Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Hea sadam" August Mälk (16)

4 HEA
Punktid
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud – vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps.
II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast.
III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele ( kalale ) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid .
IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi , kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju.
V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata – triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe. Kui Angela paadi järgi läks, rääkisid Esse ja Juulius. Tüdrukud läksid kaldale.
VI (67-78) Suvi. Taavi, Juulius, paadimeister teevad Orge Gustavile mootorpaati. Peale paadi liikusid ja peaparandust läksid Juulius ja Taavi lesti püüdma. Nad rääkisid olemasolu tähtsusest, tegid tulekese peal kala ja püüdsid kalu, rääkisid suure ja väikese laeva vahest.
VII (78-89) Juulius sai paaditöö eest kümneka. Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat.
VIII (89-104) Augusti lõpp. Vihma sadas, katus tilkus läbi. Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm , mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus.
IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks . Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma . Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas.
X (117-128) Tali (lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga( halvatud ).
XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd – paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad . Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga . Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks.
XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema.
XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa.
XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme.
XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd). Taavi tõi Jullile ja ta isale 2 havi, mis hiljem pahandust tõid, kuigi pääseti puhtalt.
XVI (187-198) “Kala vargust” meenutati kui lõbusat seika. Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja kohtamas käima( postiljon ). Isa oli mitmel pool tööd saanud ja ka Luisi elas nüüd Lahepäral. Luisi ütles, et tüdrukud kasvavad kiiremini suureks.
XVII (198-210) Jull ja Sessi jäid Kristiinele vahele kuid ühel õhtul Konnamättale minnes kukkus Jull vette, jäi haigeks ja Sessi hakkas teda jälle iga päev vaatamas käima. Kui Jul paranes , läks ta Kristiine juurde. Kristiine palus Taavist mitte midagi rääkida.
XVIII (210-223) Taavi sai hulk paaditööd ning kuna Julli polnud, läks ta isaga Vallamaja juurde. Tagasi tuldi lehmaga. Jull jättis Jaaguõue rahvaga hüvasti, läks mootorlaeva, kuid pöördus räimepaadiga tagasi maale, süda rõõmus.
Hea sadam-August Mälk #1 Hea sadam-August Mälk #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 210 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qaws Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hea sadam-raamatu põhjalik ülevaade
3
docx

"Hea sadam" raamatu põhjalik ülevaade

Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus ­ minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi ­ Juuljuse õde. Taavi ­ viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu ­ Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi ­ Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine ­ Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi ­ Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits ­ meremees. Isa ­ Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino ­ Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei ­ väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile

Kirjandus
August Mälk-Hea sadam-Kokkuvõte
2
docx

August Mälk "Hea sadam" Kokkuvõte

August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus ­ minategelane, noor ja tark poiss. Luisi ­ Juuljuse õde. Taavi ­ viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu ­ Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi ­ Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine ­ Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi ­ Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits ­ meremees. Isa ­ Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino ­ Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei ­ väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud nin

Kirjandus
August Mälk
4
odt

August Mälk

August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss

Kirjandus
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Vilde novell ,,Kuival" ­ toob välja selle kui tihti ostab mees naise keha; räägib, et prostitutsioon on levinud probleem ning kuidas see mõjutab naist. Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ­ ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" ­ esimene eesti klassikalise vaba värsi näide. Lisaks August Alle, Johannes Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad.

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
-Taeva palge all- --August Mälk
6
rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste

Kirjandus
Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted
31
docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet

Kirjandus




Kommentaarid (16)

sanderj profiilipilt
sanderj: no väga abi pole, sest väga väga kokkuvõtlik, aga no hea see kui mitte midagi,, tänud sellegi poolest.
20:28 10-03-2010
Stenverk profiilipilt
Stennson khkjhg: Sama materiali saaks tasuta ka miksikesest, väga pinna pealne.
18:12 08-11-2011
catchme profiilipilt
catchme: päris asjalik, mõnede möödarääkivustega vaid:))
19:36 08-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun