Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka
Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati Inglise saatkonnast.
Mees, kes sooritas fantastilisi vastupidavuse vägitükke, võis klubi võistlustel kaotada peaaegu tundmatule või olla löödud pealtnäha tühise asjaolu läbi. Mõningas mõttes kajastavad suured kõikumised Ron Clarke`i karjääris tema jooksufilosoofiat, põhimõtet, et ta jookseb jooksmise enda, mitte võidu pärast. Ta võtab võidujooksu nagu elu ennast ja kes tahab teda mõõta, peab mõõtma kogu tema karjääri, mitte ainult tema pronksmedalit Tokio olümpialt vaid tema kaheksateist kümmet maailmarekordit mida ta purustas 60.ndatel aastatel. Tema kohta öeldakse, et ta oli selle kümnendi uuendaja ja revolutsionäär. Clarke küll ei olnud suurvõistluste mees, kuid kaheksateist maailmarekordit räägivad tema sihikindlusest ja pühendumisest, mis tegid tast suurepärase atleedi. Pärast jooksuradadelt lahkumist jäädakse Ron Clarke`i kaua mäletama mitte niipalju
tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU maadluses ja vabamaadluses. NIKOLAI · Berliini olümpial osales STEPULO V kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST
Ohaka ergutusel üks- 22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas koondisse pääses treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aasta hiljem. esimestel võistlustel. Enne olümpiamänge Palusalu Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts
kohustuslik ja toimus riiklikult kinnitatud programmi alusel. Lisaks vabatahtlik tegevus kooli kehakultuurikollektiivi spordiala sektsioonides. Kohustuslik kehaline kasvatus hõlmas ka esimese nelja kursuse üliõpilasi. Noorte spordi põhialuseks olid spordikoolid, mis töötasid peaaegu kõigis Eesti linnades. N.Liidu koondvõistkonna koosseisus võitsid Eestist pärit sportlased Olümpiamängudel 12 kuld-, 12 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Asutustes - ettevõtetes toimusid kohustuslikud normi täitmisvõistlused, jooksu- ja suusakrossid. Kuuekümnendatel aastatel loobuti sundvahenditest ja suhtumine kehakultuuri hakkas paranema. Populaarseks said rahvamatkad, naisvõimlemine, orienteerumisüritused, suusamatkad, rahvajooksud, sportlikud tervisenädalad. Kaheksakümnendatel aastatel sai prestiižikaks osavott suusamaratonidest, eriti Tartu maratonist (65 km).
Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud
Atleetikaringe asutati Tartus (1897), Narvas (1898). Esimesed üle-eestilised tõstevõistlused peeti 1901. aastal. Tugevaim amatöörtõstja oli kahekordne Venemaa meister ja maailmarekordite püstitaja Alfred Neuland. Eesti iseseisvumisel arenes tõstmine eriti kiiresti 1920. 4 aastate algul. Esimesed meistrivõistlused peeti 1921. aastal. 1922. aastal Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40
aastase maailma tippu tõusmise kava. Nagu treener ennustas, tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast –2 005. aastal hõbe Helsingi MMil. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal 68.82 meetriga. Praegu juhendab Kanterit Indrek Tustit. Kanteri suurimaks saavutuseks on veel pronksmedal 2012.a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a. Eesti Vabariigi President on Eesti tippsportlast tunnustanud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2006.a. ning Valgetähe I klassi teenetemärgiga 2009.a. Üldandmed
aasta hooaeg, kuid järgmisel aastal saavutas ta taas teise koha maailmakarika võistlusel. Calgary olümpiamängudel, 1988. aastal, saavutas ta kuuenda koha 20- kilomeetri sõidus. Feistritzi maaimakarika sõidul 1989.a, tuli ta taas võidule, seekord 20 km distantsil. Meistrivõistlustel võitis ta sprindis hõbeda, kaotades võitjale Frank Luckile viis sekundit. Võitis Holmenkollenis 1990.a 10 km sprindis hõbeda ja Lahti maailmameistrivõistlustel 1991 oli edukas, võites kolm pronksmedalit. Kvalfoss soovis osaleda olümpiamängudel 1992. aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma tippsportlase karjääri. Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste
1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist,
elu mõte. ,,Kõige rohkem võlus mind kiirus, lendamistunne ja hüpped," meenutab Leena. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12- aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. ,,Tahan teie juures treenida," lähenes Leena treenerile. ,,Jelena tegi juba siis igasuguseid hüppeid, mitte nii väga kõrgeid, kuid otsustasin ta siiski enda trenni võtta, kuna ta väga meeldis mulle," meenutab treener. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel.
