juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793. aasta juuli oli väga kuum ning Jean Paul viibis suurema osa ajast taas ägenenud nahahaiguse tõttu vannis. Marat elukaaslane Simonne Evradi hoolitses haige arsti eest ega lubanud kedagi tema juurde. 12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte Corday D'Armont, kes lubas rääkida revolutsiooni vastastest vandenõulastest. Marat, olles ise vannis, palus paberit, et hakata vandenõulaste nimesid üles kirjutama. Charlotte Corday haaras pistoda ja torkas selle Marat südamesse. Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi hoogu ja pakkus tuge mitmete juhtivate revolutsionääride misogüünilistele
vaesemate rahvakihtide huve. 1789. aasta esimesel nädalal avaldas ta pisitrüki, milles ta uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid Prantsusmaa eeskujuks välja Briti valitsussüsteemi. Charlotte Corday, kes ei toetanud Marat’ vaateid, vaid pooldas žirodiine mõrvas ta 13. juulil 1793. aastal arvates, et tappis koletise. Mõrva eest läks Corday giljotiini alla ja peagi hakkasid žirodiinide massihukkamised. Pärast J. P. Marat’ surma sai terrorism õige hoo sisse. Georges Jacques Danton George Danton oli prantsuse revolutsionäär ja elukutselt advokaat. Ta saavutas hiilgava kõnemehena suure populaarsuse ja juhtis pärast kuninga Louis XVI
Temast oli mitme aastaga kasvanud silmapaistev riigimees. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli loodud Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte poliitilise politsei ülesandeid. Terror Revolutsiooni päästmise vahendinda nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti Jean Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli ilus ja haritud aadlipreili Charlotte Corday, keda olid mõjutanud zirondiinide demokraatia ideaalid. Marat oli parajasti kodus haige ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja kutsusid oma poolehoidjaid selle mõrva eest kätte maksma. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvreid oli pärit lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati kuninganna Marie Antoinette. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid jakobiinide enda vastuolud
võimuorgan. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja kuninga pooldajate hukkamist. 1793 aasta aprillis Marat arreteeriti, kuid tribunal mõistis ta siiski õigeks ning peale intsidenti tema populaarsus aina suurenes. Ta oli 1793. aasta 31. maist 2. juunini toimunud rahvaülestõusu üks korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793 13. juulil pääses tema juurde zirodiinide esindaja Corday tuues, kes soovis talle üle anda palvekirja. Marat võttis sel ajal oma igapäevast vanni, et leevendada oma haigusest tingitud vaevusi. Pärast mõningasi kõhklusi otsustas ta otsustas vannis olles naise vastu võtta. Viimasel oli aga plaan Marat tappa. Ta tungis talle kallale ning pussitas teda, mille käigus Marat suri. Kasutatud kirjandus JeanPaul Marat. http://et.wikipedia.org/wiki/JeanPaul_Marat 06.12.2010 JeanPaul Marat. http://www.slmeedik.ee/ars
Peletier. (Vaughan,????????????????) By creating a martyr of Le Peletier, people found it easier to relate to the events and political actions that occurred at that time. The second martyr and the most famous among the three was Jean-Paul Marat. Marat was a member of the Jacobin club, publisher of the newspaper called L'ami du Peuple and one of the main prompters of the carnage of 1792. He was assassinated in 1793 by a supporter of the Girondists, Charlotte Corday, who stabbed him in the chest while Marat was taking a bath. The members of the Jacobin club organized him a funeral and his coffin was placed in Pantheon. Marat would have gone down in history as a great murderer, if it had not been Charlotte Corday, whose deed allowed the Jacobins to display Marat as a martyr. The same deed enabled David to portray him as a hero. David, a member of the Jacobin club, commemorated his killing with a sincerely mourning painting. (Vaughan, ?????????????)
kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna- Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus
täielikult absolutismi vastane. Oli hiilgav kõnemees ja teda kutsuti ka isamaa isaks. Ta saavutas suure poolehoiu. Ta tahtis revolutsioonile pidureid peale tõmmata ja tegi kuningakojaga leppe. Teda hakati pidama reeturiks kui sellest teada saadi. 5. Jean Paul Marat 1743 aastal sündinud arst ja ka poliitik, kui ka radikaalne ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja, kus ta peaiselt avaldas filosoofilisi ja poliitilisi töid. zirondiinide pooldaja charlotte corday tappis ta. 6. Maximilien Robespierre oli hirmuvalitseja ja Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Tema hüüdnimi oli äraostmatu ja voorusemees. Ta oli silmapaistev kõnemees ja Jakobiinide juht. Ta korraldas zirondiinide kukutamise ja tõusis 1793 Aastal Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks. Tema juhtiisel giljotineeriti umbes 40 000 inimest ja nende seas näiteks Marie Antoinette ja G. J. Dantoni ning lõpuks hukati ka tema giljotiiniga
Konvent hääletas maha zirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega. Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne'is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 13. juulil 1793 tungis Normandiast pärit Charlotte Corday [kor´dee] Marat' korterisse ja tappis poliitiku. Saint-Just pani parlamendis Ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile mis oleks kõrgemal ministritest-rahvapäästekomitee-le comite du Salut public mida algul juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma Üldine julgeoleku Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/terror.nad viis läbi põllumajandusreformi, Endised feodaalkohustused tühistati.kõige vaesemad said tasuta maad
Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv, ilus ja haritud aadlipreili Charlotte tulevane marssal Joachim Murat Corday, Marat oli parajasti kodus haige saadikud laiali. Hiljem koguti mõned ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) neist kokku, et nad tunnistaksid eneste Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja laialisaatmist ning Napoleoni kutsusid oma poolehoidjaid selle isikuvõimu algust. Oli viidud läbi mõrva eest kätte maksma.Kõrgem sõjaline riigipööre ning selle peamisel Olevus- poliitika ja jumala liitmine, korraldajal Napoleonil polnud mingit ajupesu
19 Kartna 1991: 146 20 Kartna 1991: 147 21 Kartna 1991: 148 7 selle president. 1792. aastal ühines ka Rahvuskonvendiga, kus võitles revolutsioonieelse kunstiorganisatsiooni vastu. Tema võitlus kestis kuni 8. augustil 1793, mil võeti vastu otsus teiste kuninglike akadeemiate seas laiali saata ka Maali ja Skulptuuri Akadeemia. (Sellisest saatusest jäi puutumata vaid Teaduste Akadeemia). 22 23 Charlotte Corday poolt Marat’ tapmine 13. juulil 1793 ajendas Davidit looma maali „Tapetud Marat“, mis on vapustav oma lihtsuses ja kiretuses ja sellel oli tõeliselt monumentaalne kompositsioon. 16. oktoobril 1793 joonistas J. L. David Marie-Antoinette’i, kui teda vedav kaarik oli giljotiini juurde teel. 1794. aastal, mil jakobiinide revolutsioonilis-demokraatlik diktatuur kukutati ja revolutsioon lõppes, saadeti ka David mõnda aega Luxembourgi lossi vahi alla. Siis maalis ta oma ainsa
juuni jakobiinide diktatuuri algus. Arreteeritakse juhtivad zirondiinid, riiki asuvad valitsema jakobiinid. 1793. a. 24.06. - koostatakse uus nn eesrindlik põhiseadus, mida keeruliste aegade tõttu mitte kunagi ei rakendata. Samas oli see oma aja kohta kõige demokraatlikum. Selles alandati valimisiga 21 eluaastani. Kaotati varanduslik tsensus, selle asemele tuli 6 kuu paikustsensus. Põhiseadusesse tuuakse rahvahääletus ja kaotatakse võimude lahusus. 1793. a. 13.07. Charlotte Corday tapab Marat. See vallandab terrori. 1793. a. 27.07. Rahvapäästekomitee etteotsa saab Robespierre. Erakorralised volitused, triumviraat (Robespierre,Couthoni ja Saint-Just), mis vallandab terrori. See terror kestab kuni juulini 1794. Hukatakse selle alusel, et inimene on ,,kahtlane". 1793. a. oktoober laialdase terrori käigus hukatakse ka Marie Antoinette. Kokku hukatakse ligi 40 000- 50 000 inimest. 28% neist olid talupojad, 30% käsitöölised, 11%
14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L'Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist santaazi (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles'sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim zirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda "märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789
14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) – Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L’Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist šantaaži (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles’sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim žirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda “märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5. oktoobril 1789
1728- 1825 püha palsam).1429 krooniti seal d'arci Mõrvatud marat eestvedamisel kuningaks charles vii. oli vaäag nurjatu poliitk(rahva sõber, poliitiline hoone sai kannatada 1. maailmajõja ajal. laim, süüdi tapatalgudes) tema tappis charlotte marc chagalli vitraaz valmis 1974a. corday ta korteris, kui ta oli paraajasti vannis.ta kuulutati märtriks 14. Turner vermeer(van delft) (1775-1851) Pitsipalaja(louvre) Lumetorm(tate'i galerii, london) hollandlane, esindab madalmaade barokki, töötas maalidega väga kausa, tegi elu jooksul 30 oilti,
Tegelikult on see palju rohkem suure poeedi kui maalija teos!" Viimases nähti pigem teose suurust kui nõrkust. Teos eksponeeriti teist korda Salongis. 5 5 Iseloomustus pärit leheküljelt http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/brutus.html 12 "Tapetud Marat" See maal on Davidil valminud tellimuse peale. See telliti kunstnikult, kui 13. juuni 1793 tapeti Charlotte Corday poolt jakobiinide juht Jean-Paul Marat. Kuigi Charlotte oli aadlik, ei tundnud ta monarhia vastu sümpaatiat. Ta oli vabariikloane, kuid jälestas jakobiinide radikalismi ja kuna ta pidas jakobiinide juhiks Marati´d otsustas ta Marat´ tappa. Selleks kasutas ta kööginuga mille oli ostnud samal hommikul kui ta mõrvas jakobiinide juhi. Leides mehe vannist lõi naine teda noaga mitu korda. Juba järgmisel hommikul pärast atendaati tegi David algust Marat´
Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon- nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot. Rahvapäästekomitee ja Danton. Rahvapäästekomiteest sai tegelik valitsus. Revolutsiooniline tribunal. Jean Paul Marat tapmine (Charlotte Corday). 13.juuli 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday. Selle eest läks ta giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiide massihukkamised. just pärast Marat’ surma sai terror õige hoo. Revolutsiooniline kalender. ehk Prantsuse Vabariigi kalnder oli pärast rev. kasutusele võetud kalnder. Hakkas kehtima tagasiulatuvalt 22.sep 1792. Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Pr
aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Danton tapeti giljotiini all. Revolutsiooniline tribunal. Jean Paul Marat tapmine (Charlotte Corday). Revolutsiooniline tribunal oli nö ajutine kohus, millel oli kohtust suurem võim. Revolutsiooniline tribunal võis kahte otsust teha- surma või süütu, aga enamus said ikka esimese. 13. juulil 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised
saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks,
annaabi.ee 
