Hanejaht (5)

Hanejaht
Tarvo Maasika
Sisukokkuvõte
 
17-aastane poiss trükib arvutisse teksti, millest on aru saada, et ta vihkab oma isa. See võib tunduda isekas, kuid selleks on ka põhjuseid. Nimelt isal pole poisi jaoks üldse aega, esimesel kohal on töö ning sellega kaasnev raha. Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks , kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks.
Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna šoppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima , kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning see tüdruk oli teda ära kasutanud, materiaalses mõttes. Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju, kuid tüdruk ei lase teda sisse ning vihaselt jätabki selle kotitäie talle ukse taha.
Kuid poisi ellu tekib veel üks naisterahvas , nimelt 25-aastane Pille. Ta on piltilus, kannab alati miniseelikut ja kõik meesterahvad imetlevad tolle iluduse keha. Pille kolis alles hiljuti sinna linnakesse koos oma venna Daniga, kuid nad elavad täiesti erinevates linna otsades. Kuid ometigi see iludus on poisi ammune tuttav. Seetõttu ka ühel õhtul nad satuvad ühes baaris kokku ning räägivad nagu vanad sõbrad kunagi. Vestluse käigus teeb Pille vastupandamatu pakkumise, nimelt kutsub poisi endaga Peterburgi kaasa, sest üks pilet olevat üle jäänud.
Nädala pärast lähevadki nad koos reisile, mis kestab terve nädala. Bussiga sõidavadki Peterburi igast ilmakaarest läbi ja kuulavad venekeelset giidi . See polnud selle puhkuse kõige toredam osa. Kuid kui Pille ja poiss jõuavad õhtuti hotelli, siis hakkab alles nende jaoks huvitav osa. Terve nädala jooksul pakub Pille poisile pritsi, ehk siis süstitavat kraami. Poiss arvab muidugi, et ühest korrast ju ometi sõltuvusse ei jää ning kergeusklikult võtab vastu, mida pakutakse. See prits aga tekitab hallutsinatsioone ning poisile vägagi meeldib see, sest see pakub kaifi. Ometigi Pille ei süsti ennast kordagi . Ja nii see nädal möödubki. Tagasi tulles Eestisse muutub aga kõik reaalsemaks ja isegi õudsemaks.
Nimelt poiss sooviks veel seda kraami, mis pakkus talle nii palju naudingut, kuid Pille väidab, et tal pole enam ning juurde saamiseks peab pöörduma Dani poole. Sealt saavad probleemid alguse, sest üks doos maksab sada krooni. Esimesel kohtumisel poiss ostab kaks doosi, et üks jääks nagu varuks. Õhtul aga selgub , et ta ei suuda piirduda ühest päevas, vaid kasutab mõlemad ära. Sellest hetkest alates tal lähebki vaja juba kahte päevas, ehk siis kakssada krooni päevas.
Isa on tal tõesti jõukas. Seega poisil on oma pangaarve ning sealgi on pisut raha. Kõigepealt ta kasutabki siis selle oma raha ära. Nädala möödudes taipab ta, et kahest ei piisa ning kui kolmandat ei saa, siis tekib meeletu lihastevalu, tekib metsik üle keha värisemine, mis tõmbab lihased krampi . See valu on aga talumatu . Seega muutub päevakogus aina suuremaks , kuid pangaarve on juba tühi. Siis hakkab poiss lihtsalt vaikselt isa rahakotist nn. laenama. Mõne aja pärast jääb ta aga vahele. Nüüd on seis üpriski täbar. Raha ei ole ja nagu ei saa kah enam kusagilt.
Dan aga rääkis poisile, et üks pensionär ostab kõike kraami kokku. Selle peale tekib poisil idee, et miks mitte kodust hakata asju ära vedama, siis saab ju raha. Mõeldud, tehtud. Selles murdepunktis poiss enam kodus ei ööbi, ta käib seal ainult kraami järel, et see rahaks teha. Ta hakkab hiilima, jälgib maja ees seisvat isa autot, et isa kodus poleks ning siis on tal hea võimalus märkamatuks jääda. Kui enamus asju on juba ta ära viinud, siis viimaste asjadena läheb ta oma surnud ema varanduse kallale. Ta ei tee seda kergekäeliselt ega kerge südamega, kuid valu on piinav. Seega võtab ta kõik ehted , mis olid tema emakesest alles.
Mõned päevad on nüüd kindlustatud, rahalises mõttes. Ometigi ööbib poiss pargipinkidel, pooleli olevatel ehitustel, sest kõik raha tuleb säästa dooside jaoks. Muidu ta ei ela lihtsalt seda valu enam üle. Neli kuni viis päeva elab ta rahus ära, kuid siis saab kõik raha ning doosidki otsa. Tuleb jällegi muretseda raha.
Kõikidelt sõpradelt, tuttavatelt, keda ta vähegi teab, on ta juba tuhandeid kroone laenanud. Kuna tal pole võimalust naguniigi tagasi maksta, siis varjab ta ennast, et mitte kellegagi linnas kohtuda . Arvatavast saaks ta muidu lihtsalt peksa. Kuid ometigi on raha vaja. Sel silmapilgul märkab ta turul olevat kaltsumüüjat. Tal on rahakott avatud, et maksta raha mingile ostjale tagasi . Seal on hiiglaslik patakas raha. Seal pole küll viiesajalised, kuid seal on siiski raha. Mõne hetke pärast poiss krababki selle rahakoti endale kätte ning jookseb elu hinna eest turu väravate poole. Selle müüja hädakisa peale hakkavad mingid mehed poisile järele jooksma. Ning mõne hetke möödudes on poiss käes ning maha surutud, kuid siis tekib poisil meeletu valu. Ta jalaluu on puruks.
Järgmine hetk, mis talle meenub on see, kui ta haiglas lesib. Silmade avamisel näeb ta oma isa. Muidugi rääkida ta ei julge, sest ta on hakkama saanud sellise jamaga, mida pole vist võimalik elu sees heastada. Nii nad siis omavahel ei vaheta sõnagi. Jalg kipsis , võib nüüd poiss haiglast lahkuda, kuid see on täielik šokk, kuhu isa ta viib. Nad sõidavad ligi sada kilomeetrit linnast välja, poiss viiakse vanaisa juurde maale.
Seal maal on ta eraldatud igasugustest inimestest, kipsis jalaga ei saa ta ka liikuda , sest esimese asjana oleks tal soov kodulinna naasta ning muretseda endale raha ning seejärel doos. Need järgnevad nädalad on talle piin, ta karjub metsikult , sest tal on valus . Ta sõimab kõiki, aga eriti oma vanaisa, kuid ometigi keegi ei saa teda aidata. Ta peab sellest ise üle saama. Valudest tulenevalt, tekib talle isegi enesetapu mõte, kuid kui see katse ebaõnnestuks, siis piinleks ta edasi ning siis ta unustab selle mõtte. Ta kannatab seda piinavat valu ning õnneks läheb see iga päevaga aina väiksemaks. Mõne nädala möödudes, hakkab ta oma vanaisaga normaalselt rääkima ning neil tekib hea klapp . Mõlemad austavad teineteist ning räägivad nagu mees mehega. Poisi üllatuseks on aga isal tekkinud kuidagi ka tema jaoks aega. Linnast nii kaugele suvatseb ta isa kohale sõita isegi üle päeva. Kodus ei näinud ta teda kunagi nii tihti
Kõige suurema üllatuse valmistab aga poisile see salapärane külaline, kes talle külla tuleb. See on Piia. Nad jalutavad ning lahendavad oma viimase tüli ära, mis oli tekkinud ju lausa kuu aega tagasi või enam. Nende jutuajamine mõjub hästi ning Piia lahkudes, leiab poiss jällegi elu mõtte. Ta üritab ennast sellest põrgust päästa ning taastada oma endine väga hea elu.