inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
4 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE 1.1 Projekti teostajad ja nende hindamine Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid. Projekti meeskonna tugevuste, nõrkuse, võimaluste ja ohtude hindamiseks on koostatud SWOT analüüs (vt tabel 1). Tabel 1. Projekti meeskonna institutsionaalne hindamine SWOT meetodil Tugevused Nõrkused
• Majanduslangus- avaldab mõjutab kogu elanikkonnale riigis k.a tegevuskeskkonnas. • Konkurentsi kasvu tõus. Turule tuleb juurde konkurentsi, kes näevad samuti võimalust tegutseda sarnasel platvormil. Ka hinnasurve, mille konkurent võib tekitada. • Elanike sissetulekute langus. Kui kliendil puudub finantsiline võimalus käia väljas söömas, siis ei ole ta ka kohviku klient. • Elanikkonna väljaränne ettevõtte tegevuse keskkonnas- elanikud suunduvad elama mujale(nt suurlinnad ja välismaa). • Toorainete kallinemine- tuleneb väliskeskkonnast tingitud hindade tõusust. • Tööjõuressurssi puudus või vähesus keskkonnas – mõjutajaks nii otseselt, kui kaudselt kohviku käivet ja eksistentsi. 12 1.7 Ettevõtte sisesed riskid
lõpetavad projekti tegevust. Vaja on saavutada kompromissi skoobi, kvaliteedi, kulude ja ajakava vahel Kõik projektid, sõltumata nende suurusest, keerukusest ja rakendusest, peavad olema planeeritud ja juhitud. PMI on väga suur professionaalne organisatsioon, mis on suunatud projektijuhtimise põhimõtete ja meetodite edendamisele ja standardiseerimisele. A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK® Guide) koosneb 5 protsessirühmast koos 10 pädevusvaldkonnaga. Edukas projekt nõuab arusaamist sellest, mis määrab projekti edukuse ja mis tagab selle. Edukas projekt nõuab arusaamist sellest, milles väljendub projekti läbikukkumine ja mis on selle peamised põhjused. Projektijuhtiminenõuabarusaamisterinevatesttäitmise, juhtimise ja toetavatest rollidest projektijuhtimises.
· probleemide ja vajaduste analüüs; · esmaste eesmärkide määratlemine; · lahendusideede genereerimine ja analüüs; · eeluuring; · projekti lähteülesande ja eesmärkide määratlemine; · projekti lõplik valik. Määratakse kõrgeimal võimalikul tasemel kindlaks poliitilised suunad, prioriteedid ja üldised eesmärgid; arendatakse ideid, konsulteeritakse nii sihtgrupi (kasusaajate) kui teiste sidusgruppidega. Projekti meeskond viib läbi probleemi- , eesmärkide ja riskianalüüsi. Määratlemise etapp on projektieelne periood. 1.1.2 Projekti planeerimine (kavandamine) Projekti kavandamise etapid on järgmised: · tegevuste ehk tööülesannete planeerimine; · aja ja personali planeerimine; · vahendite planeerimine; · raha planeerimine (tulude ja kulude eelarve); · kvaliteedi planeerimine; · kontrolli ja aruandluse planeerimine; · dokumentatsiooni planeerimine.
loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide). Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid. Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse haldamise vahendeid. Rõhk on õppematerjalide ülevaatlikkusel, kasutamislihtsusel ja ühilduvusel
Vastumeede: organisatsioonis hea töökliima hoidmine, probleemide teadvustamine. Projektiga seonduva teadmuse kogumine, et töötaja lahkumine projekti ei hävitaks. 6) Mõni meekonnaliige ei tööta projekti huvides. Vastumeede: Probleemi kiire teadvustamine ja optimaalse lahenduse leidmine. 7) Ei leita piisava ettevalmistusega meeskonnaliiget. Vastumeede: mõelda läbi hinna-pakkumise vahekord. Otsida töötajat teiste kanalite kaudu. 8. Meeskonna liige/ meeskond ei saa väheste kogemuste tõttu ülesannetega hakkama. Vastumeede: tööplaani ja kvaliteedikontrolli plaani koostamine. Eksperthinnangu kasutamine. 2. Leia näidisprojektist projekti riskide kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti riskid. III Sõnastage projekti definitsioon ja selgitage selle sisu lahti.
