Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk
on võimalik seda kasutada ainult MSN protokolli puhul. Mina arvan, et Eestis on suhteliselt raske leida inimest, kes kasutab igapäevaselt ja järjepidevalt interneti, kuid ei oma Windows Live Messengeri kasutajakontot. Teise alternatiivina tooksin ma veel välja ka Pidgin messengeri. Tegu on vabavaraga, mis ei sisalda endas reklaame (nagu Windows Live Messenger) ning on olulselt kompaktsem ja kiirem. Pidgin Messengeri üheks suurimaks eeliseks on see, et võimalik on kasutada mitmeid protokolle ja neid paralleelselt ( nt. ICQ, MSN, AIM jne.). Samuti on seda võimalik kasutada nii Linux operatsioonisüsteemiga kui ka Microsofti poolt loodud Windowsi keskkonnas . Lühisõnumitega suhtlemise valdkonnast võtan ma teema veel kitsamaks ja kirjutan Pidgin Messengerist ja võrdlen teda oma suurima konkurendiga Windows live sõnumineerijaga. 1.2.Kust kõik algas Esimene Pidgin sõnumineerija baasversioon lasti välja aastal 1999. Tol hetkel polnud
49454 R. Mis sisaldub DNS osas? Flags, Questions, Queries, Answers, Authoritative nameservers Ekraanipildid DNS päringu ja vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, kus UDP ja DNS osad on lahti. 4.4 Traceroute Lisada ekraanipilt käsurealt olevatest traceroute tulemustest. A. Mis on traceroute tulemuseks üldiselt? Näitab pakettide liikumist erinevate host'ide vahel ja ajalist kestvust. B. Mitme marsruuteri kaugusel meie võrgust asub www.example.com? 10 C. Milliseid protokolle kasutatakse tracert käsu täitmiseks? ICMP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? Päringu pakettide TTL on 10 ja Vastuse pakettide TTL on 54 E. Mida TTL näitab? TTL näitab, mitu korda paketti võib edasi saata (mitu hüpet võib teha) võrgusõlmede vahel. Sellega tagatakse see, et paketid ei jääks võrgusõlmede vahel lõputult ringlema. Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. TTL käitub hüppeloendurina.
Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel.
üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed
b. seadused ja määrused c. seadused, määrused, standardid Question 7 Dokument on: Select one: a. mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Correct b. ametlikuks kasutamiseks mõeldud, ametiasutuse poolt väljastatud tõend, tunnistus vms c. jäädvustatud teave Question 8 Dokumentide loetelu sisaldab: Select one: a. käskkirju, protokolle, akte, aruandeid jne b. liikideks rühmitatud dokumente, mille koostamine on ette nähtud õigusaktiga c. liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja vajadusel muid dokumentide haldamise kriteeriume Correct Question 9 Asjaajamiskord on organisatsioonisisene normdokument (alusdokument), mis esitab nõuded dokumentide haldamisele organisatsioonis. Select one: Tõene Correct Väär Question 10 Dokumendi omadused on autentsus, usaldatavus, terviklikkus ja kasutatavus Select one: Tõene Correct Väär
kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Selleks, et kõik muutuks keskkonna jaoks aina paremaks, peab terve inimkond kaasa aitama ja pidama kinni piiridest. Kahjuks on ka tänaseni areng erinevates riikides erineva kiirusega, seetõttu on keskkonnapoliitika arengumaades tähtsusetu. Aafrikas on pidev puhta joogivee puudus, samuti on laialt levinud näljahäda. Seevastu arenenud riikides pööratakse suurt tähelepanu prügi sorteerimisele, taaskasutusele, keskkonna säästlikkusele. Euroopa Liit on vastu võtnud erinevaid protokolle Kyoto ja Montreal, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja teiste ainetega õhus. Kuna areng on maailmajagudes niivõrd erinev, siis see on väga kaheldav, kas maakera peab kogu sellele survele vastu. Võttes keskkonnapoliitikat pikemas perspektiivis, siis kindlasti on tulevikus mõnel pool tagatud ohutu elukeskkond järeltulijatele ning inimeste teadlikkus keskkonnast kasvab. Tuleb vaid loota, et inimkond osaleks aktiivselt stabiilse keskkonna säilitamisel ja aitaks kaasa selle
kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. TCP/IP mudel ● TCP/IP mudeli aluseks on 4-kihiline DARPA mudel, mille nimetus tuleneb USA valitsusagentuurist, kelle algatusel loodi TCP/IP. Sellel mudelil on 4- kihti:võrguliidesekiht, internet, transport ja rakendus. Igale TCP/IP mudeli kihile vastab üks või enam OSI mudeli kihti. Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas
Internet on tänapäeval hädavajalik Internet töö jaoks- Interneti kasutab peaaegu iga inimene. Internet töö-, mängimise-, sõpradega suhtlemise- ja muu sellise jaoks. Kuigi enamus inimesi kasutab interneti töö jaoks, eriti just kontori inimesed. Nad töötlevad faile, saadavad E-maile, kirjutavad protokolle jne. Eestis ma arvan kasutab iga kolmas või isegi iga teine inimene internetti töö jaoks. Õpetajad panevad hindeid Ekooli, sest see on nende töö. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Kui aga õpilaste töö, siis see on vist õppimine, nt kui on vaja teha referaati, uurimustööd, kirjandit või muud sarnast asja ,siis ikka kasutatakse internetti, näiteks asjade otsimiseks. Kui aga jäätakse inglise keeles õppida ja sa ei tea mingeid sõnu ,siis
Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. 3.1 Interneti ajalugu Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt. 1981.a
oskusi. SOA eelised ja miinused SOA (Service Oriented Architecture) ehk teenusorienteeritud arhitektuur. SOA on olemuselt mitmekihiline. Seda kasutatakse veebirakenduste loomisel. Teenusorienteeritud arhitektuuri eesmärgiks on suurte ning keeruliste struktuuride lihtsustamine ehk muuta nad eraldiseisvateks tarkvara komponentideks, mis omakorda pakuks üksteisele teenuseid. Eelisteks SOA puhul on, et tema abil saab integreerida erinevaid infosüsteeme kasutades standardseid protokolle, on võimalik taaskasutada liideseid sarnaste süsteemide arendamiseks, mis kiirendab omakorda tootlikkust ja integratsiooni. Puudusteks on, et SOAd ei saa kasutada graafilise kasutajaliidese puhul ja lühikese elueaga rakenduste puhul. Prototüüp kui ärisaladus? Prototüüp kui võimalus! Prototüüp on võimalus kliendil eelnevalt näha, milline veeb või tarkvara välja nägema hakkab. Küll aga tekib küsimus, et miks peaks seda eelnevalt prototüübilt vaatama, kui valmistootelt näeb
(10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit.marsruuterid. Võrgulüüs Kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara.
edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näitekssissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. Välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid autentimisprotokolle (näit. PAP, CHAP jt), samuti andmetihendust ja krüpteerimist. PPP on kasutatav igasuguse täisdupleksühenduse juures (POTS, ISDN, T1, E1 jne). Sissehelistamisühenduse puhul võib PPP ühenduse halva kvaliteedi korral selle
Võrgu töösagedus, pinged, topograafia, (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3.TCP/IPmudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid
pole see detail õnneks kultusobjektiks muutnud välja on pakutud mitmesuguseid lahendusi segajast vabanemiseks. Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired, mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni). Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle. Pildid Kokkuvõtteks Kuigi füüsiliselt võib meie tänane arvutihiir veel kaua kursorit ekraanil taga ajada, peidavad poes müüdavad uued karbid sageli nii mõndagi uut. Näiteks optilised või lasersensorid, juhtmevabad lahendused, uued navigeerimissüsteemid, lisanupud jms. Viimasel ajal on reklaamlausetesse lisandunud ka ülimat täpsust lubavad hiired. Eelkõige just viimase võtsimegi luubi alla milline on siis täpseim hiir?
2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina
välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web Veeb (World Wide Web) on · Hajus infosüsteemide võrk
41. käsiskänner- käsiskänner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skäneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skäneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. 42. liides- kahe seadme, programmi või seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd. 43. lüüs- kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku ja Internetti ühendav funktsionaalüksus, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. 44. marsruuter- nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku. 45. MBR- ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline
Seega võiks ka eelarvestaja lahti lasta ja veel ühe tööruumi küttekulud kokku hoida. Ja sel ajal kui arvutid omavahel suhtlevad võiks ehitusfirma omanik rahulikult kohvi juua, sekretäriga flirtida ja juurelda kõige olulisema probleemi üle- millise soovitava kasumi marginaali peaks küll arvutisse sisestama? Juhtides tööd ehitusplatsil ei pea enam kaasa tassima kümnete kilode kaupa jooniste kaustu, nõupidamiste protokolle, ehitusnorme jms.. kõik see mahub ühte läptoppi. Lihtne on nõupidamisi protokollida, kliendiga vaielda, mõne vajaliku toote saab koos kliendiga kohe ehitusplatsil interneti teel tootja koduleheküljelt välja valida ja samas ka tellimuse vormistada. Arvutis on telefoninumbrid, tööde hinded, normid, palgad, ja kõik muu vajalik info. Samas ei kao paberkandjal ehitusjoonised mitte kunagi: see, et igal müürimehel on kunagi korruse
serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse koopiad. See tegevus võimaldab mitmetel kasutajatel samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot, näiteks lugeda meile kodus, interneti kohvikus, oma telefonis või isegi reisil olles. Programmid nagu Outlook 2007, Outlook 2010, Apple Mail 10.6 Snow Leopard, Apple Mail 10.7 Lion, Entourage 2008 Web Services Edition ja Outlook for Mac 2011 on meilikliendid, mis toetavad nii POP3 kui IMAP protokolle. IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 kaudu. Kui POP3- meiliprogrammid laevad arvutisse meilisõnumeid, siis vaikesätete kohaselt eemaldatakse allalaetud sõnumid serverist. Iga meilisõnumi koopiat, mida on rohkem kui ühte arvutisse alla laetud, ei hoita serveris ning need ei oma juurdepääsu meilisõnumitele. POP3 protokoll võimaldab korraga ainult ühte sisselogimist postkasti, erinevalt IMAP'ist, mis võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt
255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava
5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud
lisa näited. Realistid kujutasid esiplaanil harilikke inimesi (nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste
Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid bitthaaval võrgukaablisse edasi saata
Spetsifikatsiooli lisatakse käsud, mille abil saab muuta suhtlust turvalisemaks. • 1998 - RFC 2428 - laiendused IPv6 ja NATs jaoks. Tehakse muudatused, et FTP protokoll töötaks nii IPv4 kui IPv6 protokollidega. • 1999 - RFC 2640 - erinevate tähemärkide kodeeringute toe lisamine. Kirjeldatakse kuidas internatsionaliseerida FTP protokolli, et tehtavad muudatused töötaks ka eelmisi FTP protokolle kasutatavate rakenduste puhul. • 2007 - RFC 3659 - erinevate FTP lisade standardiseerimine. Kasutus tänapäeval Failide edastus FTP abil on tänapäeval paljuski erinev võrreldes algse versiooniga. FTP algses spetsifikatsioonis ei olnud meetodit andmete krüpteeritud kujul edastamiseks. Kuna aga tehnoloogia arenedes selline vajadus tekkis, võeti kasutusele SFTP ja FTPS. SFTP (ehk SSH file transfer protocol) on võrguprotokoll mille eesmärgiks on pakkuda
paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist! Järgmise taseme protokoll kirjeldab, kuidas suured andmemassiivid tuleb lõhkuda tükkideks ja kuidas tuleb neid pärast jälle kokku panna. Sealjuures väiksed osad edastatakse madalama taseme protokolli abil. Järgmisel, veel kõrgemal tasemel, kirjeldatakse faili edastamist. Ka siin kasutatakse madalamate tasemete protokolle. Uue kõrgema taseme protokolli realiseerimiseks internetis ei ole vaja teada võrgu töö omapärasid, vajalikud on vaid teadmised madalama taseme protokollide kasutamisest. Mitmetasemeliste protokollide analoogiaid kohtab ka igapäevaelus. Näiteks, saate edastada dokumendi teksti telefonikõne ajal. Selleks ei ole teil vaja teada, kuidas telefonivõrk töötab. Teate, et peate valima numbri ja ootama kuni teine inimene tõstab toru.
http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 3/6 11.12.2016 Side labor 5 aruanne 4.4 Traceroute Lisada ekraanipilt käsurealt olevatest traceroute tulemustest. A. Mis on traceroute tulemuseks üldiselt? teekond sihtkohani B. Mitme marsruuteri kaugusel meie võrgust asub www.example.com? 8 C. Milliseid protokolle kasutatakse tracert käsu täitmiseks? DNS, UDP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on kõikidel ICMP päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? päringul on 128 ja vastusel on 64 E. Mida TTL näitab? päringu eluiga Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. http://web.zone
Ja teeb ta seda luues, hallates ja katkestades sideseansse arvutite vahel. Esmalt vahetatakse osapoolte vahel sideseansi pidamise reeglid. 7 Järgmisena kantakse üle andmed ja lõpuks seanss katkestatakse. Seansikiht tagab ka andmevahetuse turvalisuse. Seanss koosneb rakenduste poolt saadetavatest ning vastu võetavatest pärnugutest. Seansikiht kasutab võrgus hutlemiseks erinevaid protokolle. Üheks selliseks protokolliks on Session Layer Protocol, mis interneti ühenduse katkedes võib uritada ühenduse taasloomist. Kui ühendust pole pikka aega kasutatud võib see protokoll ühenduse sulgeda. Seansi protokoll vastutab ka ühenduse sünkroniseerimise eest. Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega. See võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed
интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I
Võrgu töösagedus, pinged, topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 6. TCP/IP mudel + Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
Ühenduse aktsept, katkestuse kinnitus Restardi põhjus Ühendustaotluse tühistamine, katkestuse või restardi taotlus Kontrollinfo Kontrollpakett Andmepakett Andmed Järjestuse Loogilise Formaadi number kanali nr tüüp Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 15 X.25 protokolle Asünkroonterminal Sünkroonterminal PAD (packet assembler/disaassembler) - paketter Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 X.25 signaalid ja andmed Ühenduse loomiseks saadab ühenduse algataja (DTE A) sihtkoha jaamale (DTE B) ühenduse loomiseks ühenduse taotluse paketi Valmisoleku korral vastab sihtkoha jaam paketiga ühenduse aktsept, millega annab
Mulle eriti selline peategelane ei meeldinud, sest ta tegeles narkootikumidega, jõi ja suitsetas pidevalt. Kui narkootikumidega tegelemine, joomine ja suitsetamine vahele jätta, oleks ta olnud väga korralik poiss. Selles mõttes ta mulle ei meeldinudki. Keivin Töö tekstiga Ma üldse imestan, et nutikamad teist on viimasel ajal vähemalt lihtmenetluse protokolle õigesti koostama hakanud. Kuigi te teete seda paarikaupa koos, pead enam-vähem üksteise õlal, nohistades ja ägisedes ning mõne sõna õigekirja aeg-ajalt koodeksist kontrollides, suudate siiski juba oma varesejalgu õigetesse lahtritesse kritseldada. Asi seegi. Kui mu vend eelmisel suvel Viimsis bussiootepaviljoni hunnikusse sõitis, ei pidanud ta pärast midagi maksma, sest mingi debiilikust nooreminspektor oli menetlusotsuses pooled asjad märkimata
· ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid autentimisprotokolle (näit. PAP, CHAP jt), samuti andmetihendust ja krüpteerimist. PPP on kasutatav igasuguse täisdupleksühenduse juures (POTS, ISDN, T1, E1 jne).
Võrgu töösagedus, pinged, topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3. TCP/IP mudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
mingil muul kahjulikul viisil. Rakenduskihi tulemüür on palju turvalisem ja usaldusväärsem võrreldes pakett-filtri tulemüüriga, kuna see töötab kõigil seitsmel OSI mudeli kihil, rakendusest kuni füüsilise kihini. See on küll sarnane pakett-filtri tulemüürile, aga siin on võimalik informatsiooni filtreerida lisaks ka sisust lähtudes. Parim näide rakenduskihi tulemüürist on ISA(Internet Security and Acceleration) server. Rakenduskihi tulemüür suudab filtreerida kõrgema kihi protokolle nagu FTP, Telnet, DNS, DHCP, HTTP, TCP, UDP ja TFTP (GSS). Näiteks, kui organisatsioon tahab plokeerida kogu informatsiooni, mis on seotud sõnaga "foo", siis saab käivitada sisu filtreerimise tulemüüris, et see sõna edaspidi plokeeritakse. Tarkvaral põhinevad tulemüürid on seega aeglasemad kui olekuteadlikud tulemüürid. Kui mõni saatja poolne pakett plokeeritakse tulemüüri poolt, siis saatjat sellest üldiselt ei teavitata. Põhimõtteliselt suudavad rakenduskihi tulemüürid
suurt vahet pole, näiteks keegi ei keela teha Win95-masinast serverit. · Windows for Workgroups 3.11, Windows 95 (,MSClient, MS-LANClient) (P-t-P) · Windows NT 3.51/4.0 Workstation/Server (C-L, P- t-P) Kohtvõrgu konfigureerimine · Masina nimi võrgus (Computer Name) ja töögrupp (Workgroup), NT Serveri küljes olevatel masinatel vaja konfigureerida ka domeen (Domain). · Windows NT Serveri puhul ka tekitada domeen (Domain). · Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX, NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne). Kohtvõrguteenused · Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja muude lisaseadmete jagamine. · Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP). Abiks, kui võrk on suures majas või mitme maja vahel. · Võrgumängud (DOOM, Heretic ...). NB! Suur võrgukoormus, segab võrgu normaalset tööd !!! Sidevahend- modem · Modem - modulaator/demodulaator on seade
е. обладающим искусственным интеллектом. TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
asukoht võib varieeruda ettearvamatult. See erinevus viivituses nimetatakse võdinaks ja võib tõsiselt mõjutada online audio ja/ või video kvaliteeti. Rikkis tarne Kui seotud pakettide kogumiku saadetakse läbi võrku, erinevad paketid võivad võta erinevaid teed, mille tulemuseks on erinev viivitus. Ning paketid jõuavad sihtpunkti teises järjekorras kui see järjekord millises neid saadeti. Selle probleemi lahendamiseks on vaja spetsiaalseid lisa protokolle mis panevad neid õigesse järjekorda kui nad jõuavad sihtpunkti. See on eriti oluline video ja VoIP andmevoogude jaoks, kus kvaliteet on dramaatiliselt mõjutatud nii latentsuse kui ka järjekorra puudumises. IP Integrated Services (IntServ) ja Differentiated Services (DiffServ) IP Integrated Services. IntServ on teenus mis garanteerib teenuse kvaliteeti (QoS) võrkudes. Ja seda teenust võib
kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum) pordi numbrid: 20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll), 80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist IPv4- 32 bitine aadress 2 32 ligikaudu 4,2 miljardit aadressi, kirjeldatakse kümnend süst.
protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle
protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht –
Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Küüditamine toimus täiesti Moskva juhtnööride kohaselt ja selles suhtes polnud kohalikul Rahvakomissaride Nõukogul midagi ütelda. Kõik korraldused dikteeris Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat koha peale, mida meie võimumehed kui alandlikud sulased püüdlikult pidid täitma ja täitsidki. Küüditamise ettevalmistustöid alustati varakult, juba 1940/41. a talvel. Nimelt koostati protokolle, mis sisaldasid küüditamisele määratud isikute nimesid ja otsuseid nende kohta. Esmajärjekorras määrati asumisele need, kes kuulusid ,,nõukogudevastase elemendi" hulka. Tekib küsimus, keda peeti siis ,,nõukogudevaenuliseks elemendiks" ? Küsimusele annab vastuse Pärnu miilitsahoonest leitud teatis, mis sisaldab kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevaenulise elemendi arvele võtmise kohta arvulisi andmeid Pärnumaa kohta
KIBO - Knowledge In, Bullshit Out 15. Ta oli just kodust ära sõitnud, kui IBMi esindajad tulid ja tahtsid tema operatsioonisüsteemi ära osta. Et tema naine ei tahtnud üksi asju ajada, jäi kaup katki, IBMi mehed läksid ja leidsid lõpuks Microsofti ning ostsid süsteemi hoopis neilt. Kes oli see valel ajal kodust ära olnud mees? Gary Kildall 16. Mida kujutasid endast "Halloweeni dokumendid"? Halloweeni dokumendid sisaldasid mitmeid konfidentsiaalseid Microsofti protokolle võimalike strateegiate kohta, mis olid seotud vaba tarkvara, avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja eelkõige Linuxiga, ning meedia vastuseid nendele protokollidele. 17. Üks Debian GNU/Linuxi arendajatest sai eelmise sajandi lõpul eduka idufirma ülestöötamise ja mahamüümisega väga rikkaks. Siis asutas ta omaenda Linuxi, mis tänaseks on üks populaarsemaid distrosid. Veel enne seda aga maksis ta Vene kosmoseagentuurile 20 miljonit dollarit ja käis teise "turistina" kosmoses
kultusobjektiks muutnud välja on pakutud mitmesuguseid lahendusi segajast vabanemiseks. Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired, mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni). Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle. Bluetooth-hiirtes kasutatakse küll väga nõrku signaale (võimsus 1 mW), kuid kohati võib saavutada vägagi suure tööraadiuse (meie katsetes töötas Bluetooth 58 m raadiuses). See on suurepärane lahendus loengute ja esitlusseansside läbiviimiseks ning kodustes arvuti- ja multimeediumikeskustes kasutamiseks. Enam pole vaja seista päris arvuti kõrval, võimalik on ruumides ringi liikuda ja töötada hiirega ka poolesaja meetri kaugusel vastuvõtjast.
1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust. Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastaimine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistidena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevuse
Finantspakkumise punkidele lisatakse vastava tehnilise pakkumise punktid 70%-se osakaaluga ehk jagatakse tehnilise pakkumise kogusumma 100-ga ja korrutatakse 70-ga. Liites lõplikud tehnilise ja finantspakkumise punktisummad, saadakse pingerida. Hindamiskomisjon soovitab lepingu sõlmida firmaga, kelle pakkumine sai kõige kõrgemad punktid. Seejärel vormistab sekretär hindamisaruande, mis sisaldab aruande põhiosa vastavalt Phare formaadile, kõikide koosolekute protokolle, allkirjastatud hindamislehti, allkirjastatud konfidentsiaalsuse ja erapooletuse kinnitusi ning hindamise ajal peetud kirjavahetust. Pärast hindamisprotseduuri saadetakse komisjoni esimehe ja liikmete poolt kinnitatud hindamisaruanne PAO-le, kes edastab selle CFCU-le. CFCU kontrollib aruande vastavust nõuetele ja edastab Delegatsioonile. Delegatsioon teostab lõpliku kontrolli ja annab CFCU-le loa ette valmistada, läbirääkida ja allkirjastada leping. 65
andmed. Arvutivõrk - hulk arvuteid ja muid seadmeid, mis kasutavad ühist võrguprotokolli jagamaks ressursse läbi võrgumeediumi. Kiht - alamülesanne, mis lahendab teatud selgelt defineeritava osa (suhtlus)ülesandest. Protokoll - hulk kokkuleppeid, mille põhjal toimub suhtlus ja üksteisest arusaamine osapoolte vahel. Erinevate süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel. Protokollistik - hulk protokolle, mis moodustab ühtse terviku. nt TCP/IP. Liides - Sama süsteemi erinevate kihtide suhtlusviis omavahel Lühendid ISO - International Organisation for Standardisation. OSI - Open System Interconnect. TCP - Transmission Control Protocol. IP - Internet Protocol. TCP/IP mudel - Lihtsam, kui OSI mudel, sest sisaldab vähem kihte: Rakenduskiht, Transpordikiht, Internet, Võrgu ligipääsukiht. Ethernet
annaabi.ee 
