täiendamine. Nt A.Ripley ,,Scarlett" (Mitchelli ,,Tuulest viidud" järgi) 47. Intertekstuaalsus põnev tekstide ringmäng, kus iga tekst liigub oma trajektoori mööda, kiigates aegajalt vasakule ja paremale. Defineeritakse kui kahe või rohkema teksti samaaegset ja nähtavat kohalolu ühe teksti piirides. Tekst peab dialoogi oma ja möödunud aja kirjanduse ja kriitikaga. Nt Contra, KarlMartin Sinijärv, Kivisildnik. 48. Arhetüüp pildid ja ideed, mis on inimeste alateadvuses valitsenud aegade algusest peale: väljendust leidnud müütides, legendides, kangelaslauludes, rahvajuttudes, kajastuvad piiblis, usukombestikus ja rituaalides. 49. Õpetuse arhetüüpidest rajas sveitsi psühholoog Carl Gustav Jung. 50. Termini arhitekstuaalsus võttis kasutusele prantslane Gerer Genette. 51. Näited arhitekstuaalsuse kohta: süzees pikk kodutee (odüsseia), Olovernese pea toomine, kättemaks
Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises ,,pööblile". See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus tühisus, erilisus tavapärasus, mäss alandlikkus. Samas või ,,geenius" kui romantiline arhetüüp olla lülitatud ka sootuks teistsugustesse antiteesidesse. *Romantilise geeniuse arhetüüp kui üldine tähendus moodustub neist erinevatest variatsioonidest.
Arhetüüp - Narkissos Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en...
egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus
alateadvuse kõrval. 4) Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et “Kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon, järgnevalt lapse arhetüüp, siis kangelane ja lõpuks tema ise.” Lisaks sellele, kui inimene on algul olnud kinnine ja alati kaitseseisundis, siis kirjandusega tegelemine muudab inimest rahulikumaks ning avatumaks.
PILET JUNGI SARNASUS- JA ERINEVUSÕPETUS Sarnasusõpetus Jungi sarnasusõpetus koondab kõik selle, mis on inimestes ühine ja sarnane. Koosneb kahest poolest: üks on õpetus inimpsüühika erinevatest kihtidest. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Teine on õpetus erinevatest arhetüüpidest. See ei ole tema poolt välja mõeldud termin, aga tänapäeva psühholoogiale on Jung andnud arhetüübile psühholoogilise mõtte. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Jung on öelnud vahel ka sellise seletuse, et arhetüüp on nagu kristallvõre. Mingi jõud, mis paneb aineosakesed korrapärasesse struktuuri. Arhetüüp on teatud jõud meie psüühikas, mis koondab elemendid kindlasse vormi. Kui valada vedelik anumasse, siis see võtab anuma kuju. Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum.
enam hakkama. Samas võib inimesel olla ka mitu mask, näiteks noorel üks mask on koolis õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas. Tihti ei taheta teistele oma tegelikke tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida ebakindlam inimene on seda projetseerib kurjuse osa, mida ei tunnistata. Viiendaks on arhetüübid, sisaldab kujundeid ja on täidetud konkreetse sisuga . Ema arhetüüp tähendab meie jaoks( hoolitsus,armastus jne). Oluliseimaks arhetüübiks on siiski Mina, ühtlasi on see ka kesktee alateadvuse ja teadvuse vahel. Hõlmab kõike(varju,persona,rollid).Koosneb teadlik ja alateadlik osa. Individulatsioon on iseendaks saamine. Mida vanemaks inimene saab sellega seoses muudub ka tema väärtushinnangud. Inimene saavutab tavaliselt kõik vajaliku oma 40-ndaks elu aastaks ja sealt ehitab ta edasi oma nn"redeli".
madalamal tasemel käitumine Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates.
probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõudu, olgu see siis kas naise või mehe vastu. Naistevastase vägivalla puhul on just naine see peaaegu alati nõrgemaks pooleks juba bioloogilisest küljest. Juba geenidega on määratud, et mehed on jõult tugevamad, mistõttu füüsilise vägivalla puhul saaks naine tõsiselt viga. Ka on meie ühiskonnas levinud mehe arhetüüp, mis kujutab meest kui koopainimest karvast, tugevat, enesekindlat. Selline mees näitab teistele koha kätte vägivallaga, temaga ei tasu jamada, kuna tema on nn alfaisane. Teistsugust meest, kes ei pea oma staatust vägivallaga kehtestama, vaadatakse aga nõrgana. Selline mees näeb naist kui endaga võrdset indiviidi, ta oskab probleemid lahendada mõistlike vestlustega ning ei tee destruktiivseid otsuseid spontaansete emotsioonide põhjal. Kahjuks on paljud
Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõppevad enamasti õnnelikult. Arenes põhijoontes välja 4.-5. saj eKr. Näiteks Vilde ,,Pisuhänd" 11)Stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline jäljendaja. Kõige tavalisemad on 2 ja 4- realised stroofid. Ühe sõnaga SALM 12)intertekstuaalsus Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes.
Enkidu ja Gilgames raidusid maha seedrimetsad. o Veeuputuse lugu · Jumalad soovisid inimesi hävitada ja korraldasid veeuputuse. Sellest sai teada utnapisti ja ta ehitas laeva kuhu ta viis oma pere ja sugulased ja oma loomad. Nad olid ainsad kes pääsesid, jumalad olid vaga vihased ta peale ja tegid ta surematuks. o Jumalate tegevus · Halb veeuputus, härja valmistamine · Hea enkidu loomine o Gilgamesi kui valitseja arhetüüp ja arhetüüpsete soovunelmategainimene · karm, kindlakäeline, kasutas ära oma võimu, hoolis oma rahvast, austatud · surematu, tahtis, et teda mäletatakse tegurid, mis takistavad ilukirjanduse mõistmist o aeg inimene on oma aja nägu o kultuuriruum kultuur määrab mõtteviisi o keel kõike ei saa täpselt tõlkida 3 ilukirjanduse mõju o hea
süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask. Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, mis on kasulikum ja milleks on ta kohustatud. Vajalik arhetüüp, aitab saavutada sihte ja eesmärke. Igal rollil on oma mask, ent samas on see alati tõelise mina moonutus. Eelkõige vajalik selleks, et täita keskkonna nõudeid. Et jätta soovitud mulje. Kui see mask saab inimese üle võimust, saab inimesest vaid tungide realiseerija ja rolli täitja. Ei ütle, et see on alati halb, ent oht algab siis, kui
LaVey "Church of Satan" (CoS) on esimene satanistlik organisatsioon, millel pole kristliku religiooniga midagi ühist. Kindlasti oli situatsioon selleks küps, et organisatsioon luuakse; kui mitte LaVey, siis keegi teine oleks seda kindlasti teinud ja vb vähem selleks sobiv tüüp. LaVey oli esimene, kes satanismi kui mittekristliku ja mittereligiosse kontsepteeris. Idee oli integreerida Saatan kui heterogeensuse arhetüüp, st “teine/vööras”. Saatana interpretatsioon kui arhetüüp toob endaga olulised muudatused: Saatan pole enam miski väljaspool inimest, vaid symbooliseerib inimese loomulikke omadusi ja seetöttu on üks inimese enda aspekt. LaVey satanism on ultimatiivne, teadlik alternatiiv karjainimesele ja institutsionaalsele mõtlemisele. Non-konformism. Satanism on inspireeriv, arendab inimeses välja tema tugevad iseloomujooned ja on produktiivne. LaVey satanism on elu
Kunstiajalugu originaal-Originaal kunsti iseloomustab tema nimi - mis tahes lehel tahes koomiksiraamat, on ainult üks esialgne leht, et kunstnik töötas, millest kõikide teiste lehekülgede koopiad. Koopia-on jäljend, täpselt järeletehtud originaal.dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. marinist- . meremaal on foto, maal või muu kunstiteos, mis kujutab merest. Marine kunsti" võib kasutada ka üldine termin meremiili oskusi, nagu mere-arheoloogia, nagu College of Marine Arts. Marine kunsti või mere art on igasuguse kujutava kunsti (st, värvimine, joonistamine, graafika ja skulptuur), et portreed või saab tema peamine inspiratsiooni merele. Veeteede maal on zanr, mis kujutab laevade ja mere zanr eriti tugev alates 17. kuni 19. saj. profesionaalne kunst-all mõeldakse edaspidi kunsti, mis loodi pärast kunstniku ameti eraldumist käsitöölise omast. muralis...
renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv, sotsioloogiline üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse püsistruktuur, mis avaldub teadvuses universaalsete kujutelmadena (nt Kalevipoeg romantilise kangelasena). Loomismüüt Eesti loomismüüt, vt ,,Kalevipoeg" ,,Suure tamme laul"
Korsakovi ,,Seherezade"), Tudeng (Gavrilini ,,Anjuta") jpt. 2011. aastal anti talle Francysk Skaryna 5 nimeline medal silmapaistvate loominguliste saavutuste, professionaalsuse ja panuse eest kultuuri ja kunsti arengusse. SISUKOKKUVÕTE 6 Luikede järv on paljude inimeste jaoks balleti arhetüüp, sest selles on ühendatud elu valulik tunnetus ja esteetiline ilu. Luikede järv, nagu teisedki romantilised balletid, ülistab meie võimet luua ideaali ning ülendab ideaali tabamatusest tuleneva kurbuse. Luikede järv on teostumata ihade lugu, suurte soovide surmatants, tõeline romantiline draama, mille keskmes on unistav kangelane, kellel on kõik olemas, aga kes ometi tunneb end üksildase ning mittemõistetuna; siin
2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte
o Sürrealism Unenäo reaalsus Salvador Dali- Eestis Navitrolla L. Bunuel- ,,Andaluusia koer" K. Ristikivi ,,Hingede öö" Fr. Kafka · Psühholoogiline nõustamine o On pannud aluse sellele Teised psühhoanalüütikud · Carl Gustav Jung (1875-1961) o On ka muid põhjuseid peale seksi, mis inimesi liigutab o Kollektiivne alateadvus o Arhetüüp Sarnaste isikute, objektide või kotseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Armukade naine, ihnur, hooplev sõdur, kuri võõrasema · Alfred Adler (1870-1937) o Inimest paneb tegutsema võimuiha ja alaväärsuskompleks o Napoleoni kompleks Kui mees on väikest kasvu, siis on tal suur võimujanu Kognitiivne (kogemus) psühholoogia
Lefebvre toob sisse sõna ,,OLME" teatavat eesõigust/privileegi/luksust. Mustanahalist kulturi vaadatakse kui OLME väljaspool asuvat. Primitiivsuse mõiste 3 tasandit: Inimlik üksik in tasand lapsemeelsus, noorus, veel mitte arenenud, süütu, puhas ja rikkumatu, ,,noble savage" õilis metslane Sotsiaalne tasand ,,Hegel" Muusikaline tasand mida vähem füüsiline seda küpsem. Iha rahuldamine. rütm = seksuaalsus, rütmikesksus Mäss mees arhetüüp, olemus on sümboolne lahkulöömine ,,emast". Sünniakt lahkutakse paradiisist ja sa saad kellekski, tekib identiteet. Ameerika feminist Paglia ,,A woman simpli is, but a man must become" , selleks et ehitada uut kindlust tuleb vana hävitada Nietzche Naine ollakse oma bioloogilise rolli kaudu. Mees on kui kultuuriline loom. Mees peab pidevalt end tõestama ja oma mehelikkust kinnitama. Naise roll on hoida meest tagasi. Mässumeelsus rockmuusikas on pärit naise nn ahistatusest.
Dionysos - Dionysos ehk Bakchos oli veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg suur dionüüsia - tragöödia võistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel võitlesid uued tragöödianäidendid. Saatür - Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. Arhetüüp - Arhetüüp on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. 11. Leia vähemalt 5 nähtust veel, mida müütides seletatakse 1. maavärinad 2. veeuputused 3. inimeste karistamine vaesuse, nälja ja surelikkusega 4. inimeste loomine 5. .erinevad olendid ning kuidas tänu nendele maailm kujunes 12
Ahelates ja ohtlik valgetele inimestele. Oli allegooria. 1957. aasta Maileri essee „White Negro “. hipsteri sõna oli seal. See oli omamoodi vastus sellele, mida Mailer nimetas kui ameerika ühiskonnas süsteemset vägivalda. Hipster oli keegi kes suutis süsteemsele vägivallale vastu astuda, mida süsteem tekitas. Kaks maailmasõda olid süsteemne vägivald. Vastuseks sellele on pöördumine individualismi, vahetu rahulduse poole, vägivaldse mässu poole, indiviidi vägivald. Mässaja arhetüüp on esile tulnud. Mailer toob välja psühhopaadi kuju, kes on mudel arhetüübiks – keegi keda ei saa pidada lihtsalt näiteks psühhootilisest käitumisest vaid on keegi, kes on võimeline mässuks. Ongi mässajakuju. Roll tähendab seda, et lahutada end ühiskonnast, mis rakendab süsteemset vägivalda. Pöördub nende allikate poole, mis on ühiskonna korra alt väljas otsib teistsugust identiteeti. Afroameeriklase kuju lahutab end ühiskonnast. Pöördud millegi poole, mis pole justkui
rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19
Aafrika kultuur võrreldes Euroopa omaga. Idee selles, et kultuurid alguses lihtsad ja arenevad keerulisuse suunas. Lihtsust võib pidada ka väärtuseks. See, et Aafrika kultuur on lihtne pole millegagi põhjendatud. Muusika primitiivne kuna on rütmiline. Kogu primitivsuse käsitlus oma olemuselt rassistlik, imetlev rassism. Tänapäevane muusikakultuur ehitatud üles Afroameerika kultuuri väärtustele. Mässaja arhetüübi seos rahulduse konseptsiooniga Mässaja arhetüüp kaks tunnust : · Mees, isegi kui kandjaks on naine · Mässu olemus - sümboolne sünniakt (inimene lahkub paradiisist ja saab kellekski) Esemääratlemise probleem on meeste probleem kultuuris Paglia: ,,a woman simply is but a man must become" st. Naine on bioloogiline, tema roll on seotud loodusesse- ta on elu edasikandja, aga mees on kultuuriline moodustis ja peab ennast pidevalt taaskinnitama. Sünniakt, mis on meheks saamise esimene faas, peab korduma
on enamasti Remarque´i kangelaste kogemus tapmisel. Ometigi on surm eluga seotud, ning seepärast ei saa keegi, kes surmale ei mõtle, elu sügavutti tunnetada. Sellest lähtuvalt on tema tegelased elu otsijad, alati "ühe jalaga hauas": sõdurid, haiged, tagaaetavad, vangid jms. Teadmine elu kaotamise võimalusest on neile katalüsaatoriks. Remarque´i romaanide peategelasi ühendab teosest teosesse mingi omamoodi lummav sarnasus. Neid seob ühine arhetüüp, mis vastandlik 20. sajandi inimese iseloomulikule koondkujule. Kõik nad on autori seisukohast positiivsed "meie aja" kangelased, see ilmneb juba peategelaste saatustes, mis on rõhutatult traagilised. Sageli on Remarque´i tegelastele ette heidetud välist passiivsust, kuid ümbritseva keskkonna suhtes ei ole nad peaaegu kunagi oma hinges passiivsed. Nad on introverdid, kes mõistavad, et maailma asjade katastroofiline kulg on lähtuv inimestest endist, mitte kusagilt "väljast"
> arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka
> arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka
uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest.
Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1
Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad? Teadvuse põhimustrid kujunesid ammu enne inimese peegeldava mõtte väljakujunemist. Mis on arhetüübid? Mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast arche+ typos ja tähendab mingit lähtekuju(algkuju). Arhetüüp asub kollektiivse alateadvuse tasandil, tõenäoliselt paremas ajupoolkeras; pärilikud reaalse representeermise eelmudelid (idee on lähedane I. Kanti vaatele, et aeg ja ruum pole mitte objektiivse reaalsuse omadused, vaid taju eelvormid, milleta kogemus oleks võimatu. Arhetüüp ei ole konkreetne (mälu)pilt, millegi seesuguse pärilikkus oleks pea võimatu. Arhetüüp on taju eelvormistik, mille kaudu me maailma struktureerime. 4
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Algtekstist mentaalse tekstini: Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud kirja pandud teksti (kuigi teadvustatakse (kogemuslikud) teadmised teksti suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Mentaalne tekst: lähtutakse ettekujutusest, mis on omane Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja muutumatule tekstile. teatud viisil organiseeritud lähtematerjal. - tekstuaalsed elemendid - esituse üldreeglid 10. oktoober Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist
Bahaid usuvad, et maailmal on aeg "täiskasvanuks" saada, kus pole enam rasse, rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks: Filosoofiline satanism rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel Praktiline satanism satanismi praktiseerimine religioosse rituaalina erinevates vormides
Bahaid usuvad, et maailmal on aeg "täiskasvanuks" saada, kus pole enam rasse, rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks: Filosoofiline satanism rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel Praktiline satanism satanismi praktiseerimine religioosse rituaalina erinevates vormides
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
ajaloo mälestusi ja kogemusi, sisaldades isegi teadmisi ajalooeelsest ja inimese-eelsest perioodist. See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab
Algtekstist mentaalse tekstini Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- kirja - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud pandud teksti ( Kuigi teadvustatakse teksti ( kogemuslikud) teadmised suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp Mentaalne tekst: hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja teatud lähtutakse ettekujutusest, mis on omane viisil organiseeritud lähtematerjal. muutumatule tekstile. - tekstuaalsed elemendid - esituse üldreeglid Folkloristika 10. oktoober 2011 Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
Hoopis kommertslikum asutus on Hugh Hefneri ''Playboy Mansion'', kus peremehe soove on rahuldamas paras hulk ''jänkukesi''. Ega vist ei olegi kindlamat moodust oma vaimusünnitisi maha müüa kui kujutada meest, keda ümmardavad ja jumaldavad seksikad naised. Sellest aspektist lähtudes on liignaised ja haaremid kaasaegse Lääne ühiskonna ülesehituses täiesti olemas. Haaremit ei saa seletada pelgalt läbi ajaloo prisma. Haarem on kollektiivse alateadvuse ainulaadne arhetüüp patriarhaadi üsas pesitsev matriarhaat. See on lahendamatu mõistatus, kiuslik saladus, ja kahtlemata leiaks intuitsioonist juhinduv mõistus siit ammendamatu uurimisala. See on varjude maailm, mis on täis pooltoone. Palju jääb seal hämaruse peitu, palju on hävinud igaveseks, meie loomus tõrgub seda mingil moel omaks tunnistamast. See kuulub süngete saladuste ja hämarate hirmude kuningriiki ja me eelistame sellele mitte mõelda.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
Sissejuhatus · Elutervetel huntidel ja naistel langevad teatavad hingejõujooned kokku:mõlemal on terva haistmismeel,mängualdis vaim,kõrgendatud pühendumisvõime,uudishimulik loomus,sügavad vaistud,keskenduvad pingsalt hoolekandele ja järglastele. · Ürgnaise arhetüüp-Naise kaasasündinud algloomus,naise sisim pärisloomus, ka ID-päriliku psüühika kogum inimese sünnihetkel,tüüploomus/alusloomus · Normaalne naine ei tunne end jõuetuna,ei kõhkle,julgeb lõpuni minna,ei soovi loobuda oma loovast elust kellegi teise kasuks.Kui naine lõikab end ära eelloetletust,siis on ta ajastu haigus,mida tuleb ette kõigis paigus, kus naisi on orjastatud ja kus ürgloomus sipleb tsivilisatsiooni püügipaeltes. · Eluterve naine on hunditaoiline:võimas,elujõuline,eluandja,ustav,püsimatu · Ürgnaine on kõigi naisterahvaste tervis. Ilma temata pole naiste hingeelul mõtet. Ürgnaine on prototüüpne nain...
tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme.
ANTS Me läksime ära. Me ei leia iialgi ühist keelt. NIKOLAI Päriseks või? Enam tagasi ei tule? ANTS Meie läheme nüüd Columbiasse! NIKOLAI Kuidas? ANTS Lennukiga, mis stardib kell pool kolm ja maandub umbes 48 aasta pärast Bogotas. KOMMUD Mis meist saab? Vilistatakse, tulevad naised, püütakse kinni, pakutakse istet 72 14. stseen Komsomolkad-perekond Arhetüüp Pika laua taga istuvad kommunistid. Nende ette tulevad naised. Neid valitakse mingi missiooni jaoks. SOLK Siin on meil üks imelik perekond, kelle nimi on Arhetüüp. NIKOLAI Arhetüüp. See on mingi nali või? SOLK Ei. Ongi perekond Arhetüüp. Ema, naine ja õde. NIKOLAI Kus mehed on? SOLK See ongi saladus, mehi pole. Oleme otsinud igalt poolt. Mehi on justkui kõikjal, kuid ühtegi konkreetset ei leia. NIKOLAI Olge head, naised, rääkige oma elust. Naised räägivad. Lumi pildistab. ÕDE
tihtipeale määrab brändi saatuse kuna ükski bränd pole loodud ainuisikule. Brändi subjektiivsed omadused - pole kopeeritavad; sellesse kategooriasse kuulub nt emotsioon, arvamus. Brändi persoona - inimene, keda seostatakse brändiga; loob inimestele tunde, et teavad seda inimest ja tekib nendega nö isiklik seos. Tihtipeale omistatakse nendele sellised omadused nagu milliseid kliente tahetakse ligi tõmmata. Bränd kui arhetüüp - annavad brändile elu, kuna kannavad endas tähendust, mis võimaldab inimestel nendega kui elavate asjadega suhestuda. Inimestel tekib nendega isiklik suhe. M. Goodyer’i brändi sisulise “evolutsiooni” mudel: ● mitte-brändid - selliste kaupade puhul on tegemist, mis rahuldavad pigem alamaastme inimesi ehk siis kaubad mis on asjad iseenesest, puuduvad eriomadused. ● referents-brändid - reklaamides lähtutakse eristumisele ja äratundmisele (nt mahlad)
Jung kohtles enda animat kui iseseisvat inimest. Mina ise: Inimene kardab nii oma varju kui ka animust/animat. See on isiksuse keskpunkt. See on nagu jumal, taskaal ja täiuslikkus inimeses endas. Kõigepealt tuleb ületada persoona, saada teadlikuks varjust, animast/animusest, et jõuda mina iseni. Nii leiab inimene oma individuaalsuse ja tajub oma kordumatust individuatsiooniprostsess. Ego: See on inimese isiksuse teadvusekese, ainus teadlik arhetüüp. Mitmed vaimuhaigsed tekivad, kui alateadlik pool saab teadlikust poolest võitu. Wilhelm Reich Teda peetakse 20. sajandi psühhoanalüütikuteks. Elas I897-I957. Rahvuselt juut. Sündis Ukrainas. Isa oli farmer ja saksa natsionalist. Ta nõudis oma lastelt, et kodukeel peaks olema saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest. Lastel oli koduõpetaja, kellel isaga romaan oli. Lapsed rääkisid emale ära. Ema tegi enesetapu
frye : trajektooride uurimine, mille kaudu peategelased jõuavad oma eesmärkideni optimistlik skeem : need lood on ühiskonna sidususe alus 2 variant, traagiline skeem näiteks othello. traagilises loos näidatakse saatuse jõudu. inimene eraldatakse ühiskonnast. talle öeldakse, et nüüd sa oled põhimõtteliselt üksi. tegeleb ka struktuuri väljaselgitamisega : püüab tuvastada korduvat : karakterite arheteüüpe. positiivse tegelase arhetüüp, kurjategija arhetüüp, narri arhetüüp regulaarsed ja korduvad arhetüübid on kultuuriülesed, üldinimlikud. samalaadse loogikaga teoreetik on ka vene uurija propp : vene muinasjuttude baasil tegi muinasjuttude kataloogi. tal on 31 minasjutu tüüpi. frye ambitsioon oli siiski jõulisem. mihhail bahtin bahtin on kirjeldanud paljusid asju enne barthes'i aga see ei jõudnud kuhugi suur osa bahtini tekstidest ei ilmunud bahtini nime all, vaid volosinovi nime all. oli ka teisi variisikuid kelle kaudu ta avaldas.
Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
