Põllumajandus ja energiamajandus kokkuvõte. (0)

PÕLLUMAJANDUS
On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks.
Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad ,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köögi- ja puuviljad.
Loomakasvatus
Veised piimakari ,lihakari,tööloomad.
Sead
Lambad : villa-ja lihalambad
Linnud : kanad ,pardid
Karusloomad :polaarrebased
Muud loomad: hobused , kitsed
Siidiussikasvatus
Mesindus
PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL -,NAHA-, JALATSI -,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS
Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa.
Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust:

• Plm hõivatud inimeste osatähtsus
  
• Plm maa osatähtsus
  
• Plm osas SKP-s
  
• Plm toodete osa ekspordis(impordis)
  
• Plm spetsialeerumine
  
• Tootmise efektiivsus
  

Põllumajandust mõjutavad tegurid
Looduslikud tegurid:

• Kliima:temperatuur,sademed,kasvuperioodi pikkus.
  
• Aktiivne taimekasvuperiood-ajavahemik,mil keskmine ööpäevane temperatuur +10C
  
• Aktiivsete temperatuuride summa-ööpäeva keskmiste temperatuuride summa aktiivsel taimekasvatusperioodil. Eestis 1600-1900C.
  

Kultuurtaimede soojanõudlus:
1)Redis 400C
2)Kartul 900-1500C
3)Porgand 1200-1500C
4) Rukis 1300-1500C
5)Lina 1500-1700C

• Vegetatsiooni periood-taimede aktiivse kasvamise ja arenemisperiood,mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5C; Eestis 170-180 päeva.
  
• Punamood e reljeef: Kõige sobivamad alad põllumajanduseks on tasased, merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes.
  
• Mullad
  

Majanduslikud tegurid

• Kapital, tehnoloogia , valitsuse poliitika, turg .
  

Energiamajandus
Energiamajanduses tegeletakse:

• energiavarade hankimisega( primaarenergia ), nafta ja gaasi ammutamine,söe,põlevkibi,turba,uraani jm kaevandamine
  
• nende töötlemisega elektriks(elektrijaamad),mootorikütuseks(nafta töötlemistehased) ja ahjukütuseks(kütteõlide tootmine)
  
• energia kättetoimetamisega tarbijale(kõrgepingeliinid,jaotusvõrgud,torujuhtmed,tanklad)
  

TAASTUVAD energiaallikad : tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika
TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja pruunsüsi , põlevkivi , turvas ,uraanimaak( FOSSIILSED KÜTUSED )
MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA------ LOODETE ENERGIA
TUUMAENERGIA -----------------------URAANIMAAK
MAA SISEENERGIA --------------MAASISENE SOOJUS
TERMO TUUMAENERGIA
GEO TERMAALENERGIA
Erinevate energiaallikate osatähtsus:

• nafta 34%
  
• süsi 25%
  
• gaas 21% PRIMAARENERGIA TARBIMISES
  
• muud 11%
  
• tuumaenergia 7%
  
• vee energia 2%
  

• süsi 39%
  
• gaas 20%
  
• hüdroenergia 16% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES
  
• tuumaenergia 16%
  
• nafta 7%
  
• teised 2%
  

Suurimad naftavarud maailmas on Saudi Araabias,Veneetsias,Kataris.
Nafta
!OPEC(Naftat Eksportivate Riikide Ühendus)
Peamised naftatootjad: Venemaa,Saudi Araabia ,USA, Iraan ,Hiina, Kanada , Venezuela , Mehhiko , Nigeeria ,Araabia ÜE.
IMPORT : USA,Hiina,Jaapan,India,Korea,Saksamaa.
EKSPORT :Saudi Araabia,Venemaa,Iraan,Nigeeria,Araabia ÜE, Iraak .
Nafta transportimine: 1) tankeritega; 2)toru juhtmeid mööda(24/7)+ ei saasta keskkonda, vajab vähe tööjõudu; 3) raudteed mööda