilosoofia ja metodoloogia

vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on TRADITSIOON (Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika) 2) kui väärtuste, hoiakute ja maailmapildi kompleks. Paradigmad ühendavad mingit (teadlaste) kogukonda!!1 alati kellegi paradigma Teaduse arenguskeem: eelteadus – normaalteadus – kriis – paradigma raames ei ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus Teadusrevolutsioonist me ei saa tagasi minna. „meil on paradigma“, järelikult teeme teadust? Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta Vaatame minevikuteooriaid tänase mõõdupuuga. Iga ideed tuleb aga Kuhni

Geograafia → Teadusfilosoofia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia

25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja pidev debatt fundamentaalsuste üle. Paradigma: tekkimine ja omaksvõtt uurimistöö paradigma raames (3 faktoloogilise uurimistöö fookust ja normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1. faktid, mis paradigma on näidanud asjade olemuse näitamise puhul. 2. need faktid, mida saab võrrelda paradigma ennustustega. 3

Filosoofia → Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eripedagoogide kutse-eetika konspekt

võimalusega. Igasugune väljaütlemine tugineb aga vältimatult sellele, mis jääb ütlemata. Thomas Kuhn püüdis luua teaduse teooriat, mis on ajalooga rohkem kooskõlas. Ta rõhutas teaduse progressi revolutsioonilisust, mõistes teadusrevolutsiooni all ühe teoreetilise struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust.

Pedagoogika → Eripedagoogika
116 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine"

kasutama hakatakse) erineb selle algsest ideest. Teadlane teeb samuti kompromisse, kuigi ta ei astu sealjuures dialoogi mitte looduse, vaid looduse ja kultuuri suhtega (see viimane sõltub tugevalt kultuurikontekstist). Erinevalt 'meisterdajast', püüab teadlane välja murda tsivilisatsiooni poolt peale surutud reeglitest (st et kasutab mõisteid), bricoleur aga kasutab märke ja on rahul sellega mis tal olemas on (st et ei rabele tsivilisatsiooni vastu). Järeldus: meetoditelt on eelteadus ja teadus sarnased, eesmärkidelt on erinevad. Märgi ja mõiste vastandusest: mõiste pretendeerib täielikule läbipaistvusele reaalsuse suhtes; märk lubab/nõuab aga, et sellesse reaalsusesse oleks segatud teatud annus inimkultuuri (Peirce: The sign addresses somebody). Seega 'meistrimees' otsib ette antud ja kollektsioneeritavaid sõnumeid, teadlane aga otsib 'teist' ehk uut sõnumit. Mõiste on siis instrumentaalse koosluse avaja, tähendus on tema reorganiseerija.

Kirjandus → Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
84
docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...

Filosoofia → Filosoofia
66 allalaadimist
thumbnail
30
docx

PSÃœHHOLOOGIA ARVESTUS

noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus ­ kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud on potentsiaalne probleemide tekitaja. Psühhoanalüüsi 2 hüpoteesi: · Psüühilise determinismi hüpotees ehk põhjuslikkuse printsiip ­ Idee on selles, et samamoodi nagu looduses ei toimu midagi iseenesest, nii on ka inimpsüühika puhul

Psühholoogia → Psühholoogia
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun