Otsida, kahelda, leida (1)

Otsida, kahelda, leida
Inimesi on erinevaid. Igaühel meist on omad soovid ja unistused. See teebki isiku omapäraseks. Inimene on seega eriline ning suudab oma imelühikese elusähvatuse jooksul korda saata suuri asju. Selliseid mis mõjutavad teiste elusid ning sööbivad ajalukku, tehes autori mingis mõttes surematuks. Seda ajavahemikku esimese ja viimase südametukse vahel kasutab igaüks isemoodi oma tahtmist mööda. Katame suhteliselt tihedalt oma pisikest koduplaneeti, mis on tiirlenud selles pilkases pimeduses aegade algusest ning teeb seda loodetavasti veel aegade lõpuni. Need kuus miljardit eluküünalt on võrreldavad tähtedega: üks on suurem ning säravam kui teine. Elame üldiselt sarnaste tõekspidamiste järgi, kuid siiski oleme unikaalsed. Inimest juhib kirg areneda. Ta tahab leida uusi lahendusi, et muuta elu lihtsamaks. Meid kõiki seob tung leida oma koht ühiskonnas. Stabiilne positsioon selles tihtipeale korralagedusena tunduvas süsteemis pole aga kerge tulema , sest juba sünnist saadik tuleb kogeda takistusi ja põrumisi. Saatuse karm kuid õiglane käsi puistab meie teele ülesandeid mille lahendamine viib lõpuks soovitu leidmiseni. Seda teerada mõtte sündimisest unistuse täitumiseni tuntakse karjäärina.
Paljud inimesed on valinud oma elukutseks kirjutamise. Pastaka ja sule abil jätavad nad paberile oma mõtted. Autorile avaneb piirideta mõttemaailm, milles on võimalik heade oskustega palju korda saata. Suuremad teosed kujutavad endast raamatuid ja luuletusi, kuid on ka palju väiksemaid artiklite ja kommentaaride näol. Kirjapandud sõnade taga võib peituda midagi väga erilist, millest arusaamiseks tuleb teksti süveneda ning seda analüüsida. Tihtipeale asetavad autorid ennast teoses peategelase rolli.
Oleks vast patt jätta analüüsimata antud olukorda A.Gailiti teose näol. Kirjanik sündis 1891 . aastal Tartumaal Kuiksillai Laatrei mõisa lähedal. Vanemate, eelkõige isa tõttu rändas pere palju ringi. Lapsepõlves puutus Gailit seega tihedalt kokku looduskaunite kohtadega . Sellest on inspireeritud ka tema teosed, milledest paljudes mängib emake loodus asendamatut rolli.
Hiljuti loetud Gailiti romaan „Toomas Nipernaadi “ on eeldatavasti üks tuntumaid gümnasistide seas. See raamat räägib peategelasest, kelle elu on suviti täielikult seotud rändamisega. Nipernaadi aastaringne elutsükkel oli jagatud perioodidesse. Talvel – hallil ajal, on Toomas tubli ja töökas pereisa . Sellel ajal veetis ta aega pere seltsis , elades nii nagu tavaks oli. Kuid suvel, mil päike üha suurema kaarega mööda lendab, hakkab ta ringi rändama.
Nipernaadi suudab ilmuda mitmesse kohta korraga, luues inimestele endast alati uue profiili. Sihitult mööda ilma rännates ei otsi ta tegevust, sest teab, et see tuleb ise tema juurde. Nii tungib ta inimeste igapäeva ellu, paneb end maksma leides endale sobiva positsiooni ning viimasel hetkel lahkub jäljetult jättes kõik lahendamata. Mida keerulisem olukord, seda suurem tung on ära minna. Sõnade abil loob ta endast ideaalse isiksuse, kelle elu on seotud piiritute põldude, suurte häärberite ning mõõtmatu võimuga.
Peategelane suudab suvel teha kõike: otsida, kahelda ja leida. Ta läks sihitult, et kogeda midagi uut ning see õnnestuski. Nimelt uuris ta inimeste unistusi , loos endale vastava profiili ja hakkas teiste mõtetega manipuleerima. Iga Nipernaadisse kiindunu nägi mehes täpselt seda, mida ta tahtis näha. Toomas on nagu peegel, mis suudab näidata sellesse vaataja unistusi täitumas. Niimoodi inimesi kaasa haarates asuvad nad koos otsima „peeglis nähtut“, üks teadmises ja teine teadmatuses . Tihtipeale tundub, et peategelane ise ka usub oma valesid. Nii siiralt üritab ta veenda kahtlejaid oma jutu õigsuses. Siiski on isiksused erinevad ning kõik ei usu Nipernaadi piirideta suuvärki. Pelgalt sõnadest jääb väheks ja tahetakse kirjeldatut oma silmaga näha. Pikemaks venivad valed äratavad nii mitmeski kahtlusi.
Algabki selle jahtimine , mida inimene tahab näha. Ainult Toomas teab, et see on kõik puhas väljamõeldis.
Leidmine – milline üüratu rõõm saada kätte see mida oled otsinud. Olgu see soovitud amet või kadunud ese. Ka kirjeldatud romaanis leitakse pidevalt. Kahjuks siiski rohkelt seda, et Toomas on kadunud otsekui maa alla. Peategelane ei hooli sellest, et kõik teiste plaanid, mõtted ja unistused on tulle visatud. Tema plaan oli juba ammu teada. See oligi rännata lõputult ja muuta inimeste elusid. Meis igaühes on tükike Nipernaadist. Kirg areneda toob endaga kaasa otsimise ja leidmise. Rändame mööda pikka ja konarlist eluteed , teadmata kuhu see viib. Meie suvi algab esimese südametuksega ning lõpeb viimasega .
Siis tuleb talv – pikk, tume ja uusi saladusi täis.