3)projekti alased läbirääkimised ja finantseerimine, koostamine 4)projekti realiseerimine koostamine; *tootmise(teeninduse)ratsionaalne paigutamine(min tootmis(teenindus)kulud); 5)projekti järelhindamine, lõpparuande koostamine(1-3% projekti eelarvest) *varude optimeerimine(min kulud); *transpordiülesanded(min veomaksumus, tarbijad saavad 6.3. Projektijuht ja meeskond. Projektijuht vastutab projekti ohjamise, plaanimise, kõik, mida tahavad); *(mass)teeninduse ülesanded: Teeninduspersonaali optimaalne tööde koordineerimise ja lõpetamise eest. Selleks fikseeritakse projektijuhile esitatavad koosseis(suurus)(kui palju teenindajat on vaja?kui palju peab olema teeninduskanaleid, nõuded, ülesanded, õigused, vastutus. Projektijuhil peaks olema eelnev projektitöö punkte
iseenesest). Selleks tuleb luua vastav anonüümne kanal vastavate teadete edastamiseks, näiteks kasvõi projekti veebilehe kaudu. Tarkvaraprojektide täitmisega seotud riskide hindamiseks on töötatud välja ka vastavaid meetodeid (vt näiteks http://www- cgi.cs.cmu.edu/~SW_Managemnt/pdf/tr19.94.pdf, SEI tehniline aruanne CMU/SEI-94-TR-19 "Software Risk Evaluation Method"). Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine. Põhiidee on, et projektijuht kannab vastutust selle eest, et projekti täitmise tulemusena asutuse inimressursi kvaliteet paraneb. Kui näiteks projekti täitmine põhjustab viie inimese lahkumise, siis kannab asutus seeläbi otsest kahju. Seega peaks arvestama näiteks järgmiste aspektidega: · Juhte tuleb hinnata ka selle järgi, kuivõrd hästi nad säilitavad projektimeeskonna, · Projektimeeskonna kõikidel liikmetel peavad olema võimalused enda personaalseks arendamiseks.
oluline Euroopa Liidus. Seda näitab näiteks fakt, et praegu on Euroopa Liidus 20% patentidest IKT sektoris (Trulea et al 2010: 14). 1.2 Personaliotsingu teooria Kui juhtiv töötaja lahkub kiirel ajal, võib see tunduda katastroof, kuid seda võib võtta ka kui head võimalust. Nimelt annab see võimaluse uuesti mõtestada lahkunud inimese poolt juhitud meeskonna eesmärgid. Niisiis enne juhtivtöötaja otsima hakkamist, tuleb esmalt läbi mõelda, kas tahetakse, et meeskond jätkaks sarnasel teel või on muutused vajalikud. See on ülioluline küsimus, kuid kahjuks personaliotsingut alustades mõtlevad vähesed selle peale. Järgmisena tuleb läbi mõelda, mida oodatakse kandidaadilt. Tihipeale on ebaõnnestunud personaliotsingu põhjuseks just see, et ei ole selgelt määratletud, millist inimest otsitakse. Siinkohal on tähtis, et firmasiseselt ollakse ühel nõul, milline peab kandidaat olema. Järgmiseks küsimuseks on, kas kasutada värbamisagentuure
Odavad hinnad, paindlikkus ja kindel kvaliteet on vaid mõned eelised, mis teevad VoIP teenuse nauditavaks. VoIP-i abil saab kasutada teenuseid, mis tavatelefoniga pole võimalik, näiteks kõned mida saab suunata telefonilt telefonile, häälmail ja odavad konverentskõned. Uus tehnoloogia võimaldab turule tulla uutel tegijatel nagu Comcast ja Skype. Üle interneti rääkimiseks on eelkõige vaja kiiret internetiühendust või peab klient olema kaablikompanii levialas. Suurepärane kliendiabi teenus, aga aitab tagada selle, et klient peaks võimalikult vähe oma telefoni teenuste pärast muretsema. Üle interneti helistamisel on ka omad vead. Kui internetiühendus katkeb, siis kaob ka helistamisvõimalus, uuesti helistamiseks tuleb ära oodata internetiühenduse taastumine. Sama probleem tekib ka elektrikatkestusega. Oluline on siiski see, et iga ettevõte peab omale ise sobiva VoIP
tootmine/teenindus, finantsid jne). Optimaalne grupi suurus sõltub ettevõtte suurusest, kasutada olevast ajast jt teguritest. Väikeses ettevõttes on potentsiaalsete osalejate ring kitsam, kuid ainult turunduse eest vastutava inimese ja ettevõtte juhi kaasalöömine ei ole piisav. Kõikide võtmeisikute kaasamine parendab plaani kvaliteeti, aitab kirjutamisel töökoormust jagada ja lihtsustab hiljem plaani elluviimist. Protsessi koordineerimiseks tuleks määrata projektijuht. Projektijuhi tähtsaim ülesanne on töökoosolekute ettevalmistamine. Tema vastutab info liikumise, materjalide kokkukogumise ja osalistele edastamise ning ressursside (nt ruumid, dataprojektor), organiseerimise eest. Projektijuht peab jälgima, et ülesanded saaksid jagatud ja (vahe)kokkuvõtted tehtud. Toetuse taotlemise puhul võiks projektijuhi ülesanne olla suhtlemine EASiga (kuupäevade jälgimine, küsimused programmi tingimuste kohta), aga ka edaspidise aruandluse eest vastutamine
Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada
· VÕIMALIK EHITUSE PIIRHIND · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE NÕUNIKU VALIK · TÖÖETEVÕTU KORRALDUSE JA HINNAKUJUNDUSE SKEEMIDE VALIK 7 EELKAVANDI MÕJU PROJEKTI EFFEKTIIVSUSELE ON SUURIM JOONIS 1.2 EDASI LÄHEB KIIREKS ! 2.4. TELLIJA TÖÖKORRALDUS TELLIJA PROJEKTIJUHI MÄÄRAMINE. FIRMA AINUISIKULINE JA TÄIEVOLILINNE ( VOLITATUD LEPINGUTE KAUDU ) ESINDAJA · FIRMASISENE . TEMA MEESKOND. KUI ON VABA RESSURSS JA KOMPETENTS · NÕUNIK ( FIRMAVÄLINE ) : TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE SKEEM, LEPINGUTE ETTEVALMISTAMINE, VÕISTUPAKKUMISE DOKUMENDID ( KUI TELLIJAL ON VABA TEHNILINE RESSURSS ). · PROFESSIONAALNE EHITUSE JUHTIMISE FIRMA ( TERVE TELLIJA KOGU TÖÖ PAKETT KAASAARVATUD JÄRELEVALVE) EELPROJEKTI FAAS - MITU ITERATSIOONI LÕPEB OMANIKU NÕUDMISTE FORMULEERIMISEGA : · PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ( KASUTATAKSE
analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees. Milline on parim näide audiovisuaalsete vahendite kasutamisest selleks, et tõsta suhtluse arusaadavaust ja tõhusust? Piltide, video- ja heliklippude kasutamine ettekande ilmekamaks muutmiseks.
kättesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana.
võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient ilmselt juba uue partneri leidnud; · liiga suure allahindluse teadmata toote omahinda antakse suure tellimuse ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või isegi kahjum; 6 · liiga väikese allahindluse olukorras, kus turul tegutseb mitu sarnast toodet pakkuvat ettevõtet, tuleb täpselt hinnata kui suurt hinnaalandust tasub teha, et klient endale saada
● Makseterminali täiendavad kulud ○ Komisjonitasu igalt tehingult – pank peab kinni maksest 0,22- 2,5% (SEB 2019 nov), 1,45% nutiterminalilt (Swedbank 2019 nov). ○ Makseterminali tasu – kuutasu 5-17 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). E-kaubanduse makselahendus – riigipiire ületav e-kaubanduse makselahendus (põhineb krediitkaardiga maksetel). Sobib eelkõige rahvusvahelisel turul tegutsevatele veebipoodidele. Pangalink – klient tasub kohe kauba eest st ettevõttel ei teki krediidiriski, samas peab klient olema vastava panga klient. Tasu tehingult 1% jääb 0,13-3,2 EUR vahele + igakordne autentimistasu 0,11 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). Mobiilimakse – ostja algatab tehingu kõnega mobiiltelefonilt, kaupmees saab tehingu toimumisest teada lühisõnumiga oma mobiiltelefonile või IP aadressile. Muud digilahendused nt digitaalne rahakott, tasumine krüptorahas jne. 14
Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient - E-turundus: B2B (business-to-business), B2C (business-to-consumer) 8. Mis on strateegiline infosüsteem? Strateegiline infosüsteem - infosüsteem, mis võimaldab organisatsioonil saavutada konkurentsieelist või vähendada mahajäämust konkurentidest (kasvatavad tootlikkust ja efektiivsust, vähendavad kulusid) 9. Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas.
Me lähtume igapäevaselt neljast põhiväärtusest: Algatusvõime - julgeme teha õigeid asju õigel ajal ning õpime aktiivselt ka teiste kogemustest. Asjatundlikkus oleme oma töös kompetentsed ning tunneme põhjalikult oma töövaldkonda. Täideviimine - Meie juhindume oma lubadusi järgides distsipliinist, meeskonnatööst ja püüdlemisest terviklahenduste poole, et vastata meie klientide vajadustele ja ootustele. Rõõm tegemistest - tööd teeeme mõttega: ,,Ise rahul - klient rahul!" 2.2 Missioon ja visioon Missioon: Püüda võimalikult täpselt tabada kliendi ootusi ja vajadusi, pakkudes igale vanuserühmale meeldejäävat puhkust ja ajaveetmist ning samuti sobivat ja meelepärast majutust. Visioon: Olla aastaks 2015 üks tuntuim ja soovitatuim turismitalu Lõuna-Eestis. Meile on oluline teenida välja kliendi rahulolu ja siiras naeratus, pakkudes neile kvaliteetset teenust ja suurepärast teenindust. 2.3 Äriidee iseloomustus
· Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents...........................................................................................9 1.5 Turundusstrateegia ja hinnakujundus......................................................................9 2. Tegevusplaan...............................................................................................................12 2.1 Ettevõtte käivitamine.............................................................................................12 2.2 Riskianalüüs
· hädavajalik nt kaevandused, metsandus, kalandus; · tooraine on kiiresti riknev nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; · tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel: · lähedus õppeasutustele;
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
.........................................108 1.1.1.2Ehitamise faas.....................................................................................109 1.1.1.3Rakendamise ja siirdamise faas..........................................................109 9 1. Projekti spetsifikatsioon 1.1 Projekti taust Tegemist on meelelahutusteenuse pakkuja, täpsemalt kinodeketti haldava firma infosüsteemi strateegilise arenduse projektiga. Firma põhitegevuseks on kinoteenuse pakkumine. Talle kuuluvad mitmed meelelahutuskeskused üle riigi territooriumi. Peale kinoteenuse pakkumise nimetatud meelelahutuskeskustes, tegeleb firma ka ruumide rendiga teistele meelelahutusteenuste pakkujatele (kohvikud, mängusaalid jne., aga ka tasulised autoparklad jms.). Firma tegutseb seega üle kogu riigi
käskimist ja arvamuse ignoreerimist.(Mida keerulisem töö seda vähem on kasu autoritaarsest juhist) Paraku otsustab juht tihti olla autoritaarne, et tõestada oma sobivust. Tavaliselt ollakse autoritaarne suuremate muutuste tegemisel või juhivahetusel. Veel hullemaks muutub olukord, kui juht ei talu teiste tugevaid arvamusi, mis tema omast erinevad. Nii võibki kujuneda olukord, kus juht teab täpselt, mida ja kuidas teha, aga meeskond ei saa aru. Juhid ei kasuta võimu ja käskimist sellepärast, et nad oleksid rumalad. Tavaliselt on tegemist väljakujunenud arvamusega, et nii saavutab kiiremini tulemuse. Paraku mõjub autoritaarsus vähestele inimestele ja siis ka lühikese aja vältel. Samas ei saa öelda, et autoritaarsusega jääks edu saavutamata. Pigem on küsimus meeskonna tegeliku võimekuse avaldumises ja ärakasutamises. Autoritaarsus on põhimõtteline lähenemine juhtimisele, kus
