Võrgukaardid (0)

Võrgukaardid
Juhendaja: Raul Metsaäär
Koostaja: Siim Türnpuu
NIC (Network Interface Card)
Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC)
moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter
paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse.
Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete
ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus
nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja
kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja
teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule.
Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad
OSI-raammudeli lülikihi protokolle.
Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16-
bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on
bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile,
seda kiiremini saab NIC saata andmeid
võrgukaablile.
Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse
rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32)
liinist koosnevaid siine, siis tuleb need
võrguadapteris muundada jadakujule, et neid
bitthaaval võrgukaablisse edasi saata. See protsess
lõpeb arvutiandmete teisendamisega transiivris
elektrilisteks ja optilisteks signaalideks, mis
võrgukaablites saavad edasi kulgeda.
Igal võrgukaardil peab olema tema asukohta näitav
number ehk aadress, et teda oleks võimalik teistest
plaatidest eristada. Üks IEEE komiteesid tegeleb
võrguaadresside määramisega ja kõik
võrgukaartide tootjad ,,nõeluvad" need aadressid
plaatide sisemistesse elektroonikalülitustesse.
Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal
arvutil võrgus unikaalne aadress.
Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA)
arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma
mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb
tavaliselt eraldi
Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks
tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku
leppida:
edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus,
andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta,
andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid,
ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja
saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel
ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide
puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate
ja aeglasemate plaatidega).
Installeerimise Parameetrid
· Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri
parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema
hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on
S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress,
katkestusparameetrid ja kasutatava transiivri liik.
Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt
programselt (info talletakse EEPROM-i), kuid
vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute
või DIP-lülitite abil
PnP
· Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play
(PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea
kasutaja tegelema võrgukaardi
konfigureerimisega-see toimub arvutis
automaatselt. Mitte PnP ­süsteemides tuleb
kasutajal teha konfigureerimine käsitsi, kasutades
setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid
jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse.
Mälu Baasaadress
Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse
andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, Tavaliselt on
selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt
valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti).
Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V-
pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad
protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse
vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete
arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse
arvutisüsteemi häälestamisel.
Siini Arhitektuurid
ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja
16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine
AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini
võime kohata 386-tüüpi ja veelgi vanematest arvutitest alates.;
EISA (Extended Industry Standard Architecture). 1988.a. AST,
Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi
poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga;
MCA (Micro Channel Architecture). 1988.a. IBM poolt esitatud
16/32-bitine siiniarhitektuur PS/2-sarja arvutitele, mis ei ole
ühilduv ISA-ga;
PCI (Peripheral Component Interconnect). Tänapäeval
levinuim PC-de ja Macide siiniarhitektuur, mis rahuldab
enamikku PnP-tehnoloogia (Plug and Play) nõudeid. PCI
siini võime kohata 486/Pentium arvutitel.
Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete
pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks
kasutatakse BNC-pistikut (vt. joonis F-17) ja vastavat
pesa, jämeda koaksi puhul l5-kontaktiga DB-pesa, mille
külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist (vaata joonis
F-16b). Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-ll või RJ-45
pistikut (joonis F-18b) ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb
viimane telefoniliidese RJ-ll-ga, kuid 4 kontakti asemel
on neid 8.
Tavaliste võrgukaartide kõrval on turule
ilmunud ka erifunktsiooniga adaptereid.
Traadita andmeside jaoks väljatöötatud
võrgukaardid on ette nähtud kas kohtvõrgu
loomiseks või tööjaama ühendamiseks
kaabelvõrgu külge ja sisaldavad komplektis
ka: antenni koos ühenduskaabliga,
tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja
installeerimiseks.
Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii
kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu
ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks
ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb
arvutite käivitamiseks ja võrku lülitamiseks
kasutada erilisi võrgukaarte, mis sisaldavad
kaugkäivituse püsimälu (remote-boot
PROM).
Võrgukaardi omadused (DMA, mälu
jagatavus, siiniarhitektuur, puhverdus,
mikroprotsessori klass jne.) mõjutavad
oluliselt selle tootlikkust. Kui tööjaamades
on nõuded tootlikkusele suhteliselt
tagasihoidlikud, siis serverites tuleb
kasutada peaaegu eranditult väga kõrge
tootlikkusega võrgukaarte.
Draiverid
· Iga võrgukaardi juurde kuulub lahutamatu
osana tarkvaradraiver. Draiveriks
nimetatakse teatavasti välisseadet
opsüsteemi või tarbeprogrammiga
ühendavat abiprogrammi. Võrgukaardi
draiver on seega programm, mis tagab
sideme adapteri ja võrguopsüsteemi (või
selle redirektoriks nimetatava osa) vahel.
· Kaasaegsete võrguopsüsteemide (nagu MS
Windows NT Server) komplekt sisaldab
sadu draivereid, kuid neid võib saada ka
koos konkreetse võrgu-kaardiga. Draiver
installeeritakse tavapärases dialoogitöös
arvuti graafilise kasutajaliidese abil.
FIN
Kasutatud Kirjandus
· www.arvutiweb.ee
· www.howstuffworks.com
· www.google.ee
· www.neti.ee