Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada. Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte. Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süzee eripärasid. II. Teose ajalooline skeem Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen.
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
Richard saab teada, et John on ebaõiglane, kogub enda ümber väesalga, annab teada, et ta on kuningas. Selle väesalga toel saab ta trooni tagasi. Ivanhoe ja Cedric lepivad lõpuks ära, sest kuningal oli üks soov, mille Cedric pidi täitma, sest ta oli andnud lubaduse. Üks tegelane juuditüdruk Rebecca oli ravinud haavatud Ivanhoe terveks, kellesse ta ka armus, kuid Rowena ja Ivanhoe jäid lõpuni kokku. Rowena- väga peen, kena riietus, roosa jumega, naiselik. Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen
elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Autor alustab raamatut sõnadega: "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," mis võtab kokku Carmeni olemuse. "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja don Josést Lizarrabengoast. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab kogu aeg naerda. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku käitumisega. Kõik mehed armusid temasse. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Peateos "Carmen"
Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene ´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda
Ta käsitleb ka moraali- ja filosoofiaküsimusi, ise neile vastuseid andmata. Pärast Flaubert'i surma antu välja tema 13 köidet kirjavahetust, kus avaldub tema arvamus kunsti- ja kirjandusprobleemide kohta. 11. Mérimée (1803-1870) Oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog, kes pärines jõukast ja haritud perest. Pärast juuraõpingutel lõpetamist pühendas ta end kirjandusele. Naise nime alla andis ta esimese raamatu 1825. Pettus tuli hiljem avalikuks. Merimee eiras klassitsismi norme, võttis kasutusele romantismi. Ta avaldas näidendi ,,Clara Cjazuli teater" naise nime all, see oli proosas, ei jälginud aja- ja kohaühtsust. 1828 ilmus ta esimene ajalooline teos. Oma tõelise kutsumuse leidis ta 1829, mil avaldas ,,Tamango" jutustused. 1834 pidas ta muinsuskaitse inspektori ametit. Ta oli suur ajaloohuviline. Kirjutas üle 20 jutustuse, nagu ,,Colomba" ja ,,Carmen". ,,Carmenil" on ka dokumentaalne
rühm - E.T.A Hoffmann Lugeda õpikust lk. 84 88 ja vastata küsimustele. a) Mitmetasandiline on Hoffmanni looming? Nimeta neid. b) Iseloomusta teost "Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest" c) Milline oli Hoffmani mõju Euroopa kirjandusele? KODUS: Lugeda MKL-st lk. 346-352 läbi "Rüütel Gluck" 7.TUND TEEMA: Merimee "Carmen" TUNNI EESMÄRK: Leida romantismile omaseid jooni Merimee teosest "Carmen" IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks, õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II Merimee teos "Carmen" CD katkenditega G. Bizet ooperist "Carmen" Arvutivõrk TUNNI KÄIK I Vastata suuliselt Hoffmanni "Rüütel Gluck" 1) Kellest räägib novell?
