kontrolli ja isiklikku arengut). Kui probleem hinnatakse lahendatavaks ja vastus teisele küsimusele on negatiivne, tuleks keskenduda kolmandale küsimusele ja luua konkreetne plaan probleemi lahendamiseks (mis on need konkreetsed sammud, mida peaksin tegema eesmärgile jõudmiseks?).4) Lahenduse täideviimine ja hindamine Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine tegelikus elus koostatud tegevusplaani alusel. Enesejälgimine lahendusvariandi rakendamise tulemusena toimunud käitumise ja emotsioonide märkamine enese juures. Mis muutus minu enesetundes ja käitumises pärast lahendusvariandi rakendamist Hindamine kas see, mis lahendusvariandi rakendamise tagajärjel toimus on kooskõlas algselt püstitatud eesmärgiga? Kas probleem lahenes? Kas emotsionaalne enesetunne paranes? Kas kulutatud aeg ja pingutused on tulemust väärt? Enese tunnustamine kui tulemus on kooskõlas püstitatud eesmärgiga ja vastab ootustele,
kontrolli ja isiklikku arengut). Kui probleem hinnatakse lahendatavaks ja vastus teisele küsimusele on negatiivne, tuleks keskenduda kolmandale küsimusele ja luua konkreetne plaan probleemi lahendamiseks (mis on need konkreetsed sammud, mida peaksin tegema eesmärgile jõudmiseks?). 4) Lahenduse täideviimine ja hindamine Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine tegelikus elus koostatud tegevusplaani alusel. Enesejälgimine lahendusvariandi rakendamise tulemusena toimunud käitumise ja emotsioonide märkamine enese juures. Mis muutus minu enesetundes ja käitumises pärast lahendusvariandi rakendamist Hindamine kas see, mis lahendusvariandi rakendamise tagajärjel toimus on kooskõlas algselt püstitatud eesmärgiga? Kas probleem lahenes? Kas emotsionaalne enesetunne paranes? Kas kulutatud aeg ja pingutused on tulemust väärt? Enese tunnustamine kui tulemus on kooskõlas püstitatud eesmärgiga ja vastab ootustele,
kontrolli ja isiklikku arengut). Kui probleem hinnatakse lahendatavaks ja vastus teisele küsimusele on negatiivne, tuleks keskenduda kolmandale küsimusele ja luua konkreetne plaan probleemi lahendamiseks (mis on need konkreetsed sammud, mida peaksin tegema eesmärgile jõudmiseks?). 4) Lahenduse täideviimine ja hindamine .Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine tegelikus elus koostatud tegevusplaani alusel. .Enesejälgimine lahendusvariandi rakendamise tulemusena toimunud käitumise ja emotsioonide märkamine enese juures. Mis muutus minu enesetundes ja käitumises pärast lahendusvariandi rakendamist .Hindamine kas see, mis lahendusvariandi rakendamise tagajärjel toimus on kooskõlas algselt püstitatud eesmärgiga? Kas probleem lahenes? Kas emotsionaalne enesetunne paranes? Kas kulutatud aeg ja pingutused on tulemust väärt? .Enese tunnustamine kui tulemus on kooskõlas püstitatud eesmärgiga ja vastab ootustele,
märkamin on vastuse leidmisel või e eesmärgi saavutamisel Probleemi tekkinud raskused Hindamine määratlemine ja esitamine · Probleemi lahendamise etapid (kõiki probleeme Strateegia Jälgimine valik ei saa lahendada kindlate etappide Ressurssi Informatsioon järgnevusega) de i hindamine korrastamine Probleemide lahendamise uurimine · Mõtlemise uurimisel · Asetage kuus tikku nii, kasutatakse tihti et moodustuks neli probleeme, mille võrdkülgset kolmnurka, lahendamiseks pole mille külje pikkuseks on vaja erilisi eelteadmisi, tiku pikkus
kirjeldus. Nende fundamentaaluuringute tulemuste juhtimise praktikas raknedamiseks tuleb formaalsel käsitlusel ühendada juhtimisülesannete lahendamine praktiliste tingimustega. - Ühiskonna tasandil toimub juhtimise spetsialiseerumine allsüsteemide lõikes. Majandus ühiskonna ühe tähtsama allsüsteemina on perspektiivikamaid otsustusteooria rakendamise valdkondi. Põhjus ei peitu üksnes majanduse ühiskondlikus tähtsuses. Majandusprobleemid on oma olemuselt lihtsamini formaliseeritavad ja kvantifitseeritavad kui juhtimisprobleemid mõnes teises ühiskonnaelu valdkonnas. Peale selle on majanduse juhtimise arendamise probleemid piisavalt läbi uuritud ning üldistes ja spetsiaalsetes majandusteadustes käsitletud, mis aitab kaasa probleemide
311). 1.1.4 Konfliktis käitumise üldised põhimõtted Konfliktis olles rakendatakse nii ausaid kui ebaausaid vahendeid. Aus võitlus on siiras ja avatud arutlus erimeelsuste üle. Ideaalvariandis lõpeb aus võitlus mõlemaid osapooli rahuldava lahendusega. Aus võitlus järgib reegleid, mille eesmärk on hoida vaidlus õiglane ja rahulik. · Määra kindlaks aeg. Lepi partneriga tõsises jutuajamises kokku. · Kohtle teist inimest lugupidavalt. · Sõnasta probleem ja esita lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Fakte kirjeldades väldi süüdistusi. · Ära muuda teemat. Vaidluse käigus võib tekkida ahvatlus teemat muuta või minevikus sobrada. Talitse end ning piirdu ühe probleemiga. · Tee ettepanek muutuseks. Tee seda konkreetselt ja otsekoheselt. · Kirjelda muudatuse positiivseid tagajärgi. Kirjelda, millised on sinu soovitud
erinevusi selle vahel, mida nad usuvad ja mida mitte, ignoreerides või eitades teavet, mis on nende väärtussüsteemiga vastuolus. Neil kipuvad olema vastandlikud uskumused, 14 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 mida nad ei suuda küsimuse alla seada, ning nende püüdlused neid uskumusi kaitsta lämmatavad igasuguse loovuse. Kaotuseta probleemilahendus Kaotuseta probleemilahendus tõestab, et peaaegu alati on võimalik konfliktsituatsioonis rahuldada mõlema osapoole vajadusi. Selle lähenemise, mis on probleemilahendamise lähenemise üks variatsioon, arendas välja Thomas Gordon ning see põhineb kahel baaseeldusel: 1) kõigil isikutel on õigus saada oma vajadused rahuldatud; 2) kahe osapoole vahelises konfliktis pole vastuolu mitte nende vajaduste vaid vajaduste rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel.
Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, piiratud alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) 24. Mida kujutab endast ajurünnak ja millal on seda sobiv kasutada? Ajurünnak struktureeritud protsess ideede genereerimiseks; sisaldab kahte etappi: I etapp ideede genereerimine, II etapp rühmitamine ja kritiseerimine Selle tehnika kasutamise eesmärk on paberilehekeste ja kiire tempo abil kaasata kõik efektiivsesse ajurünnakusse. Kasutada on seda hea siis kui soovitakse kiiret ja efektiivset ajurünnakut, kus arvestatakse igaühe panusega. Seda võib kasutada ka soojendusülesandena enne teiste loominguliste tööriistade kasutamist. 25. Mille poolest erinevad juhi karismaatiline ja ehituslik roll ja millised on nende väljundid
Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks. Sotsiaalne süsteem kujundab organisatsiooni väliskeskkonna. Organisatsioonikäitumise uurimise meetodid: 1) vaatlused 2) juhtumite (situatsioonide) analüüsid 3) küsitlused 4) eriuurimused 5) eksperimentaalsed uurimised 6) laboratoorsed eksperimendid 7) intervjuud (paindlikum vorm kui küsitlus) - Vaatlus - süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. - Teooria - loogiliste või matemaatiliste argumentide abil ühendatud hüpoteeside ja väidete kogum, mis aitab selgitada empiirilist reaalsust või teatud nähtusi. - Mudel - matemaatiline või loogiline nähtuse või objekti suhete esitus. F. W. Taylori järgi aitab nende põhimõtete järgimine juhil täita oma kohustusi: 1) Arenda «teadust», osavust, teadmisi töö iga elemendi mõistmiseks.
tegutsemisvaldkondi; eesmärke; juhtimistasandeid; mastaapsust; otsuse väljatöötamise 4.taandamise meetod R=a/b=(a/l)/(b/l)=x1/x2 osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida; *valida alternatiiv, mis sai enim korraldust; otsuse toimimise kestust; mõjutusobjekte; formaliseerimismeetodeid; 2.3 Simulatsiooni Modelleerimise etapid (skeem) 1.probleemi määretlemine punkte. Tasuvusanalüüsi meetod: Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga esitamisvorme; keerukust; üleandmisviise. (sõnastamine); 2
komponentide alusel saadud oodatava kasulikkuse hinnanguid sunteesiv komplekshinnangu funktsioon; · x* optimaalne (parim) lahend. Otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudel võimaldab täpselt piiritleda erinevate matemaatiliste meetodite ja mudelite kohta ning rolli otsuse ettevalmistusprotsessi formaliseerimisel ning esitada ulevaatlikult otsustusprotsessi eri etappide seosed. LK 77 1. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste: a)eksogeenne; b) endogeenne olemust. EKSOGEENNE - Käsitleb inimesi juhitavas susteemis passiivsete käsutäitjatena, kellele "kõrgemalt poolt" (olgu selleks riigi valitsus, kontseni juhtkond, ettevõtte juhtkond või keskastme juht) antakse ette nii tegutsemise eesmärk kui ka tegutsemise variandid seega piiratakse otsustava subjekti vabadus tegutsemisvariandi valikuga.
X vastava kriteeriumi hinne. · Parima alternatiivi valik. Väga oluline samm, kasuta rühmatööd · Otsuste rakendamine. Otsus tehakse teatavaks neile, keda see puudutab, rühmatöö. · Otsuse efektiivne määramine · Kui problem jäi püsima: võib problem olla määratud ebaõigesti, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead. Otsuste liigid: programmeeritavad otsused tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jab üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele probleemide jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud. Samuti on sellisteks otsusteks tootmises tehtavad otsused, kus on määratletud, milliseid oskusi mingi töö jaoks vaja on. Juht formuleerib otsustamise reeglid ning
Ex 3 350 200 200 250 3 3 3 2. On olemas info tingimuste tõenäosustest. Olgu P1 0,4 ja P2 P3 0,3 . Nüüd Ex1 200 0,4 250 0,3 300 0,3 245 Ex2 100 0,4 200 0,3 450 0,3 235 Ex3 350 0,4 200 0,3 200 0,3 260 Eelistatavam on alternatiiv x3 . Kui tegemist kuludega, siis tuleb vaadata madalaimat varianti. Otsustuspuu Oodatav tulemus on Ex ¦ x Px 100000 0,75 20000 0,25 70000 Kaks 0 suurust. Kui ei minda turule, ei võideta ega kaotata midagi ja kui mingi otsuse tagajärjel tulud-kulud on samad. Saab leida tundlikkuse kui palju peab tõenäosust muutma, et tuleks otsust muuta. Riskianalüüs otsustuspuule: V ¦ x i x Px i Mida suurem standardhälve, seda suurem risk!
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid
· Ettevalmistus nõustamiseks (aeg, koht, eelteadmised) · Nõustamise läbiviimine · Tulemuste hindamine (vajadusel järelkohtumised) 3-astmeline nõustamisprotsess : 1. Üles- ehk lahtisulatamine 2. Muutmine 3. Kinnikülmutamine, kinnistamine 7-faasiline nõustamisprotsess : 1. Alustamine, sissejuhatus 2. Eesmärkide seadmine 3. Hindamine 4. Plaani koostamine 5. Teostus 6. Stabiliseerimine, tulemuste jälgimine 7. Lõpetamine Probleemilahenduse mudel : I etapp : probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti II etapp : Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel III etapp : Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu Inimsuhete mudel : I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng) a) Kavatsus e alustamine b) Probleemide identifitseerimine ja selgitamine
Kui osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. 4. Kui otsuste vastuvõtmisel on arvestatud kogu kättesaadava informatsiooniga ja kasutatud võimalikke otsustamise tehnikaid. 5. Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi. (Salk. A, 2002) 3. KONFLIKTIDE LAHENDAMISE ETAPID Konfliktide lahendamist saab liigitada veel etappide järgi: 1. ei suudeta näha või ei mõisteta konflikti olemust ning seetõttu ei võeta midagi ette, et konflikti lahendada: öeldakse, et veab lihtsalt viltu; 2. nähakse konflikti ja saadakse sellest aru, kuid lahendamiseks ei osata midagi konstruktiivset ette võtta; 3. saadakse konfliktidest aru ning suudetakse neid lahendada; 4. suudetakse nii palju ette mõtelda, et konfliktide tekkimise võimalus on kaduvväike ning tekkivad konfliktid lahendatakse juba eos. (Salk
otstarve (miks rühmatöö korraldatatkse just selle teema osas ja praegu), eesmärgid (mida on vaja ära teha), oodatav tulem- mida on vaja saavutada, protseduur ja sisemised kokkulepped (mägureeglid). Rühmatöö etapid: 1) eelnevalt põhjalik ettevalmistus (eesmärgid, materjalid, ruumid, vahendid, piisav ajavaru), 2) rühmade moodustamine (optimaalselt 3- 7 inimest), 3) protseduuride ja reeglite kokkuleppimine,, 4) protsessi pidev jälgimine, 5) tulemuste esitamine, 6) kokkuvõtte tegemine, analüüs ja tagasiside. 19. SWOT-analüüs, Õppemeetodi puhul püütakse leida ja analüüsida konkreetse probleemi erinevaid külgi. Meetodit võib kasutada mistahes probleemidele lahenduse leidmiseks. Meetodit saab kasutada ka näiteks oma oskuste hindamisel, hetkeolukorra hindamisel, mingi ettevõtte tegevuse analüüsil ja hindamisel jne. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust,
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
Mitteprogrammotsused Halvasti määratletavad situatsioonid Otsused on komplekssed Ei saa rakendada rutiinseid otsustamise reegleid Üha rohkem võtavad ka alluvad vastu mitteprogrammotsuseid 34. Otsustamise ja probleemide lahendamise mudelid. Probleemi identifitseerimine ja defineerimine; alternatiivsed lahendusvariandid- nende hindamine, kaalumine; otsuse vastuvõtmine; otsuse ellurakendamine; jälgimine ja tulemuste hindamine. Tulemuste ennustamine. Otsuste hulk on piiratud. Risk. Ebakindlus. Teadmised ja informatsioon alternatiivide ja võimalike tulemuste kohta on puudulik. Eesmärgid on ebaselged, vähe teavet või puudub see üldse. Võimalikud tulemused on ebaselged. Probleemi lahendamine. TUNNETAMINE-probleem peab olema tunnetatud kõigi osapoolte poolt. SÕNASTAMINE- probleem peab olema selgelt formuleeritud. EESMÄRK-
12.2013 (www.kutsekoda.ee/et/kutseregister) Alapädevusena psühholoog-nõustaja kutse Psühholoogia alase akadeemilise haridusega (minimaalselt magistrikraadiga) spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Lisaks näiteks: APA: nõustamispsühholoog vajab PhD kraadi. APA on Ameerikas akrediteerinud 55 doktoriõppe-programmi nõustamispsühholoogia alal: 5 aastat magistritase. soovitav praktiseerimise kogemus enne doktoriõpet. II loeng 15.09.14 Nõustamispsühholoogia ajalugu Nõustamise algus: tekkis eelmise sajandi alguses (20.saj algul) Ameerikas. 1908 Frank Parson (majandusharidusega märkas, et noored jäävad tööturul hätta ning soovis neid aidata, alustas karjäärinõustamisega tekkis pretsedent) karjäärinõustamise ,,isa". 1909 tekkis uus arusaam/suhtumine vaimse tervise osas, et vaimuhaigused on ravitavad
..............................................................18 Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 3 1. DELFI MEETOD 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus Delfi meetodi näol on tegemist prognoosimise tehnoloogiaga, mis sai välja töötatud 1953. aastal RAND projekti raames tuntud matemaatiku Olaf Helmeri ja tema kollegide Norman Dalkey'i ja T.J. Gordoni poolt. Meetodi nimetus tuleneb Vana-Kreeka delfi oraaklist. Selle meetodi rakendamise eesmärgiks on leida kiirelt lahendus keerulisele probleemile, kasutades selleks spetsialistide ja ekspertide arvamusi ja hinnanguid. Meetodis kasutatakse iteraktiivseid ja iseseisvaid küsimustikke, mis võimaldavad kindlaks teha vaadeldava probleemi tõenäosuse, tähenduse, tulemuse ning võimalikud kaasnevad sündmused. Esimese etapi järel saavad kõik osalejad võimaluse tutvuda teiste osalejate poolt antud
* Ära oota probleemi avastamiseks viimase hetkeni. * Küsi küsimusi: kuidas nii, mil moel, miks, kas saad mulle rohkem rääkida? o Defineeri ootused * Kohtu iga nädal oma ülemuste ja töötajatega prioriteetide määratlemiseks * Igasugune suurem erinevus ootuste vahel võib osutuda potentsiaalsele konflikti ohule * Aeg-ajalt tuleb üle vaadata ka kõikide pikemaajaliste projektide eesmärgid * Soovitav on juhtidel, töögrupi liikmetel ka koostada ootuste nimekirjad iga töötaja kohta. * Erinevused ootustes osutavad jällegi potentsiaalsele konfliktile. o Jälgi tegevust regulaarselt. · Kui juhid ja töötajad suhtlevad vabalt, kuidas nad töötavad (või ei tööta) koos, alandavad nad omavahelisi pingeid ja loovad paremad töösuhted. · Vaatamata ametikohale ja positsioonile on vaja vähemalt iga kolme
loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv Organisatsiooni struktuuri ülesehitamise peamised meetodid: 1. Kvantitatiivse tunnuse järgi 2. Ajalise tunnuse järgi 3. Täitjate või allüksuste funktsioonide järgi 4. Territoriaalse tunnuse järgi 5. Tootmistunnuse (kauba / teenuse) järgi 6. Tehnoloogilise tsükli etappide järgi 7. Tellimuste või tarbijagruppide järgi 8. Kombineeritud lähenemine Struktuuri otstarbekus: · Avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: 1. Firma efektiivse tegevuse tagamisel 2. Org-ni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi 3. Ametikohtade aruandekohustuse määramine Struktuuri loomisel oluline silmas pidada: · Orienteeritust äritegevusele
2) väidab, et töömeetodeid on sageli võimalik parandada uurimisega; 3) toob välja rea tähtsaid põhimõtteid, mis on organisatsiooni tegevuses kasulikud; 4) rõhutab töötasu tähtsust töötajate ergutamisel Käitumislik käsitluse. bihevioristlik 1) tõstab juhtimises oluliste teguritena esile kommunikatsiooni, grupidünaamika, motivatsiooni, eestvedamise; 2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused, nagu juhtimine, psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia, majandusteooria; 4) rõhutab organisatsiooni liikmete kui aktiivse ressursi tähtsust passiivse töövahendi asemel Kvantitatiivne käsitlus 1) pakub praktilisi abivahendeid otsustamisel; 2) arendab kvantitatiivseid töövahendeid kaupade ja teenuste tootmise juhtimiseks (operatsioonide
Suhe põhineb võrdsuse printsiibil 12. Nõustamisprotsess. 3-astmeline nõustamisprotsess: . " Üles- ehk lahtisulatamine " (unfreezing ) . Muutmine (moving ) . " Kinnikülmutamine " , kinnistamine (refreezing ) 7-faasiline nõustamisprotsess (G.Ziegler): Sihtide seadmine Sisenemine, algus Diagnoos Kava Teostus Stabiliseerimine, tulemuste jälgimine Lõpuleviimine. P robleemilahenduse mudel: I etapp: probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti II etapp: Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel. III etapp: Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu. Inimsuhete mudel (Human Relations Counseling Model) I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng)
- Arengu hindamine (4 aastastel REA kõnele) - Reaktiivus sravimitele, hormoonidele, seisunditele Jagatud tähelepanu, multitasking - Nõuab hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi ka (1958 broadbent) TP keskse mahu teooriad: - Kahneman – TP kasutab küll sama ressurssi kuid selle maht muutub (on keerulisemate ülesannete jaoks suurem) Teooria test – ülesannete koos tegemine - Tähtede ja numbrite juhuslik genereerimine - Prototüüpide õppimine - Käeline ülesanne: kruvimine - Tooniülesanne: eesmärkheli avastamine Ülesanded segasid üksteist ja juhuslik genereerimine segas ja häirus kõige rohkem, tooniülesanne kõige vähem. TOETAB KESKSE MAHU TEOORIAT - Sarnane segab sarnast TP jagamine MMN katsetes Eeldus – MMN tekib eeltähelepanuliselt ja pigem häirub stiimulitele TP pööramisel. - Samas : tähelepanu muudab erp signaale al 20-50ms
5. alternatiivide analüüs. Iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumiga. iga võimalust võrreldakse nõudega 6. parima alternatiivi valik-kasut.rühmatööd 7. otsuse rakendamine. Otsus tehakse teatavaks neile keda see puudutab, kasuta rühmatööd 8. otsuse efektiivsuse määramine. Kui probleem jäi püsima: probleem võis olla ebaõigesti määratletud, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead otsuste liigid programmeeritud otsused- otsustamise reeglid on juba olemas jääb üle ainult nende järgi toimida. Juht seab otsustamise reeglid ja alluvad saavad teha ise otsuseid mitteprogrammeeritud otsused- erakorralistes, halvasti määratletavas olukorras ja neil otsustel on suur mõju org käekäigule. N. Uue vabriku ehitamine 8.Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine(eelised, puudused) Koosolekute läbiviimise viisid: Avatud arutelu- ettekandele järgneb arutelu
ideede väljendamine: võime ühe sõna või kujundi esindamisel kergekäeliselt arendada ning mängida fraasides assotsiatsioonide küllusega ideede kombineerimine uudsel viisil: laia ulatuslike innovaatiliste lahenduste arendamine, kui on palutud leida igapäevasele asjale uusi kasutamisvõimalusi eksisteerivatele ideedele uue kasutamisvõimaluse leidmine: ette antud eksisteerivale ideele orginaalse idee või lahenduse genereerimine edasiarendus: võime esialgse idee konseptsioon töötada välja praktiliseks kasutamiseks teravustamine ja eristamine: keskse väljakutse äratundmine ja raskuste hindamine lahendusele lähenemise ulatuses, kõrvale heites kõik segavad väikesed elemendid vaatenurkade vahetamine: võime pakkuda vaatlemisviise tuntud probleemidele täiesti erinevast vaatenurgast. 1.3 Keel ..
Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Juhtimise aluste märksõnad eksamiks. Juhtimise olemus 1. Juhtimise ülesanne, juhtimise mõiste. a. Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine Tööde organiseer
1.1.3. Teostamine 1.1.4. Hindamine Projektitöö jaotamine etappideks võimaldab projekti arendada süsteemselt, konsulteerides kõikide asjasse pühendatud sidusrühmadega. Projekti iga etapi lõpuks defineeritakse olulised järeldused ja otsused, lisainfo hankimise vajadused ja konkreetsed tulemused. Etapid progresseeruvad, mis tähendab, et iga etapp peab olema enne järgmise algust lõpetatud. Seega on võimalik algselt ettenägematuid probleeme ja küsimusi tuvastada, nende mõju etappide jaoks läbi kaaluda ning sellele vastavalt tegutseda. Näiteks kui määratlemise või planeerimise etapis toimuvad olulised poliitilised või majanduslikud muutused, tuleb anda hinnang nende tõenäolisele mõjule mistahes 4 planeeritud projekti elluviimisel. Vajadusel saab siis järgmisesse etappi sisse viia muutused. 1.1.1 Projekti määratlemine Projekti määratlemine koosneb järgnevatest etappidest:
Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone. Erinevus: on selles, et BKMM-i puhul püütakse õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmist soodustada alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, KKMM-i puhul aga õpilase teadliku eneseregulatisooni arendamisega. KKMM peab erinevalt BKMM-
tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. 24. Eesmärk (objective)- on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Ehk eesmärk kujutab endast mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Eesmärk on seisund, mitte tegevus. 25. Väliskeskkonna jälgimine (environmental scanning)- Turu olukorra jälgimine, mida oodatakse ja tahetakse. Et olla kursis turul toimuvaga. 26. Stsenaarium (scenario)- plaan, ettekirjutis, mille järgi tuleb käituda/tegutseda. 27. Prognoos(forecast)- (kreeka sõnast prognsis 'etteteadmine') nimetatakse ennustust, mis on saadud enam-vähem usaldatavaks peetaval meetodil. Prognoosid on tuluprognoos tulevaste perioodide tulu hindamiseks ja tehnoloogiline prognoos, milles püütakse ennustada tegevusala tehnoloogilisi muutusi. 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
