Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pidgin messenger (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sisukord


Sissejuhatus 2
1. Pidgin messenger 3
1.1.Üldiselt 3
1.2.Kust kõik algas 3
1.3.Spetsifikatsioonid 4
1.4.Võrdlus Windows Live sõnumineerijaga 4
Lõppsõna 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Tänapäeva üks kiiremini arenevaid valdkondi on infotehnoloogia valdkond . Meile on tekkinud juurde palju võimalusi mis teevad meie elu lihtsamaks ja mugavamaks. Üks asi mis on kindlasti suurel määral mugavamaks muutunud on suhtlemine . Läbi interneti on meil võimalik suhelda inimesega, kes asub teisel pool maakera, mõne nupuvajutusega. Sõnumid jõuavad kohale peaaegu et valguskiirusel ning see suhtlemisviis on odavam kui näiteks telefoniga helistamine . Interneti teel suhtlemise lihtsustamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid tüüpe ja standardeid. Võimalik on teha videokõnesid, helistada läbi interneti, saata lühisõnumeid või suhelda emaili teel. Mine võtan lähema vaatluse alla lühisõnumitega suhtelmise läbi interneti.
  • Pidgin messenger

  • Üldiselt


    Nii nagu igapäeva elus, nii valitseb ka internetis konkurents . Püütakse luua paremaid, kiiremaid ja mugavamaid programme , et oma loodud toodete kasutajaskonda suurendada ja läbi selle suuremaid summasid teenida. Lühisõnumitega suhtlemiseks kasutatakse Euroopas enamjaolt Windows Live Messengeri mis on Microsofti toodang ning selle tõttu on võimalik seda kasutada ainult MSN protokolli puhul. Mina arvan, et Eestis on suhteliselt raske leida inimest, kes kasutab igapäevaselt ja järjepidevalt interneti, kuid ei oma Windows Live Messengeri kasutajakontot. Teise alternatiivina tooksin ma veel välja ka Pidgin messengeri. Tegu on vabavaraga, mis ei sisalda endas reklaame (nagu Windows Live Messenger) ning on olulselt kompaktsem ja kiirem. Pidgin Messengeri üheks suurimaks eeliseks on see, et võimalik on kasutada mitmeid protokolle ja neid paralleelselt ( nt. ICQ, MSN, AIM jne.) (Softpedia, 2009). Samuti on seda võimalik kasutada nii Linux operatsioonisüsteemiga kui ka Microsofti poolt loodud Windowsi keskkonnas (Messenger, 2009). Lühisõnumitega suhtlemise valdkonnast võtan ma teema veel kitsamaks ja kirjutan Pidgin Messengerist ja võrdlen teda oma suurima konkurendiga Windows live sõnumineerijaga.
  • Kust kõik algas


    Esimene Pidgin sõnumineerija baasversioon lasti välja aastal 1999. Tol hetkel polnud selle tarkvara nimi Pidgin Instant Messenget,vaid GAIM. Selle rakenduse autoriks oli isik nimega Mark Spencer (Wikipedia, 2009). Seoses juriidiliste probleemidega, muudeti nime uuesti: GAIM (suurte tähtedega) muutus Gaim’iks. Mõnda aega oli see programm vajunud unustuse hõlma, kuniks 2007. aastal hakati selle arendamisega aktiivsemalt tegelema. Selle sama aasta kuuendal Aprilil muudeti nime taaskord ja uueks nimeks sai Pidgin Instant Messenger. Kolmandal Mail 2007 aasta lasti ametlikult välja pidgin versioon numbriga 2.0 (Wikipedia, 2009). Võrreldes eelmise versiooniga, oli oluliselt parandatud vigu ja loodud täielikult uus graafika . Hetkeseisuga viimane stabiilne väljalase kannab numbrit 2.6.3 (Wikipedia, 2009).
  • Spetsifikatsioonid


    Nagu eelnevalt juba mainisin, on võimalik Pidgin sõnumineerimistarkvaraga kasutada mitmeid erinevaid protokolle. (Pingviin.org wiki, 2009) Need protokollid on järgnevad:
  • AIM
  • Bonjour
  • Google Talk
  • ICQ
  • IRC
  • MSN
  • Yahoo !
    Protokollide loetelu jätkub, kuid tõin välja seitse enim levinumat. Hetkeseisuga toetab Pidgin sõnumineerija ligikaudu 20 erinevat protokolli.
  • Võrdlus Windows Live sõnumineerijaga


    Üks suurimaid eeliseid Pidgin sõnumineerijal Windows Live rakenduse ees on kindlasti kompaktsus ja kiirus. Näiteks kui Windows Live Messenger vajab vähemalt 512 MB muutmälu ( Microsoft , 2009), et programmi töös hoida, siis Pidgin Instant Messengeril kulub selleks neli korda vähem ehk 128 MB (Messenger, 2009). Samuti on Pidgin Messengeril palju rohkem lisasid kuna tegu on avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja igaüks eks soovib võib seda arendada. Windows Live Messengeri eeliseks on kindlasti arenum graafika, ning see on minu arvates üks põhjustest, miks niivõrd paljud inimesed seda kasutavad. Nagu tabelilt välja võib lugeda (vt. ), siis Pidgin sõnumineerija populaarsus on mitmeid kordi madalam kui seda on Windows Live Messengeri oma.
    Graafik 1. Windows live messenger ja Pidgin messenger kasutajaskond.

    Lõppsõna

    Nagu näha, on Pidgin sõnumineerimis tarkvara pigem enthusiastide pärusmaa. See omab palju lisasid ja konfiguratsioonivõimalusi. Palju nendest on sellised, mida tavakasutaja, kes tahab ainult suhelda, elusees ei puutu . Kuid asjahuvilised tahavad jällegi näha kogu rakenduse võimalusi ja võimekust. Ise olen ma enamus ajast kasutanud Windows Live Messenger, kuid seoses selle referaadiga , hakkasin kasutama Pidgin Instant Messengeri. Minule isiklikult meeldib see rohkem, kuna kasutajaliides on palju „puhtam” ja lihtsam. Samuti on võimalik muuta seadeid nii, et kogu programm käituks nii nagu Windows Live Messenger. Julgen soovitada Pidgin Messengeri neile kes soovivad vaheldust!

    Kasutatud kirjandus

    Microsoft. (2009). Windows Live Messenger süsteeminõuded. Kasutamise kuupäev: 28. 10 2009. a., allikas Microsoft.com: http://en.wikipedia.org/wiki/Msn_messenger
    Softpedia. (31. 8 2009. a.). Pidgin Instant Messenger Application of the month. Kasutamise kuupäev: 28. 10 2009. a., allikas Softpedia.com: http://news.softpedia.com/news/Pidgin-IM-Superstar-120488.shtml
    website, P. m. (2009). About Pidgin. Kasutamise kuupäev: 28. 10 2009. a., allikas Pidgin IM: http://pidgin.im/about/
    wiki, P. (1. 6 2009. a.). Pidgin sõnumitarkvara. Kasutamise kuupäev: 28. 10 2009. a., allikas Linux Wiki: http://viki.pingviin.org/Pidgin
    Wikipedia. (2009). Pidgin instant messenger. Kasutamise kuupäev: 28. 10 2009. a., allikas Wikipedia.org: http://en.wikipedia.org/wiki/Pidgin_IM
  • Pidgin messenger #1 Pidgin messenger #2 Pidgin messenger #3 Pidgin messenger #4 Pidgin messenger #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raudo Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    WL Messenger
    11
    docx

    WL Messenger

    Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujundama Internetti hõlmavaks ja laiendavaks, mitte niivõrd selle alternatiivi pakkuvaks teenuseks. (Gates, B 2000) Siinkohal vaatlemegi, kuidas on Windows Live Messenger (edaspidi WL Messenger) saavutanud sellise populaarsuse ja kasutajate rohkuse, mis on antud programmi tarkvara omadused ja rakendamised. 3. AJALUGU Algselt nimetati WL Messengeri ,,MSN Messenger'iks", mille esimene versioon tuli välja 22. juulil 1999 aastal, see sisaldas tavalist tekstisõnumit ja lihtsameelset kontaktide nimekirja. Kui esimene versioon oli avaldatud, oli tähtsal kohal toetada juurdepääsu America Online võrku

    Majandusinfosüsteemid
    Network üldiselt
    32
    doc

    Network üldiselt

    ühendunud, annab kohe teada, kes teie sõpradest on parajasti võrguvestluseks kättesaadav, olgu ta siis Eestis või Austraalias. ICQ hõlmab andmebaasi kümneist tuhandeist inimestest, kes kesksesse aadressiraamatusse on vabatahtlikult sisestanud palju andmeid enda kohta. Eluja töökoht, vanus, meiliaadress, huvialad jpm ­ just nii palju, kui endast soovitakse teistele teada anda. Iga ICQlane saab icq kirjasobrad. Yahoo Messenger on lihtsamini kasutatav kui ICQ, sisaldab rohkem võimalusi (videojutukas) kui AOL Instant Messenger ning väärib igati kasutamist kui te ei vaja Trilliani võimeid suhtlemaks mitme erineva suhtlustarkvara kasutajatega. Üldiselt on Yahoo Messenger lihtne käsitseda. Lisaks sellele on Yahoo Messengeri kasutajaliide hõlpsasti kohandatav vastavalt kasutaja soovidele(on nö skinnitav). Saad kutsuda kuni 9 sõpra ühte tuppa, saata ja võtta vastu faile ning panna üles peer-to-peer

    Arvutiõpetus
    Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas
    32
    doc

    Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

    Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail................................................................................................................................... 13 Interne

    Uurimistöö
    Microsoft Operatsioonisüsteemid
    39
    doc

    Microsoft Operatsioonisüsteemid

    Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

    Microsofti operatsioonisüsteemid
    Operatsioonisüsteemide alused
    42
    docx

    Operatsioonisüsteemide alused

    Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2...................................................................................................................

    Operatsioonisüsteemid
    Operatsioonisüssteemide Referaat
    22
    doc

    Operatsioonisüssteemide Referaat

    1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja t

    Informaatika
    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
    19
    docx

    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

    Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

    Arvutiõpetus
    Operatsioonisüsteemide ajalugu
    18
    doc

    Operatsioonisüsteemide ajalugu

    1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine ­ operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus...................................................................................................

    Operatsioonisüsteemide alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun