Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
projektid, määramatus, goldratt, baltic, kolledž, simulatsioon, koosta, kriitilise, projektijuht, tegija, esialgse, kestvuse, puhver, tähtaega, väljund, sisend, sõltuvus, tingi, ahelat, soovitav, projektis, eeldust, tudengi, üksiku, töötaja, kiirest, antaks, eelduste, hinnangut, ahelal, projektijuhtimise, organisatsioon, hinnangud, riskianalüüsProjektijuht on roll, kelle ülesandeks on tagada projekti tööde juhtimine selliselt, et saavutatakse projekti esialgu kokkulepitud eesmärk, esialgu kokkulepitud eelarvega ja tähtajaga 2. Millest lähtub projektijuhtimise probleem? Leidmiseks ja konfliktidiagrammide näiteks koostame pilved järgmistele ebasoovitavatele ilmingutele: · Tavaliselt ei jõua tähtajaks valmis · Muudatusi tuleb liiga palju ette · Tihti tuleb töid ümber teha Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et - me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub raha projekti iga töö tegemiseks? Projekti kolm vastastikku seotud kohustust on: 1. Eesmärk, Funktsionaalsus 2. Tähtaeg 3. Eelarve Kõik kurtmised on taandatavad ühele põhihädale: Kui tahad ühte ohtu sattunud kohustust päästa, siis satuvad teised ohtu 3
määratakse, mis peab olema enne tehtud, et järgmine töö ära teha ·planeerimise käigus lepitakse kokku, mis peab iga etapi lõpuks olema tehtud, et saaks alustada IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS järgmist etappi. 1.2 Süsteemiarendus (7) Projektijuhtimise tavapärased probleemid ·Et lõpetada projekt tähtajaks, tuleb varuajaga kaitsta tervet projekti, mitte üksikuid töid ·Projektide ajagraafikutes on kaitsemehhanism: iga üksiku töö jaoks on varuaeg ·Töö tegija teab, et tema usaldusväärsust hinnatakse tähtaegadest kinnipidamise järgi, seetõttu pakub ta täidemineku tõenäosuseks pigem 8090 protsenti (mitte 50). ·Sama kehtib ka eelarve kohta, mis saadakse kululiikide eeldatavate maksumuste liitmisel. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (8) Etappide ja tööde juhtimine etappide tähtaegade järgi ei ole tervikprojekti kaitsmiseks määramatuse vastu siiski parim viis. Töötajate
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
TARTU ÜLIKOOL Narva Kolledž Ettevõtluse osakond Rene Abramson LOOVUSE, ENESEKINDLUSE JA EESTVEDAMISE MÕJU PROJEKTIJUHI TEHNILISELE KOMPETENTSILE Referaat Narva 2012 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….3 1. Loomingulisus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile………………………………………..6 1
Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalises, 3-5 aastases strateegilises plaanis (arengukavas). Arendusprogrammid jagatakse samaaegseteks ja /või üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5) Projekt on kindla tähtaja ja eelarvega eesmärgipäraste tegevuste kogum (Lees, 2007, lk 13).
luues ja rakendades selliseid tööriistaid, nagu projekti hartad (charters), projekti plaanid (project plans) ja muudatuste juhtimine (change control). Portfell, portfolio- strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks grupeeritud projektide või programmide või muude tööde kogumi efektiivne, tsentraliseeritud juhtimine (kaasa arvatud identifitseerimine, prioritiseerimine, volitamine ja kontrollimine). Portfelli projektid või programmid ei pruugi ilmtingimata olla vastastikuses sõltuvuses või otseselt seotud. Programm- omavahel seotud ja koordineeritult täidetavate projektide komplekt, mis võimaldab saavutada kasu ja kontrolli, mis pole saavutatavad kui täita neid eraldi. Programmi sisse võivad kuuluda tööelemendid, mis on väljaspool programmi üksikute projektide skoopi. Allprojekt- tervikprojekti väiksem osa, loodud projekti alajaotamisel rohkem kontrollitavateks komponentideks või koostisosadeks
2. Leia näidisprojektist projekti riskide kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti riskid. III Sõnastage projekti definitsioon ja selgitage selle sisu lahti. Projekt on kindla saavutatava eesmärgiga ja kindlaks määratud tulemusega ajutine ülesanne, mis tuleb teostada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Kõik projektid lähtuvad uutest ideedest, projekte on võimalik hinnata ehk tal on mõõdetavad eesmärgid. 1. Too näiteid erinevate projektilaadsete tegevuste kohta. Teeme ära! Jõulud haiglas, Jõulutunnel 2. Leia näidisprojektist need tunnused, mille poolest seda võib projektiks nimetada. Hinda, kui hästi on näidisprojekt projekti reeglite järgi kirjutatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel teisi tulemusi e
Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel: 1) Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. 2) Teiseks muutusid projektid tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks. 3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................
inimest täiskoormusega. Punasega on märgitud rollid, mille reaalne ressursivajadus erines plaanitust. Intervjueerimist planeerides ja läbi viies selgus, et vajalikku informatsiooni kättesaamiseks piisab kolmest kasutajast valdkonna kohta valdkonnajuhist ja kahest kogenuimast analüütikust. Ka juhtkonnast intervjueeriti väiksemat hulka inimesi, kuna plaanimisel selgus, et mitmete inimeste infovajadused kattuvad. Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in · arhitekt, kes konsulteerib süsteemi väljatöötamisel 1in · lõppkasutajad, kes defineerivad nõuded ning võtavad süsteemi vastu või lükkavad tagasi 12in (prognoos 20-30in) · juhtkond, kes osalevad ärinõuete kirjeldamisel 3in (prognoos 5in) Rollid tarkvaarendusteenust pakkuvas ettevõttes:
kasutamise ka keerukate projektide puhul, kus traditsioonilise mooduse kasutamine on palju raskem. 3. Projektijuhtimine Seda terminit kasutatakse väga vabalt, kuid tema õige tähendus eeldab projektijuhti, kes asub püramiidi tipus, ümbritsetuna tellijast ja kõigist konsultantidest, kes pole mitte ainult ehitus- ja insenerioskustega, aga ka hoonestusstrateegid ja marketingi spetsialistid. Projektijuht saab neilt kõigilt abi ning konsulteerib omakorda tellijat. Tavaliselt ta ei tegele rahadega, v.a. tasu oma töö eest: kõigil konsultantidel ning töövõtjatel on lepinguline otseside tellijaga, kuigi nad saavad korraldusi projektijuhilt. Projektijuht on spetsialist, kel pole projekti vastu ettevõtja huvi ja ta võib välja pakkuda suvalise lahenduse. Tal on oskus juhtida ja hea juhtimisalane reputatsioon, samas saab ta kogu vajamineva info konsultantidelt
TEE - TÖÖDE PIDEV JÄRGNEVUS JOONIS 5.4 - TEE PIKKUS = TÖÖDE KESTUSTE SUMMA - ROHKEM KUI ÜKS TEE - KRIITILINE TEE KÕIGE PIKEM TEE - KRIITILINE TEE MÄÄRAB EHITUSE KESTUSE - TÄHELEPANU KRIITILISELE TEELE (1/10) - KRIITILISE TEE TÄHISTAMINE GRAAFIKUS 5.5.2. VÕRKGRAAFIKU KOOSTAMISE REEGLID 1. NOOLE PIKKUS JA TÖÖ KESTUS. SUUND VASAKULT PAREMALE 2. NOOLED VÕIMALIKULT HORISONTAALSED, VAJADUSEL MURTUD, VÄLTIDA RISTUMIST JOONIS 5.4 3. ÜHEL AJAL TOIMUVATE TÖÖDE KUJUTAMISEKS TÄIENDAV SÜNDMUS JA SÕLTUVUS, ET VÄLTIDA KOODIDE KORDUMIST JOONIS 5.5 4. TÖÖ ALGUS ENNE EELNEVA TÖÖ LÕPPEMIST JOONIS 5.3 d 5
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käigus ühtlast töötemp
3 1. PROJEKTIJUHI OMADUSED 1.1. Kuidas olla hea juht Üks olulisemaid omadusi juhil on oskus juhtida efektiivset ja ühtset meeskonda. Selle alla käivad mitmed pädevused ning oskused erinevates situatsioonides käituda. Osav juht peab suutma meeskonda motiveerida, hoida ning kuulata. Projektijuhil on need omadused samuti väga olulised, et projekt toimiks ning meeskond töötaks eesmärgistatult. Juhtimise ja projektijuhimise vahe on see, et projektid on ühekordse olemusega. Projektid vajavad tugevat tähelepanu planeerimisele, kuid tava juhtidel on täis kohaga töötajad, kes tegutsevad tööga regulaarselt. Projektijuhil on aga meeskond, kes tegutseb mingi kindla ülesandega mingil kindlal perioodil. (Lewis, 1998) Projektijuhtimine võimaldab otseselt ühendada teooria ning praktika. Et projektijuhtimine toimiks eesmärgistatult ning efektiivselt ei ole ainult teooria teadmine piisav
vahendeid, aega ja raha see nõuab. Näiteks, selleks et viia läbi bussijuhtide täiendkoolitus võib meil vaja minna järgimisi tegevusi: bussijuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine õppegruppide formeerimine programmi koostamine sobivate koolitajate leidmine koolituse läbiviimine praktika läbiviimine bussijuhtide atesteerimine Sellise detailsuse astmega tegevuste loetelu annab võimaluse planeerida vajalikku ressurssi ehk sisendeid projektijuht, koolitajad, praktika juhendajad, ruumide rent, praktika vahendite rent jne. Sisendid Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Loogilises maatriksis esitatakse sisendid üldistatud kujul suuremate kategooriate kaupa. Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud Koolituse maht x päeva Transport x km
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees. Milline on parim näide audiovisuaalsete vahendite kasutamisest selleks, et tõsta suhtluse arusaadavaust ja tõhusust? Piltide, video- ja heliklippude kasutamine ettekande ilmekamaks muutmiseks.
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangule. Samas on enamik uusi
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. (2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) ehitusprojektikohane ehitamine; 2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. (3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. 15. Omaniku seadusest tulenevad põhilised kohustused ja vastutus seoses ehitustegevusega § 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused (1) Ehitise omanik on kohustatud tagama: 1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui
lähteülesandele, tee omanikule väljastatud projekteerimise nõuetele ja heakskiidetud planeeringutele ning kas on kinni peetud projekteerimise kohta välja antud määrustest. Ekspertiisi tegemise otsustab projekti tellija või tee omanik. Teetööde kirjeldusele ekspertiisi ei tehta. Teeprojekti ekspertiisi võib teha isik, kellel on tegevusluba teeprojekti ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi tegija võib teha tellijale ettepaneku teeprojekti muutmiseks või täiendamiseks. Kui teeprojekt on koostatud ebaprofessionaalselt või projekteerimise norme ja nõudeid eirates, võib ekspertiisi tegia teha ettepaneku projekteerija tegevusloa tühistamiseks. 33. Teehoiutööde ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalvet teehoiutööde üle tehakse tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil, pindamistöödel ja teehooldetöödel.
otsustamaks projekti finatseeringute rakendamist, millised on võimalused ning personalivajaduse suurus projektis ja edaspidi. Töölepingute sõlmimisega tegeleb raamatupidaja (ostetud teenusena). Ettevalmistused remondiks (k.a remonditeostusel ja lõpule viimisel) on leida vajalikud töövahendid, ehitusmaterjalid ning korraldada tegevustele tööjaotus. Ajakava jälgimise, vahekontrollide ja menüü juurutamisega tegeleb projektijuht. Menüü juurutamisse kaasatakse nii kokk- teenindaja, kui ka kokaabi- koristaja. 16 2. Projekti ja organisatsiooni struktuur ja ressursid. Ettevõttel on 3 osanikomanikku, kellest üks on ettevõtte juhataja. Kahe juhatuse liikme tegevus piirdub koosoleku(- te) tasandiga. Kogu projektikestvuse aja vältel on vastutavaks isikuks juhataja.
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaj
peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine. Projektiga seonduvate lõplike otsustuste tegija peab olema määratletud; see võib olla üks inimene või rühm (näiteks juhtrühm). Viimasel juhul peaksid selles olema esindatud kõik põhilised huvirühmad. Projekti eesmärkide määratlemine. Eesmärgid võivad projekti täitmise käigus oluliselt täpsustuda ja ka teiseneda, sõltuvalt näiteks projekti täitmise ajagraafikus püsimisest, eelarve muutumisest jne. Näiteks NASA SEL (Software Engineering Laboratory) täpsustab reeglina
Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma krundita on võ
Küsimus 1 Rahaväärtus tulevikus ei ole sama, mis praegu. Selleks, et arvutada kui palju oleks tulevikus saadud summa väärt praegu arvutatakse Vali üks: a. Projekti ajaldatud puhasmaksumus (Net Present Valus) b. Projektiinvesteeringu kasuminorm (Internal Rate of Return) c. Investeeringu tootlikkus (Return of Investment) d. Ei ole nimetatud e. Omakapitali tootlikkus (Return on Equity) Küsimus 2 Tegevuse "Projekti identifitseerimine ja valik" eesmärk on Vali üks: a. Valida projektijuht b. Valida algatamiseks sobivad projektid c. Valida projektid, mis pakuvad huvi projektimeeskonnale d. Valida organisatsioonile vajalikud projektid e. Valida inimesed, kes sobivad projektimeeskonda Küsimus 3 Süsteemi arenduse elutsükli esimene faas on süsteemi planeerimine ja valik. Missugused tegevused on seotud selle esimese faasiga? Vali üks või enam: a. Nõuete kindlakstegemine b. Süsteemi teostus ja kasutamine c. Insüsteemi disaini tegemine d
7. Aruandlus x x Tabel 1. Tegevuskava Gantti järgi Tegevus Aeg Kvaliteedinõuded Vastutaja Vajalikud ressursid Avakoosolek 1 Projektijuht puuduvad nädal Meeskonnas konkreetsete vastutuste jagamine Asukoht 1-2 Kindla asukoha leidmine, mis vastaks nõuetele: renoveeritud; üldpind u 200 Heleen Ehitusnõuniku ülevaatus, 2 nädal m ;vähest remonti vajav. Remondi 3-4 Remondi teostamiseks vabatahtike värbamine kuulutuse (Pärnu Postimehes) Heleen kuulutus planeerimine nädal ja Tööhõiveameti kaudu.
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega
annaabi.ee 
