Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264? Mitu muudatust HTML failis tuleb teha selleks, et Tanel Tammeti ...
tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud Süntaks kuidas antud keeles programmi kirjutada tuleb.
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast
Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ...), operandide ja aadresside jaoks saab kasutada nimesid, saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme keeled, saab liigitada paradigma alusel · keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks Keele muudab arvutile arusaadavaks eriline süsteemitarkvara hulka kuuluv programm - keele translaator: · Kompilaator - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi).
sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks
AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocessor. It can access 64KB of memory. It uses 6000 transistors, based
1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud
C# - PROGRAMMERIMISE KEEL Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol
Kui sama assemblerkeelne käsk on tõlgitav mitmeks masinkoodi käsuks, siis on seda tihti võimalik kirjutada erikujul, kus osutatakse, millist käsku parasjagu kasutatakse. Sellele erikujule tõlgivad koodi ka disassemblerid. Igal erineval protsessoril on oma masinkeel ja sellele vastav assemblerkeel. Ühele protsessorile arusaadavad käsud moodustavad käsustiku. Kõrgtaseme programmeerimiskeeled vähendavad sõltuvust protsessori eripäradest ja nendes kirjutatud kood kompileeritakse kinda protsessori käsustikule vastavateks masinakäskudeks. Lisaks assemblerile on ka olemas makroassembler, mis on nagu assembler aga sellele on lisatud makrodest koosneva metakeele toetus, mis võimaldab korraga töödelda programmikonstruktsioone või terveid assemblerkeelseid plokke. 4
Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub olukorrast, nt ametlikus olukorras, olmes, suuliselt ja kirjalikult jms ei suhtle me samamoodi. Võib rääkida ametlikust keelekujust, argikeelest, kõrgstiilist jms. Need on keelevariandid/keelekujud/allkeeled. 7. Formaalkeeled. Märgisüsteemi võib luua kunstlikult. Selliseid süsteeme nimetatakse tehis- ehk formaalkeelteks. Programmeerimiskeeled jms. Liiklusmärkide süsteem on ka keel. Morsetähestik. Ükskõik milline tingmärkide süsteem. Rahvusvahelised abikeeled (volapük, ido, novial, esperanto leiutaja on Ludwig (Lazar) Zamenhof 1887.a.). Esperantol on aga olemas väike kõnelejaskond, kes räägib seda esimese keelena > loomuliku keele tunnused. 8. Formaakleeled vs. loomulikud keeled. On üpris kitsa kasutusalaga
olema sul mingid eeldused, sa ei saa täielikult õppida, vaja on kindlaid isikuomadusi. Ta tõdes, et tõenäoliselt lähevad paljud tööle ,,koodineegriteks" ning hakkavad sealt karjääriredelil ülespoole ronima. Ka tema ütles, et tasub koguaeg midagi uut juurde õppida ning ta ütles ka ise, et on iseõppija. Ta mainis ka seda, et olles arendaja, tuleb valmis olla muutusteks infotehnoloogia maailmas, kuna praegu populaarsed programmeerimiskeeled võivad muutuda ning ajaga tasub kaasas käia. Suurim seltskond, kes meil korraga loengut andmas käis, olid IGNITE palgal olevad Dea Oja, Mihhail Lapuskin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid sellest, et peamine edu võti on töömetoodika parandamine ehk efektiivsuse tõstmine. Nad rõhutasid, et väga tähtis on inimestevaheline suhtlus, tarkvara töökindlus ning koostöö kliendiga. Loengu
Selleks, et mitte teha üleliiaseid käsklusi ja muud ebavajalikku, peab olema selge ettekujutus, kuidas tulemuseni jõuda. Suurem osa olukordades on võimalik lahendada mingit olukorda või ülesannet mitut erinevat moodi. On halvemaid viise ning on paremaid. Nad võivad küll kõik töödata, aga paremad lahendused on need, mis on kõige lühemad. Täpsemini öelduna, need mis sisaldavad kõige vähem käske. See mõjutab väga programmi kiirust. Kõige üldisemalt jagunevad programmeerimiskeeled deklaratiivseteks ning imperatiivseteks. Deklaratiivses keeles määrab inimene mingid kindlad väärtused ja nende vahelised sidemed ning arvuti teeb automaatselt arvutused. Näiteks võib tuua tabeliarvutusprogrammi Exceli. Imperatiivsete keelte puhul peab kasutaja ise kõik täpselt ette andma. Enamus üldotstarbelisi programme on imperatiivsed. Programmi kood koosneb käsklustest ja ülesannetest. Teise põhilise osa programmis koostavad eriolukordade lahendamiskäigud
