F = m*a F = 97*3*9,81=2854,71 = 2,85 kN F = m*a*s, kus s-varutegur, m- mass kg, a kiirendus m/s2. F = 23*12*9,81*2 = 5415,12 = 5,42 kN V puistelast=0,05*0,01*10 = 0,5 m3 m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on t...
1. Ristlõike pinnakeskme asukoht 1.1 L-profiili 40/40x3 pinnakese 35,1 Z0 = b - = 40 1,23 = 11,5 mm 1.2 U-profiili 50/80/50x5 pinnakese 200,8 Z0 = b - = 50 5,98 16,4 mm = { liitkujundi pinnakeskme asukoht = Sz'= S(1)z' + S(2)z' liitkujundi staatiline moment Z'-telje suhtes S(1)z' = yc1 A(1) S(2)z' = yc2 A(2) Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid Yc1 = 0 Yc2 = 11,5 1,5 = 10 mm Zc1 = 0 Zc2 = 40 11,5 + 16,4 = 44,9 mm
Inimesed on oma võimetelt kõik erinevad, kui on tegemist ühtlaadi toiminguga. Osad on selles edukamad, osad mitte ja vastupidi. Sp oleks oluline teada iga inimese võimete profiili. Muusikas on sama igale algajale on tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusikalised võimed. Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest.
- Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus, Siis leian nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, kus lähtudes inseneripraktikast moodustab neediava pikipindala 15% nurkterase ristlõikepindalast. Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10 Tabelist saadud olulised andmed: - profiili joonmõõtmed - profiili pindala = 14,1 cm2 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes Ix = 87,5 cm2
- Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus, Siis leian nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, kus lähtudes inseneripraktikast moodustab neediava pikipindala 15% nurkterase ristlõikepindalast. Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10 Tabelist saadud olulised andmed: - profiili joonmõõtmed - profiili pindala = 14,1 cm2 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes Ix = 87,5 cm2
Akustiline karkass Ljudmila Kovaltšuk Gyproc AP-25 Akustiline profiil • Gyproc AP-25 profiil toimib amortisaatorina, mis takistab helide otsest kandumist läbi kipsplaatkonstruktsioonide. • Sobib nii vahelagedesse kui ka kipsplaatseintesse. • Parandab konstruktsiooni helipidavust kuni 20 dB võrra. Gyproc AP-25 akustilise profiili • AP-25 puhul peab paigaldamine ja kasutamine seinas karkassipostide samm • Paigaldamine on konstruktsioonis lihtne. olema 600 mm. • Tuleb jälgida • Risti asetseva AP- paigaldusjuhiseid. 25 profiili samm • Kinnitada täpselt ja 400 mm. läbimõeldult. • Tavaliselt • Kommunikatsioonid kasutakse sellisel
· Paigaldamine: restlagi koosneb moodulitest ja selle ehituseks kasutatakse standardseid lahendusi, mistõttu on lae paigaldamine lihtne ja kiire. Saadaval erinevad kandekonstruktsioonid ja servalahendused. Spetsiaalse kandekonstruktsiooniga restlaed: Supergrid 4 on restalgi, mis kuulub ICBV Supergrid sarja. Kitsas profiil laiusega 4 mm loob selgejoonelise ning kõrgtehnoloogilise tunde ning spetsiaalne kandekonstruktsioon jätab ühtlase mulje. Mõõtmed: · Profiili laius 4 mm. · Profiili kõrgus 30 mm. · Ava suurus 50 kuni 600 mm. · Standard paneeli suurus 600 x 600 mm. Supergrid 9 on ICBV Supergrid sarjast kõige universaalsemate rakendusvõimalustega laesüsteem. Sobib nii suurtele kui ka väikestele pindadele, kus profiili laius ja ava suurus tagavad puhta ja atraktiivse välimuse. Mõõtmed: · Profiili laius 9 mm. · Profiili kõrgus 30, 40, 55 või 80. 4 · Ava suurus 50 kuni 600 mm.
asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi liikuma), okulaarist aga jälgida samal ajal, kas niit on täpselt ja kogu aeg keerme välisläbimõõdul. Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV). g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P
Stiina Ulmre 155459 18.02.17 P.Põdra Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7
· Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 150 103 AL == L ; AL 9,375 10-4 m 2 9,38 cm 2 [ ] 160 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² AK = 1,15 AL ; AK = 1,15 9,38 = 10, 787 10,8 cm 2 2 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T = 9 bT = 65 mm - profiili laius T = 9 mm - profiili paksus AT = 11, 0 cm2 - profiili z0=19,3 pindala 65 I x = 41,3 cm 4 - profiili
N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 130 10 3 AL L ; AL = = 16 10 -4 m 2 16cm 2 [ ] 81 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² Ak = 1,15 AL ; AK = 1,15 16 = 18,4cm 2 2 Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK · Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T =11 bT = 75 bT = 90 - profiili laius T = 11 - profiili paksus AT = 18,7cm 2 - profiili pindala I X = 138cm 4 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes W X = 21,6cm 3 - profiili tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes · Nurkprofiili telje asukoht, cm 138 I z0 = 9 - = 2,61cm z 0 = bT - x ;
NL 195 10 3 AL ; AL = = 12,1875 10 -4 m 2 12,19cm 2 [ ] 160 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² Ak = 1,15 AL ; AK = 1,15 12,19 = 12,0185 12,02cm 2 2 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T = 8 bT = 80 - profiili laius - profiili paksus AT = 12,3cm 2 - profiili pindala z0=22,6 I X = 72,3cm 4 - profiili 80
joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus profiili kõõlust. Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad . Turbulentne vool on selline liikumine milles voolujooned pole eristatavad . Tihedus on seotud kiirus.
1. Detaili joonis Mõõtkavas 1:1 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1. L-Profiili 40/40x3 pinnakese 2.1.1. Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.1.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.2. U-Profiili 50/80/50x5 pinnakese 2.2.1 Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.2.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.3. Pinna ristlõike asukoht Joonis mõõtkavas 1:1 2.3.1.Teljestikud 2.3.2. Liitkujundi pinnakeskme asukoht 2.3.3. Liitkujundi staatilised momendid (1) 2.3.3.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.3.4. Liitkujundi staatilised momendid (2) 2.3.4.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1
A-3 B-8 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 50/50/3, mis oli antud Kuna aga antud möötmetega L-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/50/5 Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 50/50/5 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 4,8 cm3 1.2 U-profiil mõõtmetega 30/100/30x3 Kuna aga antud möötmetega U-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/100/50x6
Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival. See on keerukas, mistõttu seda enam ei kasutata väga palju aga, seda kasutati jõudsalt II maailmasõja ajal. 4. Nooljas tiivad on kalluatud lennusuunas üldjuhul tahapoole. Väga levinud suurtel alahelikiirustel lennukitel. Populaarne kuna tiiva noolsuse andmine võimaldab tiiva antud paksuse juures saavutada õhuvoolu suhtes oluliselt väiksem tivia profiili suhteline paksus. Väiksem tõstejõud oma takistuse juures ja lihtsam variseda ja sattuda pöörisesse. Aga sellel tiival on suurem kriitiline Machi arv. 5. Kolmnurkne tiiva plaaniks on kolmnurk. See tiib sobib üleminekukiirustel lendamiseks, sest on seal kõige stabiilsem. Väga suur induktiivtakistus ja sobimatu väikestel kiirustel. Kannatab suuri kohtumisnurki. 6. Erikujulised Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt
7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026 D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376 d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162
kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H
Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm. MULDADE OMADUSED Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel)
Antud Voolepiir: σ Pf =580 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. UNP180 → a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm; 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. Poltliitele mõjuv pöördemoment: a 0,09 ( ) ( M =F∗ L+ =5∗ 0,4+ 2 2 ) =2,22 kNm Jõule F vastavad toereakstioonid: F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid:
Reynoldsi arvu ühikuks on Kuna Reynoldsi arv on suhe, kus jagatud on kineetiline energia ja kineetilise energia muut, siis on selge, et sama ühikuga suuruste jagatis on dimensioonita ehk ilma ühikuta suurus. Õige vastus on: pole ühikut. II osa Millisel tiival on positiivne noolsus tervikuna suurem kui esiserva positiivne noolsus? Noolsus on fookuste telje nurk põikitelje suhtes. Esiserva noolsus aga esiserva vastav nurk. Kui eeldada, et fookus asub profiili maksimaalse paksuse lähedal, siis tiiva puhul, mille positiivne noolsus oleks suurem kui esiserva positiivne noolsus peaks nooljas tiib olema otsast laiem kui tüvest. Tõepoolest, kes on sellist tiiba näinud? Õige vastus on: sellist tiiba pole nähtud. Fikseeritud piluga eeltiib Piluga eeltiib suunab osa õhku üle tiiva ülemise pinna ja seetõttu vähendab tiiva tõstejõu vähenemist, mis suurtel kohtumisnurkadel leiab aset õhuvoolu pinnalt eraldumise tõttu
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 60/60/3, mis oli antud Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 60/60/3 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 3,45 mm2 1.2 U-profiil mõõtmetega 50/120/50x4 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,31 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1 (y') z1 (z') = osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid
Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival. See on keerukas, mistõttu seda enam ei kasutata väga palju aga, seda kasutati jõudsalt II maailmasõja ajal. 4 Nooljas tiivad on kalluatud lennusuunas üldjuhul tahapoole. Väga levinud suurtel alahelikiirustel lennukitel. Populaarne kuna tiiva noolsuse andmine võimaldab tiiva antud paksuse juures saavutada õhuvoolu suhtes oluliselt väiksem tivia profiili suhteline paksus. Väiksem tõstejõud oma takistuse juures ja lihtsam variseda ja sattuda pöörisesse. Aga sellel tiival on suurem kriitiline Machi arv. 5 Kolmnurkne tiiva plaaniks on kolmnurk. See tiib sobib üleminekukiirustel lendamiseks, sest on seal kõige stabiilsem. Väga suur induktiivtakistus ja sobimatu väikestel kiirustel. Kannatab suuri kohtumisnurki. 6 Erikujulised Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt
KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7
muljumine, kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud 79. Mis liikumise saab kukaldamisel kukaldav riist? Kukalldamisel saab kukaldatav riist pöörleva tööliikumise, enamasti radiaalse ettenihkeliikumise. 80. Mis mõttes on tigufrees universaalne? Tigufrees on universaalne selles mõttes, et võimaldab lõigata ühe ja sama mooduliga, kuid erineva hammaste arvu ja profiili nihutusteguriga nii sirg- kui kruvi-hammastega hammasrattaid. Sageli ka kaldhammastega hammasratasteks 81. Mis joonte järgi tomub teritatavate kujufreeside hammaste kukaldamine? Teritatavate kujufreeside hambad kukaldatakse. Mehaaniliselt kinnitatavate (seega mitteteritatavate vahetatavate) lõikeplaatidega kujufreeside hammaste (lõikeplaatide) tagapinnad kujundatakse sirgjoonse moodustajaga pindade järgi nii, et oleks tagatud nõutavad taganurgad.
Õli vähendab kolvi liikumisest tingitud kulumist D. Õli jahutab amortisaatorit ja puhastab klappe ning kanaleid 11. Mis on õhkvedrustuse eelis teraselementidega vedrustuse ees? A. Õhkvedrustusel on muutuva suurusega jäikus B. Õhkvedrustust on lihtsam hooldada C. Õhkvedrustus on ehituselt lihtsam D. Õhkvedrustus on töökindlam 12. Mida näitab rehvi tähistuses küsimärgiga tähistatud number? A. Rehvi siseläbimõõtu B. Rehvi profiili laiust C. Rehvi profiili kõrgust D. Rehvi siseläbimõõtu 13. Mida näitab rehvi tähistuses küsimärgiga tähistatud number? A. Rehvi siseläbimõõtu B. Rehvi kiirusindeksit C. Rehvi koormusindeksit D. Rehvi siseläbimõõtu 14. Mida näitab rehvi tähistuses küsimärgiga tähistatud number? A. Rehvi valmistajatehase koodi B. Rehvi valmistamise aastat ja nädala numbrit C. Tehase tootekoodi D. Rehvi kvaliteeti
.............................................4 MULLA LÄHTEKIVIMID..................................................................................4 LEETUMINE........................................................................................................4 MULLAHORISONDID.......... .............................................................................5 MULLA VILJAKUS ......................................................................................6 PROFIILI JOONIS................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Muld on üks osa meid ümbritsevast loodusest, kuuludes selle ühe olulisema osa biosfääri koosseisu, kus toimuvad organismide elutegevusega seotud protsessid
7. Karkassipostid keeratakse paika. Nende kinnitamine ei ole vajalik. 8. Karkassi sik-sak asetusega seintes kasutatakse karkassipostide fikseerimiseks spetsiaalseid klambreid. 9. Erandjuhtudel võib karkassipostid kinnitada vöö külge kasutades selleks madalapealisi kruve või spetsiaalseid kinnitustange. 10. Juhul kui karkassiposte on vaja jätkata, surutakse need asümmeetriliselt teineteise sisse ja kinnitatakse kruvidega. B: Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine seina Gyproc akustiline porfiil AP-25 parandab oluliselt konstruktsioonide helipidavust. AP-25 profiili kasutamisel on helide kandumise võimalus läbi karkassikonstruktsiooni viidud miinimumini. Karkassi paigaldamine on lihtne, kuid sealjuures tuleb täpselt järgida paigaldusjuhiseid. AP-25 peab olema kinnitatud täpselt ja läbimõeldult. See ei tohi olla seinakonstruktsiooni ,,kiilutud", seinas asetsevad kommunikatsioonid ei tohi olla kontaktis
läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni: 1) sisenemistsoon kergendab tooriku sisseviimist. 2) määrimis deformeerimistsoon toimub deformeerimine ja määrimine 3) kalibreerimistsoon 4) pöördkoonus 5) väljumistsoon vajalik profiili kriimustamise vältimiseks Tõmbesilmad valmistatakse suure kulumiskindlusega materjalidest: tööriistaterasest, kermistest ja ülikõvadest materjalidest (nt teemant). Tööprintsiibist lähtuvalt liigitatakse tõmbepingid: 1) tõmmatava materjali sirgjoonelise liikumisega pingid kett-tõmbepingid, hammaslatt-tõmbepingid ja hüdraulilised tõmbepingid; 2) tõmmatava materjali trumlile kerimisega pingid trummeltõmbepingid.
ROCCA AL MARE PUHKEALA Kasutasin koostamiseks enamjaolt eelnevate kursuste raames läbiviidud küsitluste informatsiooni. 1. Kuidas erinevad tsoonid nii keskkonnakujunduslikult kui külastaja profiili poolest (kes kus käivad ja kas neid on palju või vähe) Keskkonnakujunduslikult on kõik tsoonid erinevad, seega seal oleks väga huvitav rohkem käia. Mina suutsin seal kuskilt valesti pöörata ja ära eksida, tsoonid kippusid segi minema. Külastaja profiili poolest ei oska ma aga erinevusi välja tuua. Võib olla sõltus see minu külastuse ajast; laupäev, enne lõunat. Nägin igas vanuses inimesi, nii noori kui ka vanu. Inimesi oli vähe ning seega keegi teineteist ei seganud. 2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja) Leian, et rajatised on planeeritud hästi ning neid on piisavalt palju. Samas osad külastajad leidsid, et pinke võiks rohkem olla
Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada. Tugev kandekonstruktsioon tagab, et lagi näeb hea välja mitu aastat isegi siis, kui laealuseid kommunikatioone hooldatakse sageli. Supergrid 24T on ette nähtud kasutamiseks standardse T - 24 kandekonstruktsiooniga. Profiili laius 24 mm, mis tähendab, et kandekonstruktsioon koos erisrevaga profiiliga sobib täielikult laega ja väljanägemine jääb monoliitne. Tänu standard süsteemi kasutamisele on ripplae paigaldamine väga kiire ja lihtne. Lisaks võib soovi korral kasutada alumiiniumist, terasest või akustilisest kiust värvilisi tugitahvleid, mis võimaldavad unikaalseid lahendusi koridorides, ooteruumides või kauplustes. Deltagrid restlagi koosneb Delta-kujulistest profiilidest
Tüvikoonuse korral avaldub see läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrguse suhtena. Faas on element (tavaliselt koonus või tasapind), mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. D, d -- keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), D1, d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), I -- keerme pikkus, H -- keermeprofiili kõrgus, P -- keerme samm. Meeterkeere (M) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 60°). Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile
a z0 Andmed: [ ] =355/3,1= 114,5 Mpa [ S ]= 3,1 F= 240 kN Materjal: S355 Re= 175 Mpa Rm= 290 MPa Leian ühe nurkterase sisejõu tõmbel: NL=FL=F/2=240/2= 120 kN Tõmbe tugevustingimus: NL = [ ] AL Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valin RUUKKI kataloogist sobiva mudeli, milleks on 80x80x8 ning selle ristlõike pindala on 12,3 . Profiili inertsmoment: Ix= 72,3 cm4 Profiili tugevusmoment: Wx= 12,6 cm3 Määran neetide asukoha ja läbimõõdu d1= 23mm (needi läbimõõt) a= 45mm (needirea kaugus nurkterase servast) d0= d1 + 1; d0=23+1= 24 mm -neediava läbimõõt Eeldus: Kõik needid on võrdselt koormatud Neediava ristlõike pindala d 02 A0 = 4 Lõike tugevustingimus: Juhendis oli kirjas, et needi voolepiir on 175MPa: Juhendis oli märgitud, et kui neetide arv on suurem kui 6, siis tuleb valida suurema
..3. Punktide A ja B vaheline kaugus on kaardil 4,1cm. Looduses on see 4,1×200=820m. Selleks et kanda punktid 1-3 profiilile mõõdan punktidevahelised kaugused ja korrutan ühele cm-le vastava meetrite arvuga. Näiteks lõik A-1 on kaardil 0,4 cm. Looduses vastab sellele 0,4×200=80m. Sama kordan ka lõikude 1-2, 2-3 ja 3-B-ga. Punktidevaheliste vahemaade mõõtmise juures kontrollin kas üksikud mõõdetud vahemaad annavad kokku joone üldpikkuse ehk 4,1cm. Ülesande lahendamiseks võtan profiili horisontaalmõõtkavaks 1: 5000 ja vertikaalmõõtkavaks 1:250. Teisendan horisontaalpikkused mõõtkavva 1:5000 ja kannan need joonisele 3.1. Nende leidmiseks teen ristkorrutised. 1cm- 50m X cm- 80m 1 x80 X= = 1,6cm 50 X cm- 40m 1 x 40 X= = 0,8cm 50 X cm- 600m 1 x600 X= = 12cm 50 X cm- 100m 1 x100 X= = 2 cm 50
-b3t - nelikanttoru külje laius; -c - konsoolse osa (ühelt servalt kinnitatud plaadi) laius; -h - nurkterase külje laius; k - pingete suhtele ja ääretingimustele vastav stabiilsustegur (vt tabel 1); t - plaadi paksus; cr - elastsusteooria kohane kriitiline mõlkepinge. Konsoolsete ristlõikeelementide (nagu I-profiili vööde) puhul püütakse 4. ristlõikeklassi vältida, kuna seal arvatakse ebaefektiivne osa elemendi servast maha. Teras 1 20 Tabel 3.2 Kahelt servalt toetatud plaadi efektiivlaius (EVS-EN 1993-1-5 tabel 4.1) Pingejaotus (surve loetakse positiivseks) Efektiivlaius beff = 1:
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimuld
gümnasistide seas. See raamat räägib peategelasest, kelle elu on suviti täielikult seotud rändamisega. Nipernaadi aastaringne elutsükkel oli jagatud perioodidesse. Talvel hallil ajal, on Toomas tubli ja töökas pereisa. Sellel ajal veetis ta aega pere seltsis, elades nii nagu tavaks oli. Kuid suvel, mil päike üha suurema kaarega mööda lendab, hakkab ta ringi rändama. Nipernaadi suudab ilmuda mitmesse kohta korraga, luues inimestele endast alati uue profiili. Sihitult mööda ilma rännates ei otsi ta tegevust, sest teab, et see tuleb ise tema juurde. Nii tungib ta inimeste igapäeva ellu, paneb end maksma leides endale sobiva positsiooni ning viimasel hetkel lahkub jäljetult jättes kõik lahendamata. Mida keerulisem olukord, seda suurem tung on ära minna. Sõnade abil loob ta endast ideaalse isiksuse, kelle elu on seotud piiritute põldude, suurte häärberite ning mõõtmatu võimuga.
