Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Privaatsuspoliitika avalikus ja erasektoris". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
privaatsuspoliitika, swedbank, rahvusringhääling, teabevaldaja, säte, edastamise, andmetega, avaldan, täitmisele, programme, vahendab, toetavad, sidususe, finantsteenused, arvelduskontod, krediitkaardid, kindlustus, pensionid, rahaasjad, nägemist, tutvumise, kustutada, kadus, lugedes, hakkan, importantinimest, keda kaitstavad andmed identifitseerivad. Andmed on informatsioon kellegi või millegi kohta. Isikuandmed on seega informatsioon kellegi kohta. Andmekaitse kaitseb isikut, täpsemalt isiku õigust informatsioonilisele enesemääratlusele. Informatsiooniline enesemääratlus on isiku põhiõigus ja -vabadus ise valida ja otsustada, kellele ja milliseid andmeid ta enda kohta teada annab. Isikuandmed ilma nende andmetega seonduva identifitseeritava isikuta, kelle informatsiooniline enesemääratlusõigus vaja kaitset, ei ole iseseisev ega vaja seetõttu eraldi õiguskaitset. Vajaduse isikuandmete kaitse järele tekitas infotehnoloogia ja andmete automatiseeritud kujul töötlemise ülikiire areng, millega seonduvalt muutus isiku identifitseerimine ja isikuandmete töötlemine nii lihtsaks, et tõi endaga kaasa otsese ohu informatsioonilisele enesemääratlusele ning sellega seonduvalt
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
vastavalt Berni konventsioonile ei ole kirjutise loomise eesmärk nende kirjanduteosteks kvalifitseerimise seisukohalt oluline, kui tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) - Programm on loodud täitma kindlat ülesannet. Ülesannete täitmiseks luuakse pidevalt paremaid programme ning vana tarkvara kaotab oma tähtsuse. Vananenud tarkvara puhul esineb tihti ka turvaauke ning põhineb vanadel platformidek, mis teevad selle kasutamise ebasoovitavaks. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (essee küsimus) - Arvutiprogrammid on kirjutised. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
5.05.2016 Õigussuhe 1. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine – subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Õigussuhe 2. Õigusnormi kasutamine – subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Toob kaasa õiguslikke tagajärgi aga ei vaja riigiorganite sekkumist. Õigussuhe 3. Õigusnormi rakendamine – täitmisele kohustamine/mittetäitmise õigustamine riigiorgani vahendusel. Toob kaasa õiguslikke tagajärgi riigiorganite sekkumise järel. 15 5.05.2016 Õigussuhe Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte tunnused 1. Õigusnormi alusel tekkiv inimestevaheline seos. Õiguslik suhe saab tekkida ainult siis kui on
organisatsiooni asukoht, kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu. (5) Kui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või
Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine – alates AutÕS § 272 Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või
Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine – alates AutÕS § 272 Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tu
alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt
sätesta teisiti. § 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks (1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Noore terviseseisundi nõuded 10. Noorel peavad enne laagrisse tulekut olema tehtud vajalikud vaktsineerimised. Laagrisse lubatava noore terviseseisundit tõendab perearst pärast arstlikku läbivaatust arstitõendiga (lisa). Arstitõend kehtib üks kuu. 11
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi
kaitsemeetmetele, mida tuleb töötlemisel rakendada. Regulatsiooniga on kindlaks määratud isikuandmetega kokku puutuva isiku õigused ja kohustused. Üldreeglina on isikuandmete töötlemine lubatud ainult tarbija vabal tahtel põhineva teadliku nõusoleku korral (IKS §10). Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning tarbija õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Tarbija nõusolek peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed
4) Liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole. Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll. Eesti Rahvusringhäälingu seadus Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane. Avalik-õiguslik juriidiline isik. Saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel sõltumatu. ERR eesmärk: loob programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis: 1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; 2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad
või süsteemi administraator või root; Lahendused: - organisatoorne meede - vähemalt kaks kasutajat peavad korraga sama asja tegema; - mingite õiguste piiramine - ühel administraatoril ühed, teisel teised õigused; - auditlogi - kõik administraatori toimingud logitakse eraldiolevasse seadmesse, millele administraatoril puudub ligipääs. Riskid: - programmide paigalduse õigused on, aga failiõiguseid pole - muudab programme nii, et failiõiguseid ei kontrollita jne; - auditlogist saab mööda hiilida, andes käske, mida ei logita (Linuxi bashis käsu ette tühik, siis ei jää käsk historysse). · Trooja hobused, viirused jms programmid lasevad infol lekkida · Konfidentsiaalsust kaitsvaid kitsendusi ei saa selgelt määratleda - salastatud andmetele ligipääs ainult teatud isikutel, kellel on vastava taseme luba - seda diskretsionaarse pääsupoliitikaga ei õnnestu teha. Mandatoorsed pääsupoliitikad 1
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
tusi ja tegevusi. kultuurilistel eesmärkidel Dokumente võib kasutada nii asutuse ajaloo säilitamisel, töökollektiivi enesetead- vuse edendamisel kui ka uurimistöös. Ühe asutuse tegevuses loodud või saadud dokumentide terviklikku kogu mit käsitletakse arhiivina. Praktikas kuuluvad arhiivi koosseisu nii asutu se dokumendisüsteemi hõlmatud dokumendid kui ka andmekogud neis olevate andmetega, erinev audiovisuaalne aines ja muu teaberessurss. 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid SKEEM 4. Põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid Dokumendi loomine Dokumendi saamine Liigitamine Registreerimine Säilitustähtaja määramine Hoidmine ja säilitamine
Teistele on kasu teie tööst alles siis kui kõik, mis on kirjas teie dokumentides, on vormistatud mingi standardi või nõue järgi. Sellisel juhul orienteerumine teie töös on lihtsustatud ja inimene saab palju paremini üles otsida vajaliku informatsiooni. Dokumentide vormistamise, liikumise, kasutamise jt etapid on kirjas asjaajamiskorras, mis on olemas enamikel ettevõtetel. Käesolev konspekt annab ülevaate dokumentide koostamise põhimõtetest, edastamise viisidest jne. Toodud näidised on praktilise osakaaluga ning näitavad, kuidas näeb välja üks või teine ametlik dokument. 4 Lidia Feklistova 2 Dokument Dokument on teabekandjale jäädvustatud teave, mis on tekkinud asutuse või isiku ülesannete või tegevuste täitmise käigus ja mis võib olla kasutatud nende toimingute tõestuseks.
generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. (PS kommentaarid, lk 123: ,,Halduse seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõtte keskne säte on § 3 lg 1 esimene lause. Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Esimest võib nimetada seaduse reservatsiooni ehk seadusliku aluse põhimõtteks; teist seaduse prioriteedi, primaarsuse ehk
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste ar
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist. - Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine
Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%. Portfelli keskmist intressi ei avaldata, ligikaudse arvutusega on see suurusjärgus 50%.2 Lätis kehtib aruandluskohustus tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele (kes ei ole kommertspangad) alates 1. jaanuarist 2013 ning Läti Tarbijakaitseametile on esitatud esimese poolaasta andmed3. Vastavalt esitatud aruandele jäid kiirlaenude kaalutud
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) 2. teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg Diskretsiooni tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes “võib”, “on õigustatud”, “tohib”. Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga “võib” on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud ülevalpool. Diskretsiooni teostamine ja selle piirid Õiguslikud piirid on a. teokoosseis – olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel. b. seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan ei tohi järgida seadusest
Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist. - Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine
kuidas eristatakse organisatsiooni inimestest). Süstemaatiline tõlgendamine - täielik teovõime on 18. aastaseks saanud inimesel. Teleoloogiliselt ei saa olla juriidilise isiku suhtes, süstemaatiliselt kehtib see aga füüsiliste isikute suhtes. Kaks normi on vastuolus - siis tuleb otsustada, kumb on üldnorm (üldisem) ning kumb on erinorm (täpsem). Sõltumata, millises seaduses see on. Kui on täpsema valdkonna säte, kohaldatakse seda. Kas tõlgendamine peab olema selles järjekorras? Järjekorda ei ole vaja, vastavalt vajadusele. TsÜS üldosa tõlgendamisel tuleb kasutada tõlgendamisviisi vastavalt vajadusele. § 4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a
vangla.ee/41293 (01.03.2013). 17 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 1.1. 11 Vangistuseaduse kohaselt on vangistus kuriteo eest kohaldatav põhikaristus. Lisaks vangistusele kui põhikaristusele reguleerib vangistusseadus ka asendusvangistust, mida kohaldatakse kandmata jäänud üldkasuliku töö, tasumata rahalise karistuse ja tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise korral. Vangistust kantakse vanglas, mis on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev asutus vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks.18 Vastavalt VangS § 6 lõikele 1 on vangistuse täideviimise eesmärk suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ning kaitsta õiguskorda. Vastupidiselt karistusõigusele keskendub vangistusõiguse sellele, kuidas luua ajendeid ja tagatisi, et kinnipeetav käituks nii vanglas viibides kui ka pärast vabanemist õiguspäraselt
lause): 1. Eraõiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 1) - asutatakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel. Iseloomulik numerus clausus. Täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Lisaks veel EU ühinguvormid. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 2) - asutatakse eraldi sellekohase seadusega (nt Rahvusringhääling, Advokatuur, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa, Eesti Kultuurkapital, Töötukassa, Kaitseliit). · Juriidilise isiku liigitamine Struktuurikriteeriumi alusel: 1. Isikute ühendused (universitas personarum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). 2. Asutused (universitas bonorum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Eraõiguslikud isikute ühendused jagunevad struktuurilt: a) korporatiivsed ühingud (tulunduslikud, nt AS, OÜ; SE ehk kapitaliühingud ja
(16, 32, 64 bitine), sisemälu mahust, kõvaketta kiirusest ja mahust jt. Mikroprotsessori kellasagedus (taktsagedus) on nagu metronoom, mis defineerib arvutis sündmuste toimumise sammud ja ajastamise. Tänapäeva mikroprotsessorid töötavad sagedusel 233 MHz kuni 1 GHz. Ketas Mahutavus Flopi 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB HDD 10 GB - ... CD 650 800 MB DVD 4,7 18,8 GB USB-pulk 128 MB 10 GB 4. Tarkvara 4.1 Tarkvara tüübid Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: süsteemitarkvara (ingl. system software) ja rakendustarkvara (ingl. application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (ingl
06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest tulenevaid õigussuhteid Vene Föderatsiooni vastavate õigusaktidega ning 1961 aastal vastu võetud NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilõiguste alused. Karistusõiguslikud sanktsioonid kehtestati 06.01.1961 aastal Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, mis küll oluliste muudatustega autoriõiguse vallas, kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul 4 Samas 5 J. Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25. 6 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 7 K
annaabi.ee 