PEATEGELASTE ISELOOM Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas
Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest, Turgenevi jutud ning leedu legendi aineline ,,Lokis". Osalt lõpetamata jäänud teosed: kriitilised tööd vene kirjanduse kohta- ,,Nikolai Gogol", ,,Aleksander Puskin", ,,Ivan Turgenev". Kunstiajaloolistest töödest tähtsamad ,,Ajaloolised mälestusmärgid", ,,Keskaja arhitektuur" ja ,,Inglise kunst". Tema loomingus puuduvad laiahaardelised sotsiaalsed romaanid. Tema zanr oli novell. Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga. Kangelased sageli vastuolulised isiksused. Armastus Merimee novellides nõuab alati ohvreid, sest see on kangelastegu ning lõpeb peaaegu alati traagiliselt. Ta ei idealiseeri inimest. Ta ei loo ühiskonnaga võitlevat inimest. Merimee novellid on tavaliselt dramaatilised, kirjaldused on lühidad ja konkreetsed. Victor Hugo(1802- 1885) Sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana
Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija- troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned. Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased,
Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär
Mõlemad mehed olid väga ausad ja heasüdamlikud. Nad tahtsid inimesi aidata ja toetada.Olid väga sõbralikud.Kuid samuti natukene naiivsed.Naised said nende eludega käsutada ja nad olid alati teinud seda, mis nad käsivad. See oligi see,mis neid hukatas. Nad armusid kergesti ja olid hajameelsed. Kui mulle tundub, et Sinuhe oli natueken targem ja mõtles rohkem enda tegude üle. Don Jose ei teinud seda üldse. Ta lihtsalt tegi kõik, mida Carmen tahtis. Nefernefernefer ja Carmen. Mõlemad nad olid väga kenad, sihvakad. Nende huuled ja silmad olid väga silmatorkavad.Mehed armusid nendesse esimesest silmapilgust. Nad oskasid mehi keerata ümber enda sõrme. Näiteks nii Carmen kui ka Nefernefernefer rikkusid mehe elu ära. Sinuhe tegi palju vigu, kuna oli armunud Neferisse. Samuti tegi ka Carmen don Josega. Nad andsid meestele lubadusi ja hiljem ei täitnud neid. Need mõlemad naised teadsid,kui panna mehi tegema seda,mida nendel vaja oli
Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper. Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3.
Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist. Nad oleks tahtnud sellegi suve koos veeta, aga nende teed viisid lahku. Mornilt istudes märkas Tibby Carmeni kappis kokku lapatud püksipaare mida ta kohe endale soovis. Need teksad olid ostetud kasutatud riiete poest ja Carmen oli kavatsenud just need minema visata. Tibbyle need püksid aga meeldisid ja Carmen andis lahkesti need talle. Tüdrukud soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima
Muidu on autunne olemas (peab lubadusi), aga naiste osas pole. Lüürilised osad on näidendis ja Moliere´il seda pole. Kalurineiu Tisbea tõuseb esile naisena, isiksusena, rohkem kui tavaliselt Don Juani teostes. Alguses mõtleb, et ei anna armastusele järgi, on kirg ja tuli. Kui don Juan põgeneb, on Tisbea meeleheitel ja solvunud. Soov enda au ja õigust nõuda. Tulevad sisse üleloomulikud motiivid. Ana on ühe kõrgaadliku tütar, keda don Juan püüab võrgutada. Kähmluses tapab don Juan Gonzalo(kuninga lähikondlane, kes on tulnud missioonilt Portugalist). Hästi esinduslik Hispaania näidend, lausa kinolik aktsioon. Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas. Zorillal on näidend ,,Don Juan Tenorio", tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub
sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud
aastast on see Fr.Tuglase novelliauhind. · 1982.aastast tegutseb Soomes soomlaste asutatud Tuglase Selts. Pärast Stalini surma 1952.a taastati Tuglase õigused ja ta muutus jälle austatud kirjanikuks. Anti välja tema kogutud teosed. Tänapäeval on Tuglas muutunud klassikuks, keda kõik teavad, aga vähesed loevad. LOOMING: Realistlikud teosed 1901.a ilmus jutustus "Siil" ja "Lastelehes". Romaanist "Õnne kaalud" ilmus ainult üks peatükk. 1903.a ilmus "Hunt", groteskne novell külaelust. 1905.a trükiti novell "Hingemaa", sotsiaalkriitiline teos vaese mehe elust, kes tahab maad, kuid lootust on saada vaid oma hauaplats. 1908. a ilmub romantiline poeem "Meri", mis väljendab 1905.a revolutsiooni meeleolusid ja on kirjutanud Toompea vanglas. 1913.a ilmub novellikogi "Liivakell" Uusromantilised teosed Tuglase kiire areng algas 1905.a, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline laad. 1908.a ilmus novellikogu "Kahekesi",
