· Juhtkond · Lõppkasutajad (ärianalüütikud) · Projektimeeskond (projektijuht, arhitekt) · IT haldus Ettevõttevälised huvigrupid: · Tarkvaraarendusteenust pakkuv ettevõte (projektijuht, analüütikud, arendajad) · Aruandlustarkvara müüv ettevõte (müügiosakond) 5. Projekti eeldused seisundiaruande esitamistähtaja jaoks Projektis osalevad kolm ettevõtet klient, arendusteenuse pakkuja ja aruandlustarkvara müüja. Allpool on toodud planeeritud rollid ettevõtete kaupa. Toodud rollide esindajad ei pruugi olla projektiga algusest lõpuni seotud, üks inimene võib teatud juhtudel täita mitut rolli (analüütik ja arhitekt, arhitekt ja arendaja) Võib juhtuda, et rolli täitmiseks pole vaja inimest täiskoormusega. Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in
Alliksüsteemide analüüsi lõpetamine venis 3 päeva (lisandus 25% tööde mahust). Tööd lõpetati 25.10.2006. Kõige probleemsemaks osutus lõppkasutaja tarkvaratoodete valik. Nimelt ei olnud mitmetel lõppkasutajatel aega kõigi tarkvaratoodete demonstratsioone vaatama tulla ja seetõttu seati ettevõttesse üles kahe eelistatuma toote testkeskkonnad, milles kasutajad said endale sobival ajal ise eksperimenteerida. Seetõttu lükkub esialgselt 10. novembriks 2006 plaanitud lõppkasutaja tarkvara valik kuni nädala võrra edasi. 2. Projekti korrigeeritud rollid 3 Projektis osalevad kolm ettevõtet klient, arendusteenuse pakkuja ja aruandlustarkvara müüja. Allpool on toodud planeeritud rollid ettevõtete kaupa. Toodud rollide esindajad ei pruugi olla projektiga algusest lõpuni seotud, üks inimene võib teatud juhtudel täita mitut
või loonusena. KOKKUVÕTE Erinevatel organisatsiooni struktuuridel on oma eelised konkreetsetes situatsioonides. Paljudes organisatsioonides on olemas mitteametlikud maatrikssuhted. Organisatsiooni kultuur iseloomustab ametlikke ja mitteametlikke seoseid inimeste vahel. Projektid järgivad ennustatavat projekti elutsükli. Projekti jaoks on vaja täitmise ja juhtimisega seotud ning toetavaid rolle. Projektijuht on projektijuhtimise keskne roll. IV PROJEKTIDE ISEOLOOMUSTUS Projekti direktiiv (esialgne kava)-tõestab projekti olemasolu... ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks. Projekti mahu (ulatuse) määratlemine-projekti määratlus... paneb kirja projekti ja sellega seotud toodete ja teenuste tunnused ja piirid, samuti aktsepteerimise ja ulatuse kontrolli meetodid. Tavaliselt koosneb harta järgmistest elementidest:
1.1.1.157.1Kontseptuaalne klassidiagramm...............................................102 1.1.1.157.2Klasside definitsioonid..............................................................103 1.1.1.157.3Põhiobjekti olekudiagramm...................................................... 103 3. Arhitektuurivaade...................................................................................................104 3.1 Üldine arhitektuur.............................................................................................104 3.2 Riistvaraline vaade.......................................................................................... 104 3.3 Tarkvaraline vaade.......................................................................................... 104 3.4 Sisuline vaade (funktsionaalsed allsüsteemid, registrid) .................................104 3.5 Asukoha vaade ........................................
järgneks kasumlikkusega, kõiki kriteeriume arvesse võttes, klienditeeninduse parandamine erinevate klienditeeninduse ja toote koolituste näol, seejärel paremate püsikliendi pakkumiste välja töötamine, kuid see peab olema kooskõlastatud The Body Shop’i rahvusvahelise kavaga. Kõige vähem kasumlikuks osutusid uue esinduskaupluse avamine ning kaupluse asukoha muutmine linna piirides, olles ettevõttele liiga kulukad. E-poe avamine oleks ettevõttele aga vajalik teostus, kuna teistes riikides, kus asuvad The Body Shop esinduskauplused, on e-poe lahendus juba kasutusel. 1.3. Keskkonna analüüs Strateegiate analüüsiga luuakse seoseid ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude vahel, mis on määratletud varasemas SWOT analüüsis (vt Tabel 2). Esimese strateegilise võimalusena vaadeldakse ettevõtte tugevuste ja võimaluste seost. The Body Shop’i näol on tegemist maineka ning rahvusvaheliselt tuntud brändiga, kellel on
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
kättesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana.
inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
....................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE......................................................................................... 23 6. PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE............................................................................. 30 8. PROJEKTI ARUANDLUS JA PROJEKTI LÕPETAMINE.......................................31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS............................................................32 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva organisatsioonid toimivad järjest kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas. Muutuvates oludes edukaks kohanemiseks tuleb olla ise pidevas muutumises, edu võtmeks kujuneb õppimisvõime, paindlikkus ja kiire reageerimine nii kliendi uutele
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud:
2. Leia näidisprojektist projekti tegevuste kirjeldamise näited. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti tegevusraamistik (ehk põhitegevuste loend). See ei pea olema ajalises järjekorras. IX Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti meeskond Projekti meeskond võib olla erineva suurusega grupp, keda juhib projektijuht. Kõik liikmed peavad olema valmis meeskonnatööks ja olema avatud. Peavad julgema võtta vastu otsuseid kui ka kriitikat. Kõik liikmed peavad olema valmis vajadusel õppima või õpetama. 1. Too näiteid projektimeeskonna liikmete kohta. Mis ametites nad on? Projektijuht Infospetsialist Majutusspetsialist IT spetsialist Meelelahutusjuht Tehnikaspetsialist 2
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
· Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik
analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees. Milline on parim näide audiovisuaalsete vahendite kasutamisest selleks, et tõsta suhtluse arusaadavaust ja tõhusust? Piltide, video- ja heliklippude kasutamine ettekande ilmekamaks muutmiseks.
Bragg ,,Uus finantsjuhtimise käsiraamat". Finantsjuhi funktsioon: Oleneb ettevõtte suurusest (keskmises ja suurtes on olemas enemasti). Suur töömaht, -valdkond. Praegusel ajal ei ole ettevõtted enam huvitatud sellest, kui finantsjuht suudab lahtimõtestada rahaasju. Eeldatakse et finantsjuht tunneb hästi organisatsiooni (selle probleeme), pangandust (kuidas ressursse hankida)- Tähtis on et finantsjuht oleks hästi orjenteeruv maksualastes küsimustes (toob ettevõttele kasu või kahju oma käitumisega). (Nt erinevates riikides mingi KM asi, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud peavad olema õigesti dokumenteeritud (juhi oskus). ) Ettevõtte finantsjuht: · ei saa olla üksnes hea rahandusspetsialist vaid peab olema ka hea äripartner (peab jagama äri laiemalt), · strateegiline planeerija (ta peab nägema kaugemale ette, oma visioon mis tulevikus toimuma peaks hakkama kuidas seda rahaliselt katta),
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist.
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
turundussõnumiga. 1 Siinkohal tuleb selgitada mõistete toode ja teenus tausta. Toode on laiem mõiste, mida juhtimisalases kirjanduses kasutatakse, et tähistada nii käegakatsutavaid tooteid kui ka teenuseid või toote- ja teenusepakkumise kombinatsioone. Teisiti öeldes on toode katusmõiste, mis hõlmab ka teenuseid, kuid toode ja teenus võivad olla ka üks ja sama asi (nt kliendile spetsiifilise tarkvara loomist võib käsitleda teenusena, aga ta on kindlasti ka toode). Seega turismimajanduse kontekstis on mõttekas täpsustada, mida mõeldakse turismitoote, turismipaketi ja turismiteenuse all. 3 - Turismipakett (edaspidi ka pakett) koosneb vähemalt kolmest turismiteenusest2. Turismipaketi komponendid ei pea kuuluma pakkujale turismiettevõtja võib nt
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
jaotus nende vahel (ühtlane jaotus, normaaljaotus vms). ● Mudelit jooksutatakse erinevate sisendnäitajatega umbes 1000 korda. ● Genereeritakse tulemuste tõenäosusjaotus. ● Arvutatakse välja NPV standardhälve ja keskmine. Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist oodatavat kasulikkust ning standardhälve projekti riski (mida suurem, seda suurem risk). ● Spetsiaalsetes simulatsiooni tarkvara pakettides on võimalik sisendeid omavahel korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi. 1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist. 2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon?
võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient ilmselt juba uue partneri leidnud; · liiga suure allahindluse teadmata toote omahinda antakse suure tellimuse ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või isegi kahjum; 6 · liiga väikese allahindluse olukorras, kus turul tegutseb mitu sarnast toodet pakkuvat ettevõtet, tuleb täpselt hinnata kui suurt hinnaalandust tasub teha, et klient endale saada
) Lühiajalised finantsnäitajate parandamise sammude põhjused Finantsraskused Strateegiliste sammude pidamine riskantne Lühiajaliste tulemuste saavutamise suurem ahvatlus Pikaajaliste eesmärkide olulisus Fikseerida tulemused viie aasta pärast või veelgi kaugemas tulevikus Kaalutakse tänaste juhtide sammude mõju tulevikule Lühiajaliste eesmärkide olulisus Fikseerivad edasiliikumise kiiruse ja mingi perioodi tulemuste oodatava taseme. Eesmärgid tuleb ... püstitada nii ettevõttele tervikuna, kui ka üksikutele allüksustele seada ülalt alla Ettevõtte üldine strateegia tuleks seada ja fikseerida esimesena. Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Küsimusi strateegia väljatöötamiseks KUIDAS.... suurendada turuosa? saavutada püsiv konkurentsieelis? edestada konkurente? siseneda välisturgudele?
arendustöö tootmine uurimistöö Kasvustrateegia valimisel oluline: ·uute klientide võitmine ·vigade vähendamine teenindamisel ·konkurentsivõimelise hinna pakkumine Märksõna: "doing things right" Peab aitama konkurentsieelist saavutada läbi -kvaliteedi -säästlikkuse -toodete uuendamise -kiire reageerimise kliendi vajadustele ja ootustele Globaaltasandi strateegiad Peavad tagama ettevõttele turupositsiooni globaalses konkurentsis -välisstrateegia -mitme tegevuspiirkonna strateegia Strateegilise juhtimise protsessi 9 etappi 1. Missiooni, visiooni ja eesmärkide kindlaksmääramine 2. Väliskeskkonna analüüs, PEST analüüs 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. Organisatsiooni ressursside analüüs 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine SWOT analüüs 6
ladususe, osalejate informeerituse...) 3. Täitjad (ametikohad, kes osalevad, nende pädevuse (õigused ja kohustused) ja vastutuse 4. Etapid (+ sisuline täpsustus) ja lisaks plokkskeem. 5. Dokumendid, mis protseduuris osalevad (+näidised lisas) 6. Täitmiseks kulutatud aeg 7. Kulutused, finantsallikad 8. Sanktsioonid halvastitäitmise või täitmatajätmise osas. 9. Kehtestamine, kinnitamine, kooskõlastamine 10. Tagasiside või haldamine Protseduuri kehtestamine: 1. Juhtkonna tasandil peab olema kirjalik kokkulepe, millised protseduurid on vaja reglementeerida 2. Protseduuri kehtestamise pöhimötted ja kord võetakse juhtkonnas kirjaliku kokkuleppena vastu, kehtib kôigi protseduuride kohta ja on kohustuslik köigile /kui ei tehta pôhjendatud erandit/ 2. Kôigi kokkulepitud protseduuride kohta sônastatakse protseduurireeglid, mis kinnitatakse käskkirjaga. Protseduuri valmimine täitjate ja asjatundjate koostöös:
ja ka 9003. Peamine erinevus on selles et kõige põhjalikum neist on 9001 . Järgnevas kahes on osa peatükke välja jäetud ning see tõttu on nende nõuded leebemad. Standardeid rakendatakse läbi kodumaiste standardiseerimise organisatsiooni, kes väljastavad sertifikaate. Sertifitseerimine tähendab seda, et vastava kvalifikatsiooniga firma veendub, et ettevõtte juhtimise süsteem vastab ettenähtud nõuetele ning töökorralduses järgitakse standardi tingimusi. Kui ettevõttele on väljastatud sertifikaat siis piisab selle mainimisest, et saavutada klientide ja äripartnerite usaldus. Lisaks on paljudel juhtudel eksport tegevus seotud sertifikaadi omamise nõudega. Teatud mõttes on sertifikaat oluline ka euroopa liidu piires, sest kaotatud on tollibarjäärid ja nende asemele tõusnud hoopis kvaliteedibarjäärid seega sertifikaadi nõue. Pangad ise otseselt ISO 9000 sertifikaati ei vaja, kuna pangandussektoris on kindluse hindamiseks,
Kvaliteedieesmärgid Kliendi rahulolu Püsima jäämine Pidev parendamine Kas 100 % kvaliteet on võimalik? Kultuuri roll kvaliteedijuhtimises · Kvaliteetne juhtimine sõltub inimeste väärtushinnangutest ja mõtteviisist · Organisatsiooni kultuur - organisatsiooni toimimise viis - normid ja tõekspidamised - eetika: hinnangute, ettekujutuste, seisukohtade, keskkonna, organisatsiooni struktuuri, poliitika ja reeglite summa · Lõpptulemuse üle otsustab klient · Kliendi ootuste ja vajaduste välja selgitamiseks kasutatakse küsitlusi · Juhtida tuleb protsesse mitte inimesi. · Probleemide lahendamiseks tuleb analüüsida süsteemi ja leida pudelikael Goldrat´i piiranguteooria Kvaliteedi sündmused · European Quality Week Igal aastal novembrikuu teisel nädalal · World Quality Day Igal aastal novembrikuu teise nädala neljapäeval AJALUGU Millal hakati mõtlema kvaliteedile ? · Aegade algusest
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
• Suudab arendada iseseisvalt tegevust, organisatsiooni ja personali • On otsusekindel, kuid mitte jäärapäine • Oskab näha probleeme ka teiste seisukohast • Teab võimalusi, nii et otsus viiakse lõpuks ellu. Pole otsusega abielus, vaid on võimeline sellest vabanema, kui see ei ole õnnestunud. Hea esimees on seotud klientidega Suhtumine sisestesse klientidesse paistab välja välistele klientidele • Kliendiolukordade haldamine • Partnerlusmõtteviis. organisatsiooniga • Tugevdades organisatsiooni • Toetades kõrgemat juhti • Tegutsedes organisatsiooni põhiväärtusi arvestades. avara minapildiga • Iseseisvuse ilmutamine • Enda arendamine juhina • Ülesehitava kriitika heakskiitmine. inimeste arvestamisega • Positiivne hoolitsus ja tähelepanelik hoiak • Arengut tugevdav tagasiside andmine
(Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator David Dawson, koostoimivuse ja teenuseosutamise töörühma koordinaator Antonella Fresa, tehniline koordinaator Euroopa toimetus Isabelle Dujaquier, David Dawson, Muriel Foulonneau, Pierluigi Feliciati, Fedora Filippi, Antonella Fresa, Annette Kelly, Eelco Bruinsma, Marius Snyders, Cary Karp, Gert Van Tittelboom
laos. Pakenditele, pakkimisele ja pakendamise tehnoloogiatele ning automaatsele tuvastamisele on pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus. Klienditeeninduse kvaliteet logistikas on määrava tähtsusega ja see mõjutab konkurentsi pingestudes üha enam klientide arvu ning ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust – sellest on pikemalt juttu kuueteistkümnendas peatükis. Kuluarvestus on oluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