TP on võimalik ühendada keevitamisega - vigase koha kuumutam. ja vajadusel lisaaine lisamisega a) Kuumaõhupuhuriga, mil erinevad otsikud, 230-350 kraadi, kasut lisamaterjali. Nii põhi- kui lisamaterjal peavad olema poolsulsnud olekus. b) Jootekolbiga, vajadusel kasut alla 3 mm läbimõõduga lisamaterjali. c) Ultrahelikeevitus kõrgsagedusel 20-40 kHz - vibratsioonienergia liidab plastid. Nõutav õige lisamaterjal, õige tempo, surve, keevitam kiirus. Prakku freesitakse "V"-profiili 60-kraadne faas, mille sügavus ühepoolsel keevitusel 75% materjali paksusest, 2-poolsel 50 % materjali paksusest. Fikseerimiseks näpitstangid ja fooliumteip õmbluse vastasküljel. Lisamaterjal surutakse 90-kraadise nurga all freesitud faasi, suunaga detaili keskohast äärte poole. Lisamaterjal ei tohi olla paksem detailist. LIhvimisel P36 ketas. Pinnaviimistlus 80-120-240
Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne
2 2 mm mm N F := 150kN y := 240 := 2 2 mm 1) Valin nõtketeguriks 1 := 0.4 F 2 A1 := = 23.437 cm 1 adm I-profiilide tabelist valin profiili nr 20a. 2 A2 := 28.9cm i1 := 2.32cm l := = 129 i1 y E k := = 1.43 Leian interpoleerimise teel nõtketeguri. ( 0.45 - 0.4) 9 2 := 0.45 - = 0.405 10 Kuna leitud nõtketegur ühtib esialgsega arvutustäpuse piires, siis saadud lahend sobib. Fcr := 2 adm A1 = 151.9 kN
nõrgalt raudkiviveeriseline, keskmine liivsavi tüsedusega 25 cm, järgneb keskmiselt rähkne kerge liivsavi v°2 ls1 20-30/v°1 ls2;s30/r3 ls2: nõrgalt raudkiviveeriseline, kerge liivsavi tüsedusega 20-30 cm, järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline keskmiselt liivsavi; savi tüsedusega 30 cm , järgneb tugevalt rähkne keskmine liivsavi Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil Kr on koreserikas rähkmuld. Mulla profiili valem: A-C või A-B-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; B- sisseuhte (illuviaalne) horisont; C- mulla lähtekivim). KI on leetjas muld. Mullaprofiili valem A-El-Bt-C: (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; El- lessiveerunud horisont, väljauhtehorisont, kust lessiveerumise tulemusena laskuva veega on allpool asuvasse horisonti ümber paigutatud teatud peene tolmu ja savi
Lahendi õigsus Sisu selgitused IllustratsioonidTähiste seletused Korrektsus Kokku 1.Ristlõike joonis L-profiil 30/30 x 3 U-profiil 40/70/40 x 3 30 40 30 70 40 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1.1 L-profiili (30/30 x 3) andmed RUUKKI kataloogist : Pindala : AL = 1,65 cm2 Inertsimoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : ILx = 1,42 cm4 Tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : WLx = 0,67 cm3 Inertsimoment kesk-peatelje n suhtes : ILn = 0,51 cm4 Inertsimoment kesk-peatelje e suhtes : ILe = 2,32 cm4 y b 30
2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid Seda nimetatakse keerme profiili telglõikes, tegu saab olla kolmnurk-, trapets-,ruut- või ümarlõikega, kõige rohkem kasutatakse kolmnurkkeermeid.(90%) 7.Mis on kruvipaar? Kaks asja nimega polt ja mutter, mis kokku moodustavad kruvipaari, kasutatakse, et sise- ja väliskeere omavahel kokku sobitada.
NOOR ÕPPUR LÄHEB MEELSAMINI AEGA TEENIMA © EERIK STRANDBERG; MAREK KÜNNAPAS; TAISI VIIRE 2017 AJATEENIJATE NELI PROFIILI o NOORED ÕPPURID o ISESEISVUMISE ALUSTAJAD o ISESEISEV KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJA o PÕHIHARIDUSEGA TÖÖTAVAD NOORED KAITSEVÄGI PEALE KESKHARIDUSE OMANDAMIST o 2/3 ON 19 – 21 ELUAASTAT o 1/5 ON 22 – 24 ELUAASTAT o ALLA 2% 25 – 28 ELUAASTAT o 4% 18 ELUAASTAT o KESKHARIDUSE BAASIL 47% o KUTSE KESKHARIDUSE BAASIL 21% o PÕHIHARIDUSE BAASIL 16% o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS o VAIMNE VÕIMEKUS
telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid?Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi
Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ristlõike nn lõikepindala 3.4 Roovtala kasutuspiirseisundi kontroll IPE 240, 3.5 Roovtala lõplik valik Roovtalaks valin profiili IPE 240 (S235). Kaal 30,7 , ehk 3.6 Katusekonstruktsiooni ligikaudne omakaal Profiilplekk + roovtala + katusetala omakaal kokku: 6 4 RAAMIARVUTUS 4.1 Normatiivsed koormused Omakaal katusel: ; Lumekoormus katusel: ; Tõstetav tuulekoormus katusel: ; Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: 4.2 Arvutuslikud koormused raamile Omakaal katusel: Lumekoormus katusel:
tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud. Huumuslikud leedemullad on levinud valdavalt mineraalselt rikkamatel lähtematerjalidel
taustaga mõõtmisi tuleb teha. Probleem on selles, et paberid on mingil määral läbipaistvad. Kui trükitakse ühepoolse poognamasina või rullimasinaga, siis tavaliselt sattuvad paberi pooltel mõõteskaalad kohakuti. Selleks et välistada kohakuti sattuvate skaalade mõjutusi mõõtmisel, tuleb mõõtmiseks kasutada musta tausta. Kui paberi teisel küljel mõõteskaala taga pole trükki, mõõdetakse valge tausta pealt. Profiili kirjeldustes märgitakse tausta värv ingliskeelsete lühenditega WB ( white backing) ja BB (black backing). Kindlasti peab profiili võrdlustes mõõtma selle taustaga, mis profiili kirjeldustes on kirjas, olenemata sellest, kas mõõteskaala taga on trükki või ei. Uuemate trükimasinate mõõtelauad on enamasti kõik musta taustaga. Spektrofotomeeter – värve eristatakse füüsikas valguse lainepikkuste järgi.
vo raudkiviveeris v paeveeris ls liivsavi sl saviliiv tls tolmjas liivsavi s savi th toorhuumus v°_2ls_160-100/v_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi v°_2sl70-80/v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline saviliiv, tüsedusega 70-80 cm, millele järgneb keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi terve profiili ulatuses v°_2tls50-100/+tls(+s) keskmiselt raudkiviveeriseline tolmjas liivsavi, tüsedusega 50-100 cm, millele järgneb keev tolmjas liivsavi (keev savi) Kolm suurima osatähtsusega mulda Gleistunud leetjas muld KIg Profiil: A-Elg-Btg-Cg Huumushorisont, näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. [6] Gleistumistunnustega näivleetunud muld LP(g) Profiil: A-Baf-Elg-B-C
Kindlasti ka trasside käänupunktid ning liitumised teiste trassidega. Teostusmõõdistamine tuleks läbi viia samadelt punktidelt, milledelt toimus märkimine. Samuti tuleks mõõdistus teostada ajal, mil trassi kaevikud on veel lahtised. Isevoolu kanalisatsiooni, kollektrorite, drenaaži ja vetorustike puhul tuleb teostusmõõdistuse käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes asetsevate toruotste kõrgused ja suunad, maapinna kõrgus kaevude juures, ristuvad kommunikatsioonid, torude läbimõõdud, lisaks vaatekaevude luukide tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv
annaabi.ee 