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe "Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf
loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb
Märkab oma venda koos oma surmavaenlasega. Don Juan paljastab endi. Alonso paljastab mõõga ning läheneb, et teda lüüa. Sganarelle jookseb peitu. Don Carlos hoiab oma venda tagasi, kuna ta võlgneb don Juanile oma elu. Don Alonso õhetab vihast, et just nüüd on vaja aadlikku mängida. Kui ta nüüd minema lasta ss sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla ning kelm pääsebki plehku. Don Carlos jääb endale kindlaks, kuid lubab don Juanile, et kui järgmine kord teda näeb ss tapab ta. KUUES STSEEN Don Juan on oma ,,ustava" teenri peale pahane, et see end põõsas peitis ning kõike hirmuga pealt vaatas. Ta on nördinud, et tal Elvira vennaga tegemist tuli. Tundub aumees olevat. Kahjuks enam midagi parandada ei saa, kuna Elvira vastu enam tundeid ei ole ning südant armastama sundida ei saa. Märkavad puude vahel üht toredat ehitist. See on hauakamber, mille komtuur endale ehitada laskis, kui don Juan ta ära tappis. Sganarelle hoiatab, et ta ei siseneks mehe
1798-1850. · Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (saamislugu, süzee, tegelased, ideestik, tähtsus kultuurielus) Kalevipoeg (klassikaline vägilane nagu Herakles) on eestlaste vanem, vapper ja töökas (künnab, ehitab, võitleb vaenlastega- raudmeeste ja Sarvikuga) Vennad Olevipoeg ja Sulevipoeg. Muistne eesti oligi demokraatliku korraldusega. Kalevipoja mõtlematu ja äkiline käitumine (mõrtsukas, vägistaja): häbistab saarepiiga ja tapab soome sepa poja. Ühest küljest ilmutab teadmishimu- sõidab laevaga maailma otsa-, teiselt poolt annab aru pidamata ära isa tarkuseraamatu. Ta on ühteaegu inimene ja jumal: inimesena sureb ta eepose lõpul oma mõõga läbi, jumalana on surematu ja valvab põrgu väravat, kuni pääseb tagasi eesti rahva juurde. Romantiline, lõhestunud hingega unistaja, kellele on langenud veresüü ja kelle surm on seega saatusest määratud. Rahvuslik hiid, omamoodi metsakoll, nagu ta esines rahvaluules.
Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja Kriemhild. Kriemhild saab teada kosimise saladusest. Brünhild vannub kättemaksu Siegfriedile. Siegfried on haavatav vaid abaluu kohapealt (pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. · Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide
See Heleni truudusetus on juba nii suur ja nii teada, et see jõuab isegi naiivse Bezuhhovi kõrvadeni. Küll aga õnneks Helen sureb, muidu oleks tulnud lahutada, mis ebaloomulik. Otsib ennast, temast saab vabamüürlane, tahab parandada oma talupoegade elu, tõesti nii palju elu, et tahab teha koole, haiglaid, tegevust ei saada edu, kuna on äärmiselt tahtejõuetu ja ebakindel. Kui Venemaale tungib kallale Napoleon. Siis tuleb Bezzuhovile järgmine eneseteostusplaan, otsustab, et tapab Napoleoni. Kõik, kellele võimalik, evakueeruvad Moskvast, aga Bezuhhov jääb sinna, näed, kuidas prantlased Moskvasse ja kuidas Moskva põlema pannakse. Igastahes Bezuhhov satub vangilaagrisse, näeb sõjavangina kõikvõimalikke sõjakoledusi. Tutvub talupojaga, kelle kaudu saab aru, kuidas inimesed peaksid elama. Põhiloomus on headus, on kohe nii hea, et on oma venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat
lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. *"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
Armastuse ärkamine, ülim õnn, kohtumised, armuõnn. Kuid siis peab mees minema ära teise linna isa ravima, siis tekib naises igatsus ja meenutab helgemaid hetki oma armastatust. On ka naise unenägusid, mis toob sisse alateadvuse. Siis hakkavad naisele tulema teated, et mees ei läinud isa ravima, vaid tal on seal hoopis teine naine, mis vallandab Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3 noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