(Õim 2000: 12-13) 3.2 Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika oli suund, mis vormis 1950.60. aastate kogu teoreetilise keeleteaduse põhisuuna. (Tenjes 2010: 48) Grammatika teooria nägi välja ette, et tuli kirjeldada inimese keelevõimet, mis võimaldab tal omandada suvaline keel ja mõista ning moodustada selle keele kõiki lauseid. (Õim, Tragel 2007: 99-100) Töötati välja formaalne süsteem keeleuurimisel rakendamiseks, mille abil on loodud formaalkeeli, näiteks programmeerimiskeeled. (Õim 2000: 14) 3.3 Kognitiivne lingvistika Kognitiivne lingvistika sündis 1970. aastatel USA ülikoolides ning tõusis 30 aastaga juhtivaks suunaks maailma keeleteaduses. Kognitiivne keeleteadus on seadnud eesmärgiks kirjeldada ja seletada igasuguste keelenähtuste olemust. (Õim, Tragel 2007: 103-104) Keelt käsitletakse kui keelekasutaja kogemustel ja teadmistel põhinevat nähtust. Niisuguses lähenemises on esikohal tähendus keeleväljendi sisuline pool
Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö Programmeerimiskeeled: ADA, Java, C, C++, Pascal, PHP, COBOL, Basic CAD tootemudelid võimsuse kasvamise järjekorras: 2D mudel, 2,5D mudel, 3D traatmudel, 3D pinnamudel, 3D tahkekehamudel, funktsionaalne mudel, tolerantsi mudel, füüsilised mudelid Pideva teise tuletisega splainid: Selline kõver tagab, et etteantud sõlmpunktides on pidevad nii funktsioon ise kui ka tema esimene ja teine tuletis. Annab sileda pinna ja ja on sobiv aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel
Kompileeritud täitmisprogrammi saab edaspidi iseseisvalt käivitada, vajamata seal juures keelevahendeid Interpreteerimine: loeb programmi lähtekoodi rida haaval, tõlgib rea kohe masinkoodi ning seejärel täidab String: tähemärkidest koosnev järjestikune jada Massiivid: jada ühetüübilisi väärtusi puud: andmestruktuur Lihtsad andmetüübid: int - täisarv, float - ujukomaarv 7. Nädal Eksamiks:, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. LISP: FORTRAN: COBOL: C: MODULA2: PYTHON: 8. Nädal Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid (multitasking,
6 See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. Kasutades seda uut tehnoloogiat, produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimiskeeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsioonisüsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 9. Neljanda Generatsiooni arvutid
Leprechaun, peale mida alustasid oma transistorite ehitamist ka Philco, GE, IMB ja RCA. 4. Kolmanda generatsiooni arvutid Kui seni oli toodetud kahte tüüpi arvuteid ühed arvutuste tegemiseks ning teised andmete sorteerimiseks ja printimiseks, siis 1950ndate lõpus hakati neid kahte funktsiooni ühildama.. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN, 1959.aastal leiutas Grace Hopper COBOL20-e. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes, samas kui koostamisprogramm võis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmeerimiskeelte leiutamine oli tähtis, kuna see võimaldas luua operatsioonisüsteeme. 1962.aastal produtseeris Digital Equipment Inc. arvuti, milles kasutati väiksemaid transistoreid, mida sai mahutada ühte väiksesse silikonkiipi sadu, seega olid arvuti mõõtmed võrreldes teiste tolle aja arvutitega kordi väiksemad
Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid, mis olid valmis ka erasektori vajadusi rahuldama. Digitaalsete arvutussüsteemide võidukäik 1950ndatest sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng järk-järgult hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakumtorud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks, tekkisid esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet). Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega transistoridega Maakera elanikkonna tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja paljundusmasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele
Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol.
Jaanuar 2011 kuni 18. Märts 2011. Praktika jooksul sooritatud ülesanded võib tuua ühise nimetaja alla milleks on täiesti uue tervikliku infosüsteemi loomine. Järgnevalt lühidalt sooritatud alamülesannetest: 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. Teha selgeks, mida kujutavad endast järgmised märksõnad: Töövahendid NetBeans, SVN Teenuste formaadid JSON, SOAP+WSDL, JMS Programmeerimiskeeled Java, Groovy, Javascript Arendusraamistikud GRAILS, Spring MVC, Spring DI, Hibernate Rakendusserverid Tomcat, Glassfish Andmebaasisüsteemid ORACLE 11g, POSTGRESQL 8 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. Enterprise Architect keskkonnas tuleb luua andmemudel ruumide kasutamise õigustest. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 6
pluss, tooriku poole miinus. Z-telg on paralleelne spindli teljega ja ühtib supordikelgu pikkiettenihke sihiga. Kui supordikelk liigub tsentripuki poole, siis loeteakse liikumissuund positiivseks, spindlikasti poole aga negatiivseks. Koordinaatide alguspunkt võetakse tavaliselt telje ja tooriku vasaku (spindlikasti poolse otsa) lõikepunkt. APJ freespingil kasutatakse kolmeteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordikelgu ristiettenihk 14. Kontrollerites kasutatavad programmeerimiskeeled VAL (Adept V+) AML C, C++ ZERO++ (objektorienteeritud) RAPID (ABB robotid) EusLisp (teadus- ja arenduspõhine) Karel (Fanuc robotid) KRL (Kuka robotid) Jne 15. Tööstusroboti koostisosad ● ümberprogrammeeritav automaatne masin, mida tootmisprotsessis käsutatakse inimese liikumisfunktsioonidega sarnasteks operatsioonideks esemete teisaldamisel või tööriistaga töötamisel ● Tööstusroboti iseloomulik tunnus on ühe või mitme manipulaatori olemasolu
alammassiivid vms). List üldiselt tähendab, et objektid ei pea olema sama tüüpi/sama suured ja nad võivad sisaldada kuitahes sügavaid alamliste. PUUD – Arvutiteaduses on puu laialt levinud abstraktne andmetüüp, mis simuleerib hierarhilist puustruktuuri põhiväärtuse ja alamväärtustega(’’vanem ja lapsed“), mis on ühendatud sõlmede kogumina. 6. nädal • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. Kompileerimine - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi) - Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid / võtab “source code”i ja tõlgendab selle masinale arusaadavaks koodiks. Masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi
Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile.
olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 5 Neljanda Generatsiooni arvutid.
olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmeerimiskeel. varem kommunikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid.
Kommunikatsioon on evolutsiooniliselt väga palju vanem näh- malt mitte sellisel keerukusastmel. tus kui inimkeel. Ka kõige elava aluseks olev geneetiline kood Looduse keelte ja inimkeelte kõrval on kasutusel ka hulgaliselt DNA on keel, mida organism kasutab oma sisemiste protsesside tehiskeeli, näiteks liiklusmärkide süsteem, matemaatika ja kee- organiseerimiseks. mia sümbolkeeled, arvuti programmeerimiskeeled. Kui rääkida organismidest, siis kõige primitiivsem sõnum on Need keeled on inimese enda loodud. Kõigi nende valu. Valu on signaal, mille tähendus on 'oht elule'. Ükspuha keelte ainus ülesanne on anda edasi infot. millisel kujul, aga iga organism püüab vältida hukkumist ja valu Info edastamises ei erine tehiskeeled palju inimkee- hoiatab selle eest
Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali
omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. 1965.aastal alustati IBM/360 seeriatootmist. 1970-ndatel tõi murrangu elektronarvutite ühtsusseeria ( ) Kümnendi lõpus hakati tootma seeria (C ) miniarvuteid. Mõlemad seeriad töötati välja sotsialismimaade ühistöös.