8.koha slalomis. Sõja jalust emigreerus Kanadasse ja oli seal tulihingeline orienteerumise propageerija. ETL juhatuse esimeestena olid tegevad Hartwig Hübbe 1922-23, Eduard Hiiop 1923-24, Reinhold Saulmann 1924-34, Elmar Lepp 1934-37, Gustav Laanekõrb 1937-40. NLmeistrivõistlused Täiskasvanute klassis on 1944-91.a. välja võideldud 8 individuaalset ja 18 võistkondlikku kuldmedalit, 8"22"hõbemedalit. 10“25"pronksmedalit. Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid), Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis
tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest. 3 Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli
1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja · Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus · Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman · On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks Viljar Loor · Oli Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur · Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982 · Oli Euroopameister 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 · Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973
Kuldmedali 2008. aastal Pekingis tulemusega 68.82 ja pronksmedali 2012. aastal Londonis tulemusega 68.03. Olümpiamängudel osales Gerd Kanter ka 2004. aastal Ateenas ja saavutas 19. koha tulemusega 60.05. Maailmameistrivõistlustel on Kanter võitnud 5 medalit. Kaks hõbemedalit, esimese 2005. aastal Helsingis, tulemusega 68.57 ja teise aastal 2011 Daegus tulemusega 66.95. Kuldmedali on ta võitnud aastal 2009 Berliinis, tulemusega 66.88 ning kaks pronksmedalit, ühe 2009. aastal Berliinis, tulemusega 66.88 ja teise 2013. aastal Moskvas, tulemusega 65.19. Maailmameistrivõistlustel osales Kanter ka 2003. aastal Pariisis ning saavutas 25. koha, tulemusega 56.63. IAAF-i finaalvõistlustel saavutas Gerd Kanter 2004. aastal Szombathely 5. koha, tulemusega 63.28, 2005. aastal Monacos teise koha, tulemusega 66.01, 2006. aastal Stuttgartis teise koha, tulemusega 68.47, 2007. aastal esimese kohta Stuttgartis esimese kohta tulemusega 66.54, samas linnas 2008
liit. Eesti kickboxingu liit oli registreeritud 15.märtsil 1995.aastal. Esimeseks liidu presidendiks oli valitud Leonardo Pihlakas. Sama aasta mais spordikompleksis “Flora-Sport” toimusid esimesed Eesti täiskasvanute meistrivõistlused. 1997. aastal liidu presidendiks valiti Dmitri Petrjakov ja samal aastal osales Eesti rahvuskoondis esimest korda kickpoksi MM-il Birminghamis (Suur-Britannia) IAKSA versiooni järgi. 1998. aastal tõid Eesti kickpoksijad EM-lt esimesed kaks pronksmedalit – Hannes Perk ja Sergei Haritonov. Järgmisel 1999. aastal vahetas kickpoksi liit katuseorganisatsiooni ja astus Maailma kickpoksi organisatsioonide assotsiatsiooni – WAKO-sse. Samal aastal osaleti MM-il Itaalias, kus Dmitri Vorobjev saavutas teise koha ja tõi koju hõbemedali. 2002. aastal sai Eesti kickboxingu liidu presidendi ametitäitjaks Sergei Kozlov, ja juba oktoobris valiti liidu uus president – Lasnamäe linnaosavanem Olev Laanjärv. Esimeseks Eesti maailmameistriks sai 2003
Edukaim riik oli nelja kuld- ja ühe hõbemedaliga Kreeka. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo kuldmedali. 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 10.12. septembril Montemor-o-Velhos Portugalis. Järjekorralt olid need 70. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 603 sõudjat 34 riigist. Eestit esindas 17 võistlejat. Edukaim riik oli Saksamaa, kes võitis 6 kuld-, 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo hõbemedali. 6 KOKKUVÕTE Sõudmine on kaua aega olnud ala, millest tetakse vähe, kuid meil on sportlasi, kes teevad häid tulemusi maailmas. Sõudmine on kõike muud kui lerge, nõuab nii head tehnikat kui ka vastupidavust. 7 KASUTATUD ALLIKAD
Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid 1968. Aastal Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa naispaarismängus koos Liidia Markovaga. Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka
0011 Kettaheide Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli 4 tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha. Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei olnud tehnika halb. Lihtsalt jalad olid tühjad ja ketas kukkus kaks- kolm meetrit lähemal alla kui tavaliselt," lisas ta.
Kanter tänas maailmameistritiitli saavutamisel eelkõige oma isa Jaani. "Tema mu selle ala juurde tõi ning on mu suurim fänn. Kuid kogu tiim oli väga tubli ning usun, et see on alles esimene samm tipu poole." Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senise parima koha MMil, hõbemedali, saavutas tal 2005. aastal. Teised medalistid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit ja 27 pronksmedalit. Hõbemedalitest 2 kergejõustikus, pronksmedalitest koguni 6. Eesti kergejõustiku hõbemedalivõitjad: Jüri Lossmann Antverpen 1920 Rein Aun Tokyo 1964 Eesti kergejõustiku pronksmedalivõitjad: Aleksander Kolmpere Pariis 1924 Bruno Junk Helsingi 1952 Bruno Junk Melbourne 1956 Jüri Tamm Moskva 1980 Jüri Tamm Soul 1988 Aleksander Tammert Ateena 2004 Kasutatud allikad http://www.epl.ee http://www.omkuld.ee http://www.eok.ee http://www.ohtuleht.ee http://www.wikipedia
Slovakkia 0 0 1 1 Türgi 0 0 1 1 3 4. Kettaheide. Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha. Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei olnud tehnika halb. Lihtsalt jalad olid tühjad ja ketas kukkus kaks-kolm meetrit lähemal alla kui tavaliselt," lisas ta. "Midagi katki pole
500 kg. Aavo Pikkuus 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 100 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006
Treeneritel soovitati oma noortele hoolealustele aga ütelda, et nad annavad neile vitamiine. 1970. aastatel valitsesid vaid 17- miljonilise rahvaarvuga idasakslased spordimaailma juba täielikult. 1974. aastal koostas SDV valitsus seaduseelnõu, millega garanteeriti dopinguprogrammi riigi poolt rahastamine ja selle saladuskatte all läbi viimine. Ida- Saksamaa oli medalite arvu poolest kõige edukam riik 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamängudel: 9 kulda, 9 hõbedat, 6 pronksmedalit. Saksa DV-s ei mõeldud steroidide halbadele külgedele ja sellest ei teavitatud ka sportlasi. Üks tuntuim näide anaboolsete steroidide ekstreemsest mõjust on Saksa DV kuulitõukaja Heidi Kriegeri juhtum. Kunstlikult musklisse aetud keha tundus talle nii ebaloomulikuna, et 1997. aastal muutis ta sugu ja võttis endale uueks nimeks Andreas Krieger. Televisioon ja raadio Ida- Saksamaal oli televisioon ja raadio riigi kontrolli all. Rundfunk der DDR oli ametlik raadiojaam 1952
Levandi pronksmedali. Oma spordikarjääri lõpetas Kaia Parve, tulles seitsmendat korda maailmameistriks naiste laskesuusatamises. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis Eesti naiskond koosseisus Kaia Parve, Eva Rinne, Zoja Petrusina hõbemedali. Tõnu Pääsuke (Kaia Parve treener) sai N Liidu teenelise treeneri nimetuse. Otepääl peeti Eesti NSV I talimängud ja spordipidu. 1989 - Juunioride suusatamise MM-il võitis Ago Markvart kahevõistluses kaks pronksmedalit ja juunioride maailmameistriks tuli Elmo Kassin 4 x 10 km teatesuusatamises, kuuludes N Liidu meeskonda. Otepääl Tehvandil valmis suusastaadion. 1990 - Allar Levandi tuli kahevõistluse maailma karikasarja üldarvestuses teiseks. 25. mail jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit (ESL), mis on 1921. aastal loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Presidendiks valiti Rakverest pärit riigimees Arnold Green. Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel
Sünniaeg: 07.04.1993 Partner: Irina Stork Pikkus: 169 cm Treener: Lea Rand Partner: Taavi Rand Taavi Rand Treener: Lea Rand 4 2 pronksmedalit aastatest Irina ja Taavi tulid 2010. 2005 ja 2006. 23. koht (23 aastal Eesti meistriks! paari) jäätantsus. Eelnevalt oli ette näidata Jelena Glebova Sünniaeg: 16.06.1989 Iluisutamisega alustas 21. koht (30 Pikkus: 162 cm Jelena 5-aastaselt ning võistlejat) naiste Treener: Anna Levandi suureks eeskujuks oli tol üksiksõidus.
Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Daegu MM lühikokkuvõte Kolmeteistkümnendad maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Daegu linnas Lõuna-Koreas. Võstlused algasid 27. August 2011 ja lõppesid 4. September 2011. Osa võttis 204 riiki ja 1848 sportlast. Kõige rohkem medaleid teeninud riid olid Ameerika Ühendriigid, kust pärit võistlejad said ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht)
· 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja oma olümpiakomitee egiidi all võisteldes saavutati -- kokku saadi seitse olümpiamedalit, kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Maadlejast Kristjan Palusalust sai esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-idelt kokku 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit. 21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi ,,töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon, mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952--1988
Samal aastal toimunud maailmakarikavõistlustel Fukuokas parandas ta veel samal distantsil maailmarekordit (1.54,58) ja tuli ka esimest korda maailmameistriks. 2002. aastal USA meistrivõistlustel ujus ta 400 m kompleksujumises uue maailmarekordi (4.11,09) ja viis selle 2004. aastaks ajale 4.08,41. 2003. aastal ujus ta oma järgmise maailmarekordi ka 200 m kompleksujumises ajaga 1.57,94. Ateena 2004 Phelps võitis 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas 6 kuldmedalit ja 2 pronksmedalit. Ta võistles neil olümpiamängudel kaheksal alal ning üritas ületada Mark Spitzi 7 kulla rekordit ja võita kõigil aladel kuldmedali. Phelps osales viiel individuaalsel ja kolmel võistkondlikul alal. Need alad olid: 200 m vabalt, 100 m ja 200 m liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4x100 m ja 4x200 m vabalt, 4x100 m kompleksi. Oma kullaarve avas Phelps 400 m kompleksujumises. 19- aastane noormees sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga, ta oli rohkem kui 3 sekundit
Esmakordselt olümpiamängudel 1912 Stockholmis · I päeva alad: 100m; kaugushüpe; kuulitõuge; kõrgushüpe; 400 m · II päeva alad: 110 m tj.; kettaheide; teivashüpe; odavise; 1500 m jooks Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Roman Sebrle poolt kelle punktisummaks oli 9026 p .Eesti rekord on 8815 p ja selle püstitas Erki Nool. Eesti olümpiavõitjad Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 77 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 40 medalit (33 suveolümpiamängudelt ja 7 taliolümpiamängudelt) Kuldmedalite võitjad: Märkuse Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus d
Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest. Kultuur aitas tolleaegsatel eestalstel lähedasemaks saada ning üle elada ka hilisemad katsumused ja rahvusena püsima jääda. Vabadussõjalased Algselt olid vabadussõjalased vaid sõjaveterane koondav liikumine. Pärast majanduse,sisepoliitika allakäiku tundsid nad, et ei suuda säilitada erapooletut hoiakut.
iluuisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, bobisõit). Sapporo 1940 Jäid sõja tõttu ära. Cortina d'Ampezzo 1944 Jäid sõja tõttu ära. Sankt Moritz 30. Jaanuar 8. Veebruar 1948 Olümpial osales 28 riiki 669 sportlasega, neist 77 naist. Esmakordselt osalesid olümpial Island, Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tsiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud. Edukamad riigid medalite arvult olid Norra ja Rootsi, mõlemad 4 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Edukaim sportlane oli Prantsusmaa mäesuusataja Henri Oreiller, kes kogus 2 kulda ja 1 pronksi. Oslo 14. 25. Veebruar 1952 Oslo sai esimese põhjamaa ja esimese pealinnana taliolümpia korraldamisõigused. Cortina d'Ampezzo 26. Jaanuar 5. Veebruar 1956 Olümpiamängudel osales 32 riiki 820 sportlasega, neist 132 naist. Esmakordselt olid mängudel Boliivia, Iraan, Nõukogude Liit. Esmakordselt kanti talimänge üle televisioonis
1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922
1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur – võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 – ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922
tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi nad tegid oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda ja kuni mõlema saksa riigi sportlased võistlesid ühendatud meeskonnas. Ida- Saksamaa olümpiavõitjate pikka loetelu alustab poksija Wolfgang Behrendt, kes saavutas 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali. Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus. Alates 1968.aastast võistlesid erinevad riigid 2 eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.aastani. Saksamaa Demokraatlikul Vabariigil oli ka oma rahvuskoondis jalgpallis. Ida-Saksamaa helgeim hetk jalgpallis on 1976
