Keskkonnapoliitika - jätkusuutlikkuse proovikivi? (0)

Keskkonnapoliitika – jätkusuutlikkuse proovikivi
Tänapäeva ühiskonnas on hakatud erilist rõhku pöörama keskkonnale ja erinevatele probleemidele, mis sellega kaasas käivad. Elusolendid , eelkõige inimesed, mõjutavad intensiivselt ümbritsevat keskkonda. Sellega kaasnevad protsessid, mille käigus loodus reageerib aktiivselt muutustele, muutes elukeskkonda. Kas keskkonnapoliitka on piisavalt jätkusuutlik, et tulevastele põlvkondadele pakkuda ohutut elukeskkonda?
Vaadates tagasi ajalukku, leiame, et alates 1980ndest hakkas keskkonnapoliitka tähtsus esile tõusma ning rahvusvaheline koostöö aina kasvas, inimesed muutusid üha teadlikumaks ja levis roheliste ideoloogia. Euroopa Liit tõusis poliitika keskmeks, 1992. aastal toimus ÜRO üks tähtsamaid konverentse, kus arutati tähtsaid keskkonnaga kaasnevaid probleeme ning hakati otsima ühiselt neile lahendusi. Juba see näitab, et inimesed tahavad keskkonda säilitada ja püüavad seaduste abil, vastavate organisatsioonide ja ettevõttete kaudu suunata inimesi tegema seda, mis on loodusele parim.
Elupaikade hävimine, kliima muutumine, liikide väljasuremine, õhu saastamine , vee reostamine – need on üksikud laialdased probleemid, mille kaitsmise ja säästmisega keskkonnakaitse tegeleb. Probleeme täielikult lahendada on väga keeruline, erinevad piirid ja seadused on paika pandud, näiteks kalastamise ja jahinduse puhul on kindlad hooajad ja kogused kui palju võib elusolendeid enda tarbeks tarvitada. Selleks, et kõik muutuks keskkonna jaoks aina paremaks, peab terve inimkond kaasa aitama ja pidama kinni piiridest.
Kahjuks on ka tänaseni areng erinevates riikides erineva kiirusega, seetõttu on keskkonnapoliitika arengumaades tähtsusetu. Aafrikas on pidev puhta joogivee puudus, samuti on laialt levinud näljahäda. Seevastu arenenud riikides pööratakse suurt tähelepanu prügi sorteerimisele, taaskasutusele, keskkonna säästlikkusele. Euroopa Liit on vastu võtnud erinevaid protokolle – Kyoto ja Montreal, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja teiste ainetega õhus. Kuna areng on maailmajagudes niivõrd erinev, siis see on väga kaheldav, kas maakera peab kogu sellele survele vastu.
Võttes keskkonnapoliitikat pikemas perspektiivis, siis kindlasti on tulevikus mõnel pool tagatud ohutu elukeskkond järeltulijatele ning inimeste teadlikkus keskkonnast kasvab. Tuleb vaid loota , et inimkond osaleks aktiivselt stabiilse keskkonna säilitamisel ja aitaks kaasa selle kvaliteedi parandamisele.