Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juurdepääs arvutivõrku aruanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
  • Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?
  • Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad?
  • Millisele aadressile saadetakse ARP päring ?
  • Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus?
  • Milline on ARP pakettide sisu?
  • Millised väljad on IP päises?
  • Milliste protokollide päiseid ICMP paketid sisaldavad?
  • Millisele aadressile saadetakse ping päring MAC aadress ja IP aadress?
  • Milliselt aadressilt tuleb vastus MAC aadress ja IP aadress?
  • Mis on päringu ja vastuse Data osas kirjeldada oma sõnadega andmete kogust ja sisu?
  • Millisele aadressile saadetakse ping päring MAC aadress ja IP aadress?
  • Milliselt aadressilt tuleb vastus MAC aadress ja IP aadress?
  • Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad?
  • Kui pikk on UDP päis ?
  • Mis sisaldub UDP päises?
  • Milline on UDP pordi number DNS jaoks serveri port?
  • Mis sisaldub DNS osas?
  • Mis on traceroute tulemuseks üldiselt?
  • Mitme marsruuteri kaugusel meie võrgust asub wwwexamplecom?
  • Milliseid protokolle kasutatakse tracert käsu täitmiseks?
  • Milline paketi eluaja Time To Live TTL väärtus on kõikidel ICMP päringu pakettidel ning vastuse pakettidel?
  • Mida TTL näitab?
  • Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad?
  • Kui pikk on TCP päis?
  • Millised väljad sisalduvad TCP päises?
  • Kuidas TCP ühendust alustatakse 3 esimest paketti - milline arvuti millisele saadab ja millised TCP lipud on aktiveeritud?
  • Kuidas TCP ühendust lõpetatakse 4 viimast paketti - milline arvuti millisele saadab ja millised TCP lipud on aktiveeritud?
  • Milline HTTP päring saadetakse järgmine pakett mille Teie arvuti saatis pärast TCP ühenduse loomist?
  • Milline tuleb HTTP vastus sellele päringule?
  • Milline on TCP pordi number HTTP jaoks serveri port?

Lõik failist


11.12. 2016
Side labor 5 aruanne
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne
Töö tegija nimi:
Töö tegemise kuupäev: Sat Dec 3 16:13:05 2016
4.2 Arvuti IP aadress
A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54
B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4
C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway ): 10.0.1.1
D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1
E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165
F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4 -aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi
4.3 Ping ( protokollid ARP, ICMP , UDP, DNS)
A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host
( server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse.
4.3.1 ARP
B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp
C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring ? 80:ea:96:e6:50:7b
D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 78:31:c1:c4:18:54
E. Milline on ARP pakettide sisu? aatja ja vastuvõtja MAC ja IP aadressid, info saadetava paketi kohta.
Vasakule Paremale
Juurdepääs arvutivõrku aruanne #1 Juurdepääs arvutivõrku aruanne #2 Juurdepääs arvutivõrku aruanne #3 Juurdepääs arvutivõrku aruanne #4 Juurdepääs arvutivõrku aruanne #5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
html

Side labor 5: Juurdepääs arvutivõrku

Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne (September 2015) Töö tegija nimi: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis kajataotluse saatmise tee

Side
thumbnail
24
html

Side labor 5 aruanne: Juurdepääs arvutivõrku aruanne

Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: ********* Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 29 20:23:37 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: A0-D3-C1-1C-B8-4D B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.252.188 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.252.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 193.40.252.145; 193.40.254.227; 193.40.56.245 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 193.40.252.132 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Tegemist võib olla ümbersuunamisega. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) saadab serverile paketi/info ning seejärel mõõdab palju aega kulub vastuse saamiseks. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? HewlettP_1c:b8:4d (a0:d3:c1:1c:b8:4d) D

Side
thumbnail
28
pdf

Juurdepääs arvutivõrku aruanne

Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.102.105 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.100.10 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.101.110.90 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 195.80.111.50 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? ISP välis võrgu aadress 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. kontrollib target hosti kättesaadavust ja kulutatud aega. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? Ethernet II C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 192.168.100.10 D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 192.168.100.10 E. Milline on ARP pakettide sisu? Saatja ja Vastuvõtja MAC ja IP seose info. Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis Ethern

Side
thumbnail
4
pdf

Tööstuslik andmeside kodutöö 1 aruanne

Daniel Tuulik 111618 IASM12 Kodutöö 1 aines Tööstuslik Andmeside ISP0050 Kodutöö teostamiseks kasutan Elioni telefoniliinil töötavat ADSL ühendust. Kasutusel on ka ruuter, seega PPP paketid jäävad analüüsimata. Avatavaks veebileheks valisin www.ttu.ee Wireshark capture: http://web.zone.ee/dants/TA/Kodu1_111618IASM.pcap 1. ARP, DNS päringud 1.1. Defineerige ARP päringute ja ARP vastuste leidmiseks Display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid ARP pakette, mis olid vajalikud teie valitud webilehekülje avamiseks (nimekirjast peavad välja jääma teie webilehekülje avamiseks mittevajalike lokaalvõrgu node'de ARP paketid). ARP (Adress Resolution Protocol) päringute filtreerimiseks kasutasin filtrit ,,arp", mis n�

Tööstuslik andmeside
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) ­ loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) ­ loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja ­parandus *m

Arvutiõpetus
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis

Arvutivõrgud
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

andmejadale erinev ajaintervall. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa side kanali. Kui on arvuti kord “rääkida”, kellel pole enam midagi edastada, siis ta ongi enda ajavahemikus vait. Andmeid saab edastada vaid sellel kindlal ajaintervallil, nii on tagatud et ei hakata teineteisest “üle rääkima”. CDMA e koodijaotusega hulgipöördus - Kasutajal on kogu kanalile juurdepääs, igale signaalile määratakse kood ja sellega tehakse eri signaalidelt vahet. Signaal “venitatakse” üle ribalaiuse. Saatja kodeerib oma signaali sama mustriga, mida kasutab vastuvõtja dekodeerimiseks. Kasutab 64 ?laiust seega hästi turvaline infoedastusviis. https://www.reddit.com/r/askscience/comments/2gpmga/how_does_cdma_work/ - üli dope seletus 10. Ajalised viited võrkudes Processing delay e Paketi töötlemise peale kuluv aeg - Vigade kontroll, aadressi otsimine,

Arvutivõrgud
thumbnail
12
docx

Arvutivõrgud vastused

1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav

Arvutivõrgud




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun