Masinaelemendid kodutöö 2: Keermseliide (1)

Q: Missuguste meetmetega saaks sellise poltliite kandevõimet tõsta?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid kodutöö 2: Keermseliide

Tallinna Tehnikakõrgkool - Masinaehitus - Masinaelemendid i

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Missuguste meetmetega saaks sellise poltliite kandevõimet tõsta?

Antud
Voolepiir :
Mpa
Pikkus: L = 400 mm
Koormus: F = 5 kN
Profiil: UNP180
Paksus:
8 mm

Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas.

Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest.
UNP180
a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm;

Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile.
Poltliitele mõjuv pöördemoment :
Jõule F vastavad toereakstioonid:
Momendile M vastavad toereaktsioonid:
Nurk F ja M vahel:
Suurimad toereaktsioonid:

Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel , et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel.
Hõõrdeteguriks valin:
Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud
Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud :
Varuteguriks valin:
Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala:
Valin Mehaanikuinseneri käsiraamatu ISO-meeterkeermete tabelist lähima ristlõikepindala väärtuse tingimusel , seega tabliväärtuseks valin 353 mm (353
259) .
Selle põhjal saab tabelist 8.8 omadusklassi ja jämeduskeermega poldi M24.

Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib .
Mutter: m = 21,5 mm ja e = 39,6 mm
Poldi ava: M = 26 mm
Seibid: Omadusklassiga
8,8 korral M24
Poldi pikkus:

Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni.
Antud juhul sobib UNP-profiili sisse paigaldada mutrit ja seibi, sest ruumi jääb 14,20 , mis on piisav, et pääseks mutrivõmega või padruniga ligi.
Seibi peaks võtma natukene suurema, et ületaks mutri läbimõõtu sest, et seibi kasutegur oleks suurem

Teha saadudnliite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised).
Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M24 x 45 – 8.8
Kuuskantmutter ISO 4032 – M24 – 8
Seib ISO 7090 – 24 – 200 HV

Arvutada poltide nõutav pingutusmoment .
Tabelist valin:
Poldile lubatav tõmbejõud:
Antud juhul kasutan pingutusmomendi „rusikareeglit“, ehk meeterkeermetele hõõrdetegur keermepaaris = 0,15 ja hõõrdetegur kruvi pea all = 0,15.
Pingutusmoment:

Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind.
Toote nimetus
Jaehind 100tk (eur)
Kogus (tk)
Hind kokku (eur)
Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M24 x 45 – 8.8
153,87
4
6,15
Kuuskantmutter ISO 4032 – M24 – 8
47,91
4
1,92
Seib ISO 7090 – 24 – 200 HV
21,27
4
0,85
Kokku
8,92

Missuguste meetmetega saaks sellise poltliite kandevõimet tõsta?
Poltide kandevõimet on võimalik tõsta, kasutades rohkem polte (liiga palju, ei tohi kasutada, sest materjal muutub auguliseks, mis vähendab materjali vastupanuvõimet), samuti võib kasutada suuremaid polte või suurema läbimõõduga seibi, sest siis toetab suuremale pinnale.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 56 allalaadimist

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #1

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #2

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #3

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #4

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #5

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #6

Masinaelemendid kodutöö 2-Keermseliide #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Antud
Voolepiir: σ_Pf=580 Mpa
Pikkus: L = 400 mm
Koormus: F = 5 kN
Profiil: UNP180
Paksus: δ= 8 mm
Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas.

Masinaelemendid TTÜ Kodutöö mutter hõõrdetegur poldi ava

Sarnased õppematerjalid

docx

Masinaelemendid Kodutöö 2: Keermesliide

Kodutöö nr 2 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keermesliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 01.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2

Mehhatroonika

pdf

Põikkoormatud keermesliide

MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 2 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Põikkoormatud keermesliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 18.02.17 P.Põdra Jõuga F koormatud konsoolne terasleht

Masinaelemendid i

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid