Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Probleemipuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, siseministeerium, esko, projektijuhtimise, käsiraamat, probleemipuu, administratiivne, suutlikkus, keskvalitsuse, ebaselge, haldusreform, pooleli, motivatsioon, koordinatsioon, passiivsedRAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know-
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks.
o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia Võrdlus: o Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne. Avalik sektor o siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioone. Kuid see on siiski hierarhiline, ülevalt-alla juhtimine avaliku sektori poolt. Avalik sektor juhib o Seevastu avalik valitsemine on võtnud horisontaalse kaasamise vormi. Selle puhul on erinevad sidusrühmad kaasatud avalikesse poliitikatesse. See võtab laiema ühiskonna vormi. kaasamine
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
Probleemide lahendused riikliku tasandil võivad olla mitmeosalised ja komplekssed, kuid probleeme võib ka analüüsida madalamal, vähemkeerukal tasandil, kus lahendused on otsesemad ja lihtsamad. Seega sõltub analüüsi ulatus probleemide keerukusest. Probleemianalüüs toob välja hetkeolukorra negatiivsed ilmingud ning esitab "põhjus tagajärg" suhte esinevate probleemide vahel. Probleemipuu koostamine Projektide juhtimisel kasutatakse probleemide analüüsiks probleemipuu meetodit. Probleemipuu on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus tagajärg seose kaudu. 11 Probleemi all mõistetakse mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "suur tööpuudus", aga ka selle põhjuseks olev "töökohtade vähesus" või näiteks "töötute passiivsus töö otsimisel".
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marleen Zurihhina, Regine Trei, Taavi Rattasep, Iris Valgepea, Getlin Janvest PRAKTILISED ÜLESANDED Õppeaines Personalijuhtimine Juhendaja: Katrin Kreegimäe Tartu 2018 SISUKORD 1. PERSONALIJUHI TÖÖ ÜLESANDED ............................................................................. 3 2. TÖÖANALÜÜS .................................................................................................................. 6 3. VABA AMETIKOHA TÄITMISE PROTSESS ................................................................. 9 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS ........................................................................... 14 5. KOOLITUSE PLANEERIMINE ...................................................................
moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor – teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon
* Keskendub kontekstile ehk juhtimisele mida juhtida 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest. • Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse
suutlikkus ning välised faktorid, milleks on isiklikku väärtust andvad komponendid nagu palk, tunnustus ja emotsioonid, ning organisatsioonilist väärtust andvad faktorid, nagu koostöö, tootlikkus, töö efektiivsus ja kvaliteet (Harris ja DeSimone 1994, 39- 43). Seega on koolituse ja arendamise eeltingimuseks töötaja positiivne suhtumine koolitusse, enda arendamise soov, uute teadmiste vajalikkuse tunnistamine, suutlikkus võtta vastu uusi teadmisi ja oskusi ning nende rakendamine igapäevatöös. 1.4. Organisatsiooni strateegilised komponendid 1.4.1. Missioon ja visioon Võib öelda, et ettevõtte tegevus, seega ka personali arendamine algab missiooni ja visiooni sõnastamisest ning parimal juhul kogu töötajaskonna kaasamisest sellesse protsessi ning edaspidine töötajate sellealane informeerimine. Missioon näitab ettevõtte ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu
LÄHENEMINE HALDUSJUHTIMISELE 1) Euroopas juriidiline lähenemine 18. saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad
*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003
kui klient soovib tellimuse eest tasuda. Lisaks sellele peab olema pangalink toimiv antud etapi lõppedes. Transpordi bloki saavutamisnäitajaks võib lugeda logistikafirmadega sõlmitud lepinguid, mis on aluseks, et e-poes oleks esindatud tarnijate lingid, mille klient valib, et saada tellimus endale sobivasse kohta või koju. Lisaks sellele peab olema antud link toimiv etapi lõpuks. Kujunduse sektor on seotud teenusepakkujaga, millest lähtuvalt on saavutamisnäitajaks frantsiisilepingust tulenevatele nõuetele vastav e-poe kujundus, mida omakorda seadistab teenusepakkuja, kellele antud tingimused on esitatud. Kokkuvõtvalt peab kujundusnõuetele vastav e- pood toimima antud etapi lõppedes. Lõplik ülevaatus ja toimivuse kontroll on eelduseks enne toimiva e-poe avalikku veebi lisamist. See on kui projekti lõpetamise etapp, mille
aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri Juhi roll: administratiivne ja kontrolliv Liidri roll: mõjutada (kujundada) kaastöötajate tegevust (käitumist) ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine töötajate rakendamine motiveerimine läbi väljakutsete 4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid. Formaalsete juhtide tööülesannete hulka kuulub
subjektidega (kirik, kohalik omavalitsus, ametiühingud) ning c) strateegiliselt tähtsa tootmise korraldamise ja koordineerimise (infrastruktuur, sõjatööstus). 20.sajandil hakkas riigivalitsemise tuumikülesandeid täitvate asutuste kõrvale tekkima hulgaliselt asutusi ja avalikke organisatsioone, mis küll asuvad valitsemishierarhias, kuid oma ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt. Nii moodustubki tänapäevane avalik sektor, mille tuumaks on valitsusasutused ehk valitsussektor, ent kus peale selle paiknevad avalikke vahendeid kasutavad korraldus- või teenusülesannetega üksused, millest osa võivad isegi formaalselt kuuluda mittetulundus- või ärisektorisse. 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? Kuna avalik sektor tegeleb nii tuumikülesannetega kui ka siseasjade korraldusega, siis selleks, et riik funktsioneeriks normaalselt on vaja palju erinevaid valitsusasutusi.
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
kasutamiseks, sealhulgas ülekandmiseks ja kuvamiseks, või need kasutavad elektroonilist töötlust materiaalsete nähtuste tuvastamisel, mõõtmisel ja/või salvestamisel või füüsikaliste protsesside juhtimisel. IKT sektori teeninduse all mõeldakse teeninduse tegevusalasid, mille tooted on mõeldud infotöötluse ja side talitluse võimaldamiseks elektrooniliste vahenditega. (Statistikaamet Mõisted) IKT sektor moodustab üha olulisema osa maailma kaubavahetusest ning on olnud viimastel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid teadus-, tehnoloogia- ja ärivaldkondi. Ehkki IKT toodete ja teenuste tootmine moodustab eraldi majandusharu mängib IKT olulist rolli ka mitmetes teistes majandusharudes nagu töötlev tööstus, energeetika, pangandus, kindlustus ja kaubandus. Seega mõjutavad IKT sektoris toimuvad arengud tugevalt ka teiste
Alaeesmärgid: 1) inimeste põhivajaduste parem tagamine igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiv konkurentsivõime; 3) Eesti piirkondade tugevad sidumine ülepiiri regioonidega ja muu Euroopaga. Nendeni liigutakse läbi...: 1) rahvastik ja ränne; 2) tööhõive olukord; 3) majandusareng; 4) inimressursi kvaliteet; 5)elanike heaolu; 6) koostöö ja sidusus Regionaalpoliitika elluviimise põhimõtted: 1) riigi keskvalitsuse, maakondliku tasandi ning kohalike omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
normdokumendid (protseduurireegel, juhend, eeskiri, kord vms) IT Personalijuhtimine 23 ... infosüsteemi kasutuselevõtt on edukam, kui: · normdokumendid on kehtestatud sobiva administratiivse jõuga (direktori käskkiri, juhatuse otsus vms) · infosüsteemi juurutamist käsitletakse projektina, st selle läbiviimiseks on määratud projektijuht ning ressursid, rakendatakse projektijuhtimise metoodikat · töötajad on teadlikud, milline on juurutusprojekti ajakava ja tegevusplaan (kes, millal ja mida teeb) · töötajad on informeeritud projekti hetkeseisust (mis tehtud, mis teoksil) · töötajad tajuvad, et juhtkond peab uue infosüsteemi kasutuselevõttu vajalikuks ja tähtsaks · juhtkond ise näitab eeskuju uue infosüsteemi kasutamisel. IT Personalijuhtimine 24 IT-personali värbamine ja valik
töötajatel tegema seda mida nad juba teevad, ainult natukene paremini, selle asemel, et otsida uusi ideid ja võimalusi. Sotsiaalministeerium. Divisjonistruktuur puhul luuakse osaliselt iseseisvad divisjonid. Igas divisjonis on näiteks olemas oma jurist, kui funktsionaalse struktuuri puhul oleks kõik juristid koondunud ühte osakonda. Otsustamine on kiirem, sest asja lahendamise õigus on antud divisjoni juhile. Miinuseks on suured halduskulud. Ntx siseministeerium, mille haldusametisse kuulub mitu ametit Sisekaitseakadeemia jne. Maatriksstruktuur kombineerib kahte aspekti funktsionaalset struktuuri ja ajutisi projekte. Töötajal on kaks ülemust kui töötaja on kaasatud projekti, siis allub ta oma funktsionaalse osakonna juhile kui ka projekti juhile, kus ta osaleb. Maatriksstruktuur sobib kiiresti arenevas ja muutuvas keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja vastuvõtlik muutustele
sajandi kapitalismiks". Tallinn: Fontese Kirjastus, 1997, 384 lk. · Kapitali üha vabam liikumine üle terve maailma vähendab seost rahvusliku säästmise taseme ja kapitali hinna vahel mingis riigis. · Tegelikult oli 1990-ndateks aastateks kapitali hind ligikaudu sama kõigis arenenud riikides. · Küll aga eksisteerib üha tihedam seos selle vahel, kui palju ja mis liiki investeeringuid võtab ette iga riigi avalik sektor ning kui palju antud riik suudab sisse meelitada rahvusvahelist kapitali. · Selles peitubki rahvusliku majanduse uus loogika: riigi tööjõu oskused ja infrastruktuuri kvaliteet on see, mis teeb riigi unikaalseks ja ühtlasi unikaalselt atraktiivseks maailma majanduse jaoks. 14 · Investeeringud nendesse suhteliselt vähemobiilsetesse ülemaailmse tootmise teguritesse on ka peamiseks tunnuseks, mis eristab ühte riiki
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 31 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 32 KÜSIMUS mis juhtub, kui teha eelnevas mõned asendused: Ettevõtete suurus- ehk mastaabikriteeriumid a) väikeettevõtted >> (väikesed) organismid ja b) VKE sektor >> populatsioon (või ökosüsteem)? ... on olulised eeskätt nende toetamisel (ehk
Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine Taylor- Teadusliku juhtimise rajaja, organisatsioonisisene tööjaotus. Oleme efektiivsemad, kui oleme spetsialiseerunud mingile alale. Weber- mõiste bürokraatia võttis kasutusele, hierarhia on oluline. Fayol- juhtimisfunktsioonid võttis täiendatult Taylorilt üle.
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud toote, hinna, müügi ja
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodu
inimressursi kujundamise ja kavandamise võimalusi. IR - strateegiline ressurss, mille juhtimine ei piirdu administreerimisega. Tippjuht peab olema võimeline täitma personali juhtimise alaseid rolle. 6. Tunnused, mis teevad inimesest konkurentsieelise Käesoleval kümnendil suudavad ainult inimesed säilitada ettevõtte konkurentsieelise. Põhjuseks on INIMESTE POTENSIAAL kolmes aspektis, mis võivad tagada püsiva konkurentsieelise: SUUTLIKKUS LUUA HARUKORDSET, VÄÄRTUSLIKKU JA JÄRJENDAMATUT. 7. Inimene kui kapital. Inimressursi vallas kasutatakse intellektuaalse, sotsiaalse ja vaimse kapitali mõisteid, mille kaudu rõhutatakse töötajate kasvavat rolli organisatsioonides. Kapitali leidmise, arendamise ja rakendamisega tegelevad personalijuhid. Nende ülesandeks on intellektuaalse kapitali kujundamine, selle sidustamine teadus- ja arendustegevusega ning teadmusjuhtimisega. 3 veendumust. 8
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
· Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia · Lennukoolitusorganisatsiooni (FTO) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 06
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada
review: http://www.paecon.net/PAEReview/issue33/Drechsler33.htm On asjatundmatu arvata, et erinevate halduüksuste liitmine tooks automaatselt kaasa olukorra paranemise. Abstraktselt ei ole ideaalset haldusüksuse suurust olemas. Mida suurem haldusüksus, seda raskemini koordineeritavad ja hallatavad need on. Personali eelarves ei kajastu mitte kokkuhoid, tihtipeale on vaja töötajaid hoopis juurde palgata. Ettevõtte optimaalne suurus on klassikaliseks ettevõttemajandusteaduse küsimuseks. Keskvalitsuse poolne ülesannete delegeerimine ilma rahastamiseta on mitte ainult lubamatu, vaid ka võimatu. Väidetakse, et haldusüksuste liitmisel tekib mastaabisäästu efekt. Tähtis on efektiivsuse mõiste, mida see tähendab. Arvamus, et haldusüksuse efektiivsus väljendub tehnilis-bürokraatlikes kriteeriumites, on vananenud arusaam. Efektiivus peaks tähendama sobivust. Efektiivsuse sisu määrab eesmärk. Kui eraettevõtte eesmärk on maksmieerida kasumit, siis riigi eesmärk on teistsugune.
annaabi.ee 