..................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia võitjad on Kristina Smigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit. Suveolümpia võitjad on Gerd Kanter 1 kuldmedal, Erki Nool 1 kuldmedal ja Erika Salumäe 1 kuldmedal. Olümpia medalid on võidetud viielt erinevalt olümpiamängudelt Barcelona 1992, Sydney 2000, Salt Lake City 2002, Torino 2006 ja Peking 2008.4 2
kergejõustiku mosaiiki. Meeldejäävaid lehekülgi kirjutasid Türi spordiajaloo kroonikasse kolm andekat naiskeskmaajooksjat: Hilja Uudemets, Emmi Junolainen ja kunagine vabariigi rekordite omanik 400 ja 800 meetri jooksus Laine Erik-Kallas. Kõik nad olid kord Türi Põllumajandustehnikumi õpilased ja leidsid tee vabariigi esindusvõistkonda. Hilja Uudemets oli 1947. aastal Tallinn-Moskva teatejooksuvõistkonnas kiiremaid naisjooksjaid, Eesti meistrivõistlustel võitis ta kokku neli pronksmedalit. Emmi Junolainen võitis 1955. aastal Eesti esivõistluste pronksi 400 meetri jooksus ning kuulus samal aastal ka Eestit krossijooksu võistkonda. Laine Erik-Kallas alustas oma sportlasteed 14-aastaselt Türi rajooni meistritiitli ja 100 m jooksu rekordiga 13,2, tehnikumis juhendas teda Hans Lööper. Kahel korral kaitses Laine Erik NSV Liidu spordiau olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos ta tuli naiste 800 meetri jooksus kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal
Iga aasta avab juuni eelviimasel nädalal Kieli nädala ürituse Saksa Liitvabariigi president. Saksa ujujate suur edu on jäänud minevikku, maailmaklassi kuulunud sportlased kunagisest Saksa Demokraatlikust vabariigist on võistlemise lõpetanud. Kristin Otto, kes praegu töötab spordiajakirjanikuna, võitis 1988. aastal Söulis kuus kuldmedalit. Kuid Sidney olümpiamängudel sai ühinenud Saksamaa meeskond kõigest kolm pronksmedalit. 15 5. Loodus 5.1 Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 ° C. Sademeid on mõõdukalt 500mm aastas. itmepalgeline ilmastik ja vahelduslik geograafia on loonud liigirikka taimestiku ja loomastiku. 5.2 Loomastik
Levandi pronksmedali. Oma spordikarjääri lõpetas Kaia Parve, tulles seitsmendat korda maailmameistriks naiste laskesuusatamises. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis Eesti naiskond koosseisus Kaia Parve, Eva Rinne, Zoja Petrusina hõbemedali. Tõnu Pääsuke (Kaia Parve treener) sai N Liidu teenelise treeneri nimetuse. Otepääl peeti Eesti NSV I talimängud ja spordipidu. 1989 - Juunioride suusatamise MM-il võitis Ago Markvart kahevõistluses kaks pronksmedalit ja juunioride maailmameistriks tuli Elmo Kassin 4 x 10 km teatesuusatamises, kuuludes N Liidu meeskonda. Otepääl Tehvandil valmis suusastaadion. 1990 - Allar Levandi tuli kahevõistluse maailma karikasarja üldarvestuses teiseks. 25. mail jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit (ESL), mis on 1921. aastal loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Presidendiks valiti Rakverest pärit riigimees Arnold Green. Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel
4. EBAÕNNESTUMISED Kristinat on teel olümpiakullani saatnud mitmed ebaõnnestumised, mis tagant järele mõeldes on muutnud teda veelgi tugevamaks ja suurendanud võidutahet. 1998. aasta olümpiatalve esimesel päeval murdis Eesti peamine lootus Nagano taliolümpial Kristina Otepääl mootorsaaniga vastu puud sõites rangluu. Naganos suusatas ta 30 13 maratonikilomeetrit vaid ühe käe jõul ja sai 46. koha. Kristina ei lootnud sellelt olümpialt kulda, aga pronksmedalit küll, kuid ühe käega sõites oli see võimatu. (Press 2006: 57) 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid taaskord Kristinale suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi tema parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)
1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922
Aleksander Tsutselov- purjetamine Rooma 1960 Jaak Lipso- korvpall Tokyo 1964 Rein Aun- kergejõustik Tokyo 1964 Jaan Talts- tõstmine Mexico 1968 Nikolai Poljakov- purjetamine Moskva 1980 Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste purjetamine Soul 1988 Hanno Selg Rooma 1960 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Jüri Jaanson- sõudmine Ateena 2004 Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson sõudmine Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 27 pronksmedalit: Mihkel Kuusik- sõudmine Stockholm 1912 Jaan Kikkas- tõstmine Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine Pariis 1924 Aleksander Kolmpere- kergejõustik Pariis 1924 Roman Steinberg- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Albert Kusnets- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt- purjetamine Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 August Neo- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936
annaabi.ee 
