TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " .............................
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad
arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga. Seinte välisviimitlus tehakse heleda krohviga. Katuse kalle on 20°. Katus kaetakse pruuni plekiga. 1.4 Konstruktiivne lahendus 1.4.1 Vundament ja alusmüürid Majale ehitatakse betoonvundament laiusega 250 betoonist C20/25. Armeerimiseks kasutatakse 10 mm AIII armatuuri, 2 alumise pinna lähedal olevat latti ja 2 ülemise pinna lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti
Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................ 5 8. TULEOHUTUS.............................................................................................................5 10. TEHNILISED NÄITAJAD...........................................
mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning tehniline ruum. Hoonel on ühepoolse kaldega katus, kattematerjaliks on plekk. Sadevesi on lahendatud hoonevälise äravooluga. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 37,5 m² Kabinet 15,8 m² WC üld 4,5 m² Hoiuruum 17,0 m² Tehniline ruum 9,8 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m²
esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi sissepääsuga tehniline ruum ja terrass. Hoonel on lamekatus, kattematerjaliks on SBS kate. Sadevesi on lahendatud hoonesisese äravooluga, kahest katusekaevust. Hoonele annab avaruse esi- ja küljefassaadi klaasvitriin. Välisseina osa pinnakatteks on laudis. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m²
Pääs krundile (ja majaalusele avatud autoparklale) on antud territooriumi loode nurgast. Elamu ja tänava vahelisele alale on kavandatud tänavakivi-kattega ala. 3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS Elamu on lihtsa vormikeelega kahekorruseline hoone. Hoonele on kavandatud lamekatus. Elamu planeeringu läbiv idee on ruumide maksimaalne avatus lõunakaarde. Esimesel korrusel paiknevad elutuba-köök (kust on antud pääs hoone-esisele terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad Hoone rajatakse metallkarkassile (postid : kanttoru 160x160 mm, hoone pikisuunas vahelae ja katuslae konstruktsiooni kandvad talad : kanttoru 100x 200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone.................................................................................................................. 5 1.1.2.
Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ
..................................................... 12 2.5.1 Ehitusaegne elekter............................................................................................................12 2.5.2 Ehitusaegne side. .............................................................................................................. 12 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus....................................................................................................12 2.5.4 Ehitusaegne kanalisatsioon. ..............................................................................................13 2.6 Liikluskorraldus objektil.......................................................................................................... 13 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t.............................................................................................. 13 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine..............................................................................
Esmane tulekaitse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema - Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus tänapäeva inimene veedab 80-90% ajast siseruumides, seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust, tervist, tootlikkust ja töö efektiivsust. Siseõhu keemilised omadused · Radoon looduslik värvitu ja lõhnata radioaktiivne gaas, mis satub hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Radooni saab vältida majaaluse tuulutamisega või kasutades radoonikaitsekilet · Siseõhu kvaliteedi seisukohalt on tähtis, et ehitusmaterjalid, eriti viimistlusmaterjalid oleksid sellised, et nendest lenduks õhku võimalikult vähe kahjulikke ühendeid
(ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. Eluhooned jagatakse fn ja tähenduse järgi: 1) Korteritüüpi elamud - eramu, kaksikelamu, ridaelamu, ühe- ja mitmesektsiooniline eramu Eluhoonete tüübid. 1.Korteri tüüpi elamud (eramud, kaksikelamud, ridaelamud, vaipelamud, ühe-ja mitmesektsioonilised elamud, koridoritüüpi elamud, elamukompleksid koos teeninduse ja ajaviitevõimalusega). 2.Ühiselamud - mõeldud ajutiseks elamiseks (õppimine, hooajaline töötamine jne). 3.Hotellid mis on mõeldud lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne).
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007
Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis-
Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3
Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgi pool ava (uks, aken). Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa ja mitte varem, kui ühe ööp ööpäeva möö möödudes dudes seina ladumisest. Täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui 20 mm. Betoon peab tä täitma kõik tü tühemikud müü müüris; ris; 38 19 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad 39
omadusi tulega kokku puutudes: 1) süttida; 2) eraldada soojust; 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. · (2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast; 7) katusekattest. · (3) Ehitise osad jaotatakse tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt: 1) A1 ehitise osa, mis ei ole tuletundlik; 2) A2 ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises; 3) B ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega
Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. 2 Aurutõkkematerjalid: keraamilised plaadid betoon tellised maakivid spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale.
Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. 3.1.4 Vorm Vormid peavad olema valmistatud lähtuvalt toodete seeriast vajadusel korduvkasutatavatena ja sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. 3.1.5 Betoonimine Betooni valmistamisel kasutada segisteid, millega on tagatud betooni ühtlane konsistents ja värvus. Betoonpinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Betoon tihendada sõltuvalt elemendi kujust ja mõõtmetest kas vormi vibreerides, sisevibraatoriga või õhukeste elementide pindvibreerimisega. 3.1.6 Tõsteaasad ja seadmed Kõikidel elementidel peavad olema tõsteaasad, avad või muud tõstmiseks vajalikud abinõud. Nende paiknemine peab tagama elemendi paigaldamiseks vajaliku asendi. Tõsteaasad, mis on elemendi pinnal ja jäävad nähtavaks, tuleb pärast elemendi lõplikku kinnitamist maha lõigata. Sellised tõsteaasad tuleb
Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht. Sõltuvalt konkreetsest hoonest ja vajadustest võib ehitusprojekt olla
projekteerimistingimused(olemasolu), maa-ameti kinnitatud 2-hoone kõrguse parameetreid Konstruktsioonilt kujutavad välisseinapaneelid endast väljavõte, liitumislepingute koopia(vesi, kanalisatsioon, elekter) ja 3-andmeid vajalike sisetranspordiseadmete kohta mitmekihilisi elemente nn: sandwich-paneele muud konkreetsel juhul nõutavad dokumendid. 4-andmeid tootmisprotsessis eralduvate kahjulike ainete kohta Raudbetoon sandwich-välisseina paneel on kolmekihiline
mis asub hoone keskel ja ei puutu kokku otsaseina, keldri vahelae ja viimase korruse vahelaega, siis eramul on jahtuvat välispiiret ligi neli korda rohkem. Korruselamu välispiirdest moodustavad aknad 20 22%, eramul on aga akna osa vaid 7 9% jahtuvast välispiirdest. Siit tuleneb ka järeldus, et eramu ja korruselamu lisasoojustamisse tuleb suhtuda mõningase erinevusega. Võrreldes korruselamu Siiski on esmatähtsad ettevõtmised sarnased. Meie praktikas on samasuure korteriga on nii korruselamute kui väikemajade viimase korruse vahelaed eramul ligi neli korda enam jahtuvat välispiiret liiga vähe soojustatud. Vahelagede tarindused on küll erinevad,
19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks?
561 Põrandaketted Põranda katmine hüdroisolatsiooniga 38,2 m2 Keraamiline plaa Arkansas, hall 300x300, tasanduskihiga 1511,6 m2 562 Põranda tasandus 17 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik Ventkambri põrand(villaplaat 30mm + betoon 70mm) 29 m2 6 SISUSTUS, INVENTAR, SEADMED 65 Jaotus- ja erivaneseinad 651 WC vaheseinad WC vaheseinad paigaldusega 29 tk 66 Tõste- ja teisaldusmasinad 661 Liftid Hüdrauline kaudse tõstega reisilift 630kg/8 inimest. 0,8m/s. 3 peatust 1 kmpl 7 TEHNOSÜSTEEMID 73 Tuletõrjevarustus 734 Tulekustustusseadmed
katusekate - pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara; katuslagi - katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm; käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest;
2) eraldada soojust; 75 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast, 7) katusekattest. Tabel 25. Nõuded ehitise jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele Ehitise klass TP1 Põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3
1) süttida; 2) eraldada soojust; 75 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast, 7) katusekattest. Tabel 25. Nõuded ehitise jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele Ehitise klass TP1 Põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
