Alternatiivenergiad (1)

Püünsi kool
Referaat
Alternatiivenergiad
Kelly Lehis
9.klass
Juhendaja :Hele Pomerants
2009 Rohuneeme
Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad . Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia , hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis.
Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia , päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas , kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist.
Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa.
Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: höövlilaaste, saepuru jne.
Eestis on suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks: ca 140 km2 on selliseid alasid, kus tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või isegi enam. Praegu uuritakse ja tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Pakri ja Sõrve poolsaarele.
11. oktoobril 2001 aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark - Virtsu tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut ja nende koguvõimsus on 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh.
Sellega suudavad tuulikud rahuldada ca 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse.
Rohkesti tahetakse ehitada tuulegeneraatoreid Pärnumaale, sest seal on rohkesti tuult . Tuuleenergia tootmist kipub segama Eestimaa tihe asustus. Euroopas on rusikareegel, et tuulegeneraator peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel.
Pärnumaal on pisut keeruline leida kohta, kus poleks inimesi ega lindude rändealasid.
Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paistab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat.
Kasutatud materjal:
Eesti Entsüklopeedia 1
http://roheline.energia.ee
Vanematelt kuuldu
www.tuuleenergia.ee