Planeerimine / Äriteenuse valik plaani/skoobi plaani/skoobi Skoop / (taust); ülevaatamine/täpsust täpsustamine; Kontekst/ amine; Sõnastik Äriteenuse (mission ja) funktsionaalsete eesmärgid nõuete täpsustamine (mõõtmine?); Äriteenuse pakkuja, kasutajad (Äritegutsejad); (Välised) ÄriSündmused, ÄriKasutusjuhud; ÄriOlemid. IS allsüsteemid Teise iteratsiooni planeerimine Ärimodelleeri Eesmärkmudel Äriprotsesside mine struktuur Ärikasutusjuhtud (eesmärkmudelit
hädavajalik – nt kaevandused, metsandus, kalandus; tooraine on kiiresti riknev – nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest – nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga – kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid – maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid – nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel: lähedus õppeasutustele;
elutegevust toetav funktsioon. Kõik neli funktsiooni on üksteisega seotud. Joonisel kujutatakse ka majandustegevusi, mis paiknevad keskkonnas ning seovad tootmise ja tarbimise. Kogu toodangut ei tarbita, osa suundub "kapitali lattu", osa jäätmeteks. Ka tarbimine tekitab jäätmeid. Saastamist võib vaadelda mitmeti. Ökonomistid eelistavad seda vaadata kui materjali ladu, mis on keskkonnas. Ökoloogid vaatlevad seda kui voogu, mis mõjutab looduskeskkonda. Erinevate keskkonnafunktsioonide pakkuja näiteks sobib jõgi. See on ressursside allikas kalanduse mõttes. See on koht, kuhu lastakse jäätmeid. Jõgi pakub naudingulisi hüvesid, mida kasutatakse puhkeotstarbel. Tal on elu toetav funktsioon erinevatele organismidele. Kõik neli funktsiooni saavad koos eksisteerida. Hetkel, mil jäätmeid tekib rohkem kui on jõe assimileerimisvõime, ei teki mitte ainult saastatuse probleem, aga ka teised funktsioonid on häiritud (kalad ei kasva või pannakse kasvandus kinni, kuna inimeste
Bulgaaria kohta loodud klassifikatsiooni. Bulgaaria klassifitseerimine põhines probleemil, et kuigi mitmed maaklerid markeerivad oma poolt pakutavaid büroopindu A klassiga, siis ei arvesta antud tähis tihti hoone arhitektuuri ja tehnilisi tegureid. Arvestades Bulgaaria lähiajaloo sarnasusi Nõukogude mineviku ja kiire kinnisvaraturu arengu osas Eestiga, siis peab töö autor põhjendatuks Bulgaaria klassifikatsiooni näidiseks toomist. Fortoni meeskond võttis oma klassifikatsiooni koostamisel aluseks EL-i eri riikides tehtud kinnisvarastandardite uuringu, Washingtonis asuva Urban Land Institute-i andmebaasi ja Bulgaaria turu eripärad ning defineerisid Bulgaaria büroopindade turu jaoks 5 klassi: A+, A, B+, B ja C. (Forton International s.a.) A+ klassi kuuluvate hoonete puhul on tegemist piirkonna väljapaistvaimate hoonetega, mille unikaalne arhitektuur, silmapaistev kvaliteet ning suurepärane asukoht linna keskuses
läbiviimiseks. · Koostada õpijuhised kogu kursuse ja iga tunni kohta. Ka iga ülesanne tuleb väga põhjalikult lahti seletada: mis on eesmärk, mida tuleb teha, kuidas edastada, mis ajaks, kuidas hinnatakse. Olulised on kursuse struktuur ja ajakava. · Kursuse ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse tuleks kaasata rohkem inimesi kui ainult üks õppejõud. Parimal juhul tuleks moodustada kursuse ettevalmistamiseks meeskond. Meeskond ei pruugi olla koostatud ainult ühe teaduskonna baasil, sinna võib kaasata ka spetsialiste teistest kõrgkoolidest ja asutustest. Moodustuvad nn temaatilised võrgustikud, mille abil saaks tunduvalt tõsta kursuse kvaliteeti. Võrgustikes olevad inimesed vaatavad üle üksteise materjale ja oskavad anda soovitusi täiendamiseks. · Kursuse materjalide valmistamisesse tuleks läheneda nagu toote valmistamisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
