Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Presentatsioon: Äriõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühingud, äriõigus, mittetulundus, ettevõtja, seadustik, lepingud, mittetulundusühing, õigusnormid, kehtivate, suulised, moraal, kaubandusõigus, äriseadustik, riigiteataja, võlaõigusseadus, osana, riigiasutused, täisühing, usaldusühing, rahvusraamatukogu, fondid, töötukassa, äriühingud, tulü, ärinimi, perekonnanime, sisaldada, esmaltÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juriidilise isiku tegevust reguleerib äriõigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik või seaduses sätestatud äriühing, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 ütleb, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja on subjekt, ettevõte on objekt.
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3
Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest ÕN koosneb. Kui……………., siis ………………………, vastasel juhul ……………. . Täismahus koosneb ÕN tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: HÜPOTEES, DISPOSITSIOON, SANKTSIOON 3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi.
need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi;
kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44) · Likvideerimisel lisatakse nimele märkus ,,likvideerimisel" (TsÜS § 41 lg 8) Ärinimi ehk firma Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinimele esitatavad nõuded Eristatavus (ÄS § 11 lg 2) · Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest · FIE puhul- selge eristatavus teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) · Eristatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtunikuabi. Võimalik teostada ka eelkontrolli https:/ariregister.rik.ee/nimeparing.py ..
usaldusosanik vastutab ainult enda sissemakse ulatuses. Täis- ja usaldusühing · Aruandlus · Raamatupidamine on tekkepõhine. See tähendab, et kanded raamatupidamise registrisse tehakse arvete alusel (arve väljastamisel ja arve saamisel). · Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Kui täisühingu liikmeteks on füüsilised isikud ei ole vaja aruandlust äriregistrile esitada. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Täis- ja usaldusühing · Tegevuse lõpetamine · osanike otsusega; · kohtuotsusega; · tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel. lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Täis- ja usaldusühing
peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
Äriühing ja riik- äriühingu registreerimine ja registrist kustutamine (asutamisleping ja põhikiri); äriühingu sotsiaalne vastutus Äriühingute valitsemise juriidilised alused- äriseadustik, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, väärtpaberituru seadus, börsi reglement, pankrotiseadus, hea ühingujuhtimise tava. Valdkonnad, millel on seos äriühingute valitsemisega Äriõigus- annab äriühingu tegevuseks aluse ja raamistiku ; Ettevõtlus- ettevõtja on alati kas omanik, nõukogu või juhatuse liige; äriühingu tegevus on ettevõtlus ; Juhtimine- juhatuse tegevus on tippjuhtimine ; Strateegiline juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved, sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti.
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
ühingu huvid. Ühing Ühing (lai tähendus) hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused. Ühing (kitsas tähendus) tehingulisel alusel rajanev eraõiguslik isikute ühendus, mis on suunatud kas tulundusliku või mittetulundusliku eesmärgi saavutamisele. Korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). 1 Ühingu mõiste alla kuuluvad nii juriidiliseks isikuks olevad ühingud (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing). Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Ühing klassikalises mõttes on leping.
tõendite kaudu. Kodifitseeritud õigus kõik tavad ja õigused pannakse kirja, muutuvad õiguaktiks. Pandektiline õigus tulnud Rooma eraõigusest, isik Pandecta, kogus kokku Rooma õiguses loomade kohta käivad õigusaktid. Kõik asjad on ühes kohas koos, ühe valdkonna kohta. Eestis erandiks see, et tööõigus on võlaõigusest eraldatud. Üldosa tsiviilseadustiku üldosa seadus Eriosa asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, äriõigus. Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet. Näideks: Kui tähtpäev langeb puhkepäevale, siis kohustuse täitmise tähtaeg on esimene tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi. Äriõigus eestis on see ühinguõigus
Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised huvid liikunud alati juhtimise ja õiguse või siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. 2. mittetulunduühing- on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. 3. sihtasutus- on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse (teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek) täitmise korral. Sellisel juhul teiste osanike ostueesõigus ei kehti. Põhikirjaga võib ka lubada osa vaba võõrandamist kolmandale isikule (välistada teiste osanike ostueesõigus). Osa võib ka pantida ja jagada (võõrandada osa oma osast). Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ning kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse
kohtunikele, mis tulenevad seadustest. Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: PS ptk 2 ja 13. Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9 Sihtasutus ......................................................................................................................................................11 Mittetulundusühing .......................................................................................................................................13 Juriidilise isiku nimi ja asukoht..............................................................................................14 Juriidilise isiku organid ..........................................................................................................15 Juriidilise isiku vastutus.......................................................................
seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi. Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine Obligationes ex contractu (lepingust) Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust) Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost) Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b. Asjaõigus – tegeleb omanditega ja nende piirangutega c
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. MIS ON ETTEVÕTLUS? Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm
täitmist sisu- õigused ja kohustused osaõigussuhe jaguneb relatiivseks õigussuhteks (hakkab kehtima eseme üleandmisest) (laenuleping) ja konsensuaalseks õigussuhteks (hakkab kehtima kokkuleppe saavutamisest) (ostu-müügileping) Õigussuhte 2 poolt - õigustatud pool(tekib subjektiivne õigus) ja kohustatud pool (tekib juriidiline kohustus) subjektiivne õigus - konkreetsele subjektile kuuluv õigus objektiivne õigus - õigusnormid positiivne õigus - kehtivad õigused seda hetke millal õigussuhe tekib nim. juriidiliseks faktiks. Jaguneb sündmuseks ja teoks Juriidiline sündmus - inimtahtest sõltumatu (looduskatastroof) Juriidiline tegu - Inimtahtest sõltuv (mõrv) KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1) Kes on (teksti) subjekt(id) 2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused.
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus pere
annaabi.ee 
