Võrgukaardid
Juhendaja: Raul Metsaäär
Koostaja: Siim Türnpuu
NIC (Network Interface Card)
Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC)
moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter
paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse.
Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete
ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus
nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja
kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja
teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule.
Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad
OSI-raammudeli lülikihi protokolle.
Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16-
bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on
bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile,
seda kiiremini saab NIC saata andmeid
võrgukaablile.
Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse
rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32)
liinist koosnevaid siine, siis tuleb need
võrguadapteris muundada jadakujule, et neid
bitthaaval võrgukaablisse edasi saata. See protsess
lõpeb arvutiandmete teisendamisega transiivris
andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: Integreeritud PCI ühendus ISA ühendus Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s
· andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, · andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, · ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, · maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, · edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). 5 On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: · Integreeritud · PCI ühendus · ISA ühendus Võrgutüübid: · Fast Ethernet · Gigabit Ethernet · Fiiberoptika (Optical fiber) · Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: · 10 Mbit/s · 100 Mbit/s · 1000 Mbit/s · kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: · Intel
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Taoliste emaplaatide hind ei ole ilma FireWireta emaplaatide hinnast märgatavalt kõrgem. FireWire port on sellistel emaplaatidel otse emaplaadi peal, enamasti PCI pesade läheduses, ning korpuse pinnale tuuakse ta välja eraldi juhtmega. Joonisel 23 on näha kuidas FireWire ja USB pesad on toodud otse korpuse esiküljele, mis muudab seadmete külga- ja lahtiühendamise väga mugavaks. Joonis 23 - IEEE-1394 kontrolleri pesa Integreeritud heli ja võrgukaardid Integreeritud helikaardid on küllaltki tavalised just komplektina müüdavates arvutites. Kuid silmas peaks selle juures pidama seda, et helikaart kasutab väga mitmeid süsteemi ressursse ja kui see helikaart on madalakvaliteediline, siis võib põhjustada mitmeid raskesti diagnoositavaid probleeme. Integreeritud võrgukaardid ei ole just väga laialdaselt levinud, kuna lisatavad võrgukaardid on niivõrd odavad, et integreeritud võrgukaardi eest juurde maksmisel ei ole eriti mõtet
Ei kasuta suhtluses enam tõlki, kes seletaks cpule, mida siini ühentatud kaart tahab.) tänaste arvutite juures on kasutusel 3,3 V PCI 2.3 Low profile PCI, väiksemõõtmelised korpused, paindlikumad (mobiilsetele arvutitele, ei sobi tavalistele, ei ole ökonoomne) Spek. 33 MHz /66 MHz, siini laius 32/64 biti, teoreetiline max edastuskiirus 133 MB/s PCI-X taktkiirus: 533 MHz, siini laius: 64 biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 1GB (8 Gb/s) Kasutamine video, heli, võrgukaardid, kettakontrollerid, modemid jne. + kõrge kiirus, plug and play tugi, juhtiv kohtsiin. ühilduvus vanemate süsteemidega, maksab rohkem. 35. PCI-E liides ja selle kasutamine Intel 2004 Võeti kasutusele asendamaks PCI, PCI-X ja AGP siine v1.x: 250 MB/s v2.0: 500 MB/s v3.0: 1 GB/s (Mis tuleb aastal 2010) 32/64 Biti Kasutatakse enamasti uuemate videokaartide ja helikaartide ja kettakontrollerite kasutuseks 36. PCMCIA liides ja selle kasutamine
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Kõik kommentaarid