12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic. Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine - need kaks oskust on erinevad! Samuti on kursuse materjalidesse peidetud soov näidata, et samasse klassi kuuluvad programmeerimiskeeled on oma olemuselt samasugused. SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?' PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS Masinad ja nende juhtimine Oli kord aeg, mil inimene tegi tööd vaid käsitsi. Ta võttis küll kasutusele töövahendid oma töö kergendamiseks, kuid tänapäevases mõttes tegi ta tööd ikkagi käsitsi. Mõningate jõudu nõudvate tööde tegemiseks hakkas ta kasutama loomi, hiljem masinaid, kuid ilma inimese juuresolekuta
GeoMedia pakub suure valiku võimalusi andmete sisestamiseks, analüüsimiseks ja salvestusmeetodeid. Osta on võimalik kõike hõlmav üldpakett redigeerimistööriistu, kaasaarvatud need, mis on mõeldud automatiseeritud andmete sisestamiseks ja vigade leidmiseks, andmete arendustööks, andmete ühildamiseks, keerukateks analüüsideks ja keeruliste andmete kuvamiseks ning kaardi komponeerimiseks. Saadaval on ka programmeerimiskeeled koos programmeerimistööriistadega, mis võimaldavad spetsiifilisi laiendusi lisada ise tehtud programmidele, ning programmi teegid lubamaks GeoMedia algoritmide modifitseerimist eri- eesmärkidega tarkvara loomiseks. GeoMedia on eriti võimekas integreerimaks andmeid erinevatest allikatest, formaatidest ning platvormidelt. Tundub, et Integraph on suuresti pühendanud OpenGIS algatusele, komplekt standardeid hõlbustamaks platvormide- ja tarkvara vahelist andmete jagamist. Ükskõik
muretsemiseks. Kõiki neid mõisteid õpite tundma selle kursuse käigus. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C (ja Basic). Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine - need kaks oskust on erinevad! Samuti on kursuse materjalidesse peidetud soov näidata, et samasse klassi kuuluvad programmeerimiskeeled on oma olemuselt samasugused. Kuidas õppida? Siinkohal saan ma jagada ainult järgmiseid soovitusi: • Õpi sammhaaval, teemasid numeratsiooni järjekorras läbides. • Püüa aru saada kirjutatu mõttest - ilma arusaamiseta ei ole kõigel sellel mõtet. ;-) • Püüa läbi lahendada kõik teemaga kaasa antud kodused ülesanded. Need leiad ülesannete lehelt. • Kui tekib küsimusi, siis küsi julgesti. Küsimusi võib saata juhendajale
problem solving or reasoning tasks that do not encompass (or in some cases, are completely outside of) the full range of human cognitive abilities. " Tehisintellekti-uuringud on andnud hulgaliselt algoritme ja meetodeid ja programmeerimiskeeli, mida rakendatakse praktikas mitte-tehisintellekti- ülesannete jaoks. Näiteks: Paljud otsimisalgoritmid Paljud optimeerimisalgoritmid Formaalsete keelte süntaksianalüüs (kõigis kompilaatorites) Funktsionaalsed ja loogilised programmeerimiskeeled Objekt-orienteeritud programmeerimine Lausearvutuse valemite ja analoogiliste ülesannete efektiivne lahendamine TURINGI TEST: Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm? Turing: Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: Toiduretsept. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks.
parsimine Eksam– Eksamsüntaksianalüüs – analüüsitakse arvutikeeles/andmestrukrtuurides (ehitatake süntaksipuu) esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita programmeerimiskeeled kirjelduskeeled Eksam– text lay - html, html lay - css, database query - sql, data representation - Eksamxml, Eksamjson, csv json Eksam- Eksam{“name”: “John Smith”, “age”: 35, “address”: {“city”:”Tallinn”, “street”: “Mere”}} html Eksam- Eksam
üks bold sõna
sql Eksam- Eksamselect name, age from persons where age>18;other Web-related standards Veebiteenus Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon). Veebiteenust kutsutakse välja mingis kindlas formaadis sõnumiga (nt. SOAP) ja vastus saadakse samuti selles formaadis. Sarnaselt tavaliste funktsioonidega saab ka veebiteenuse väljakutsel määrata sisendparameetreid. Pilt veebiteenuste abil integreerimisest Erinevad platvormid ja programmeerimiskeeled Erinevad kasutajaliidesed ühel kesksüsteemil Erinevad organisatsioonid Varjatud realisatsioon Kliendi ja teenusepakkuja sõltumatu arendus Veebiteenuste eelised.. Veebiteenuste puudused… Erinevate platvormide rakenduste Suurem keerukus koostöö võimaldamine Väiksem jõudlus Teksti põhised ja avatud standardid on ..
sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 9 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid.
p See näide on kirjutatud Süsteemi olek: kirjeldatakse koha sõlmede süsteemi osadesse. Tavalised programmeerimiskeeled (C, C++) ESTERELis markeeringuga (märkide arv igas sõlmes) Ideaalne vaade üheaegsele toimimisele.
;Ostjaki keel mitte handi. Mitte hotentoti vaid khoekhoe jne) '*' tähendab keeleajaloo kontekstis rekonstrueeritud vormi ja muus kontekstis vastuvõetamatut või vale vormi. GLOSSid vt. Kayardildi näidet-korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad '' vahel on tavaliselt tähendus. näide Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programmeerimiskeeled ( formaalkeeled, nt. Java jt) Nt. Tolkien mõtles välja haljdate keele Quenya. Kayardildi keel (Põhja Austraalia keel) ''The Ethnolouge'' Spoken in Bentinck and Sweers Islands, north west Queensland, Australia Total speakers <10 Language family non-Pama-Nyungan;Tangkic-Minkin;Tangkic ;Kayardild Elavaid keeli on umbes 6000- 7000 · Aasias 2165 · Aafrikas 2011 · Austraalia ja Okeaania 1302 · Ameerika 1000 · Euroopa 225
t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. : Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks , Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice , Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara , Arendustarkvara, näiteks Eclipse või vscode , Veebibrauser Valdkonniti domineerivad programmeerimiskeeled : Universaalseim, välja arvatud tippkiirust nõudvad või embedded või brauseri- või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java 17 Maksimaalset kiirust nõudvad rakendused, embedded ja süsteemprogrammeerimine: C, C++ Andmetöötlus ja skriptid ilma kasutajaliideseta: Python, Java, C, Go, Perl, Ruby Windowsi kasutajaliidesega rakenduste programmeerimine: C#, VisualBasic, C, (Java)
Kõik konstandid, dokumentatsioon, sarnane funktsionaalsus jms ainult ühes kohas Once and Only Once Principle Kõrgema taseme moodulid ei tohi sõltuda madalama taseme moodulitest Dependency Inversion Principle] 64. Disaini mustrite (design-patterns) kasutamine. · Paar: probleem - lahendus -> disaini muster · Muster koosneb: 1. Iseloomustav nimi 2. Lahendatav probleem 3. Lahendus probleemile 4. Järeldused lahendusest RAS Programmeerimiskeeled, meetrika, testimine, agendid 65. ,,Cardelli meetrika" valikukriteeriumid kompilaatori valimiseks? · Economy of execution kui kiiresti programm töötab? · Economy of Compilation kaua võtab aega koodist täidetava programmi saamine? · Economy of Small-Scale Development kui palju vaeva peab individuaalne programmeerija nägema? · Economy of Large-Scale Development kui palju vaeva peab programmeerijate meeskond nägema?
Kuna viitstruktuurid liiga mahukad, kasutatakse ees-, kesk- või lõppjärjekordi. Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel) · algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused
teaduse nõuetele •Programmeerimine peab järjestikuse ja paralleelse töötlemise mudeli maha jätma ja võtma kasutusele paralleelse ja jagatud mudeli •Uus mudel peab sobima nii mitme tuumaga protsessorite eriti väiksele latentsusele kui ka jagatud arvutuste eriti suurele latentsusele •RPC tuleb asendada millegi asünkroonse, veakindla ja latentsustundetuga •Võiks arvata, et selleks tuleks ka teadusmaailma tarbeks tekitada uued programmeerimiskeeled •Mittedetermineeritud algoritmid võivad osutuda tavapäraseks ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Andmete semantika •Info tulva suurenedes on tekkimas nn Datamart tüüpi andmestikud, mida läheb rohkem vaja •See aga eeldab kirjeldust Datamart andmete kohta, mis peab olema kergelt loetav •Kuidas aga teha kindlaks mitmendat korda agregeeritud ja distributeeritud andmete kohta nende lähteallikad ja usaldusväärsus? ITK 2007, Kalev Pihl
subroutine which in turn calls the first subroutine (either directly or indirectly). foo calls bar which calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 2+bar(x-2) else return 1} int bar(int x) { if (x>0) return 2*+foo(x-1) else return 1} Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt kahte gruppi: Imperatiivsed keeled] sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab
uuritav objekt, ning enamikku formaalset loogikat nimetatakse uurimismeetodi järgi sageli matemaatiliseks loogikaks. 1.5 Tõeste lausete tuletamisalgoritm Formaalsete keelte kasutamisel loogikas pole motivatsiooniks mitte ainult nende keelte lihtsus ja tuletuste selge ning ühemõtteline struktuur. Formaalseid keeli kasutatakse ju laialdaselt ka loogikast väljaspool, näiteks arvutite programmeerimisel: kõik programmeerimiskeeled on formaalsed keeled. Loogikas kasutatakse selliseid formaalseid keeli, mille jaoks on vo imalik konstrueerida algoritmi (s.o. selged, ühemõttelised, mehhaaniliselt järgitavad juhised) õigete lausete konstrueerimiseks. st iga niisuguse keele K jaoks konstrueeritakse algoritm M, mille abil saab kontrollida, kas suvaline antud keeles K kirjutatud väide on õige või ei. Taoline algoritm esitatakse enamasti loogikareeglite koguna.
See oli mõeldud ühe ideena (tarkvaratehnika kui distsipliin), kuidas tulla toime tarkvaratööstuse kriisiga. 4. Tarkvaratehnika „point“? ● Tarkvaratehnika = tarkvara inseneeria. ● Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele (on olemas ka personaalne tarkvaraarendus sellega ei tegele). ● Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga (nt programmeerimiskeeled, algoritmid) vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust ehk kuidas erinevad blokid kokku panna, mitte et kuidas neid luua 5. Mis on tarkvara(toode)? ! Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. ! Tarkvaratoode on alati osa mingist laiemast sotsiotehnilisest süsteemist. 6. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. ● Evib nõutud funktsionaalsust
000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles Serveripoolsed skriptikeeled (6:50) (www) - inglise keeles 1.2 Installeerimine Klient-server arhitektuur, millest oli jutt peatükkis 1.1 nõuab vähemalt 3 elementi: kliendi arvutit, võrguühendust ning veebiserveri ja muu vajaliku tarkvaraga serveri arvutit. Arendamise etapil piisab tihti ainult ühest lokaalarvutist, millele on installeeritud brauser
otse ligi vaid objekti seest, kõik muud välised toimetused käivad meetodite kaudu. 49 Kahjuks või õnneks on enamik programmeerijaid kirjutanud ka objektikaugemat koodi. Kes sellepärast, et tema kooliajal polnud veel objektorienteeritus kuigi laialt levinud. Või mõni teine põhjusel, et piisavalt väikeste programmide puhul võib olla objektindusest rohkem tüli kui tulu. Nõnda pakuvad programmeerimiskeeled mitmesuguseid "vahevorme", kus püütakse kasu lõigata objektide süstemaatilisusest ning samal ajal jätta alles protseduuridel põhineva programmeerimise lihtsuse. Eelpool oli selliseks heaks mooduseks kirje (struct). Kirje puhul eeldatakse, et ta on loodud põhiliselt andmete hoidmiseks, andmete õigsuse ja kokkusobivuse eest hoolitseb väline programm. Et tegemist on lihtsalt muutujate komplektiga nagu näiteks punkti koordinaadid. Kirje vaid hoolitseb, et x ja y alati kokku kuuluksid.
pöördumiseks. Ning korralikult kapseldatud objektorienteeritud programmis pääseb väljadele otse ligi vaid objekti seest, kõik muud välised toimetused käivad meetodite kaudu. Kahjuks või õnneks on enamik programmeerijaid kirjutanud ka objektikaugemat koodi. Kes sellepärast, et tema kooliajal polnud veel objektorienteeritus kuigi laialt levinud või mõni teine põhjusel, et piisavalt väikeste programmide puhul võib olla objektindusest rohkem tüli kui tulu. Nõnda pakuvad programmeerimiskeeled mitmesuguseid "vahevorme", kus püütakse kasu lõigata objektide süstemaatilisusest ning samal ajal jätta alles protseduuridel põhineva programmeerimise lihtsuse. Eelpool oli selliseks heaks mooduseks kirje (struct). Kirje puhul eeldatakse, et ta on loodud põhiliselt andmete hoidmiseks, andmete õigsuse ja kokkusobivuse eest hoolitseb väline programm, et tegemist on lihtsalt muutujate komplektiga nagu näiteks punkti koordinaadid. Kirje vaid hoolitseb, et x ja y alati kokku kuuluksid.
pöördumiseks. Ning korralikult kapseldatud objektorienteeritud programmis pääseb väljadele otse ligi vaid objekti seest, kõik muud välised toimetused käivad meetodite kaudu. Kahjuks või õnneks on enamik programmeerijaid kirjutanud ka objektikaugemat koodi. Kes sellepärast, et tema kooliajal polnud veel objektorienteeritus kuigi laialt levinud või mõni teine põhjusel, et piisavalt väikeste programmide puhul võib olla objektindusest rohkem tüli kui tulu. Nõnda pakuvad programmeerimiskeeled mitmesuguseid "vahevorme", kus püütakse kasu lõigata objektide süstemaatilisusest ning samal ajal jätta alles protseduuridel põhineva programmeerimise lihtsuse. Eelpool oli selliseks heaks mooduseks kirje (struct). Kirje puhul eeldatakse, et ta on loodud põhiliselt andmete hoidmiseks, andmete õigsuse ja kokkusobivuse eest hoolitseb väline programm, et tegemist on lihtsalt muutujate komplektiga nagu näiteks punkti koordinaadid. Kirje vaid hoolitseb, et x ja y alati kokku kuuluksid.
annaabi.ee 
