Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktikum 4 - Korduva hingamispeetuse proov (APNOE)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
apnoe, katsealune, vereringe, hingamispeetus, korduva, proov, teostaja, viitab, stopper, hingab, sissehingamise, piiriniÜldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11
Hambaid puhastatakse hommikul ja õhtul. Loputa suud mitu korda, vajadusel aspireeri loputusvedelik aspiraatoriga. Määri huultele pehmendavat kreemi või vaseliini. Ära rebi koorikuid – pehmenda neid. hingamise harjutused õige hingamine on diafragma - kõhuhingamine. Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11
joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) ning mida väiksem on vereringe takistus (R) Pa - Pv
3) Väliskest ehk epikard (EPICARDIUM) Müokardi ehitus kodadel ja vatsakestel: Kodadel on 2 kihti (pindmine ja süva); õrn Vatsakestel on 3 kihti, eriti paks on vasaku vatsakese lihaskest (teeb paremast rohkem tööd) Milles seisneb südameklappide funktsioon? 1) Sulgevad südamesiseseid avausi Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon? Koronaarvereringe on südame enda verevarustus Funktsioon: varustab südamelihast verega Mis on ja milles seisneb suure vereringe funktsioon? Suur vereringe ehk kehavereringe on kõigi elundite varustamine arteriaalse verega Funktsioon: ainevahetuse produktide eemaldamine (venoosse verega) ja kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon? Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi Funktsioon: gaasivahetus, verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle
takistatud. Sellest tekivad ninaneelus ja hingetorus õhukeerised, mis põhjustavad vahel üsna tugevat kära. Une-apnoeks nimetatakse lühiaegseid hingamisseiskusi une ajal. Need esinevad enamasti keskealistel täidlastel, kõrge vererõhuga meestel, kes norskavad. Arvatakse, et tegemist on ülemiste hingamisteede lihaste lõtvusega, mistõttu õhuvool katkeb. Hingamine on raskendatud, tekib õhupuuduse tunne, südame rütm häirub. Apnoe kestab 10 sekundist minutini ja need episoodid võivad öö jooksul esineda isegi sadu kordi, moodustades 50- 60% uneajast. Une-apnoe on sageli unetuse põhjuseks. (Loogna et al... 1998: lk 89-91) Probleeme unega kogevad igas vanuses inimesed. Mida varem sellele aga jälile saadakse ja ravi otsitakse, seda väiksema tõenäosusega arenevad unehäired inimesele ohtlikuks. 2.4 Edasilükatud magamamineku sündroom Mida see sündroom endast kujutab
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
(anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva *trombotsütopoes – 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter). Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1
taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna taastumisvahendina kasutades arvestada sellele eelnenud treeninguga. Tulemus saadakse vastava pikaajalise katse jooksul pulsikellaga kogutud andmeid analüüsides. Autor tänab kaastöölisi juhendaja õp Rain Vellerindi ja katsealune Aleks Marki. 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas:
a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H
Mõlema süsteemi mõjul muutub protrombiin trombiiniks. Hüübimishäired: • Liialt aktiivne hemostaas = trombid ja trombembooliad Tromboos on veresoone valendiku ummistumine hüübega, mille tagajärjel jäävad koed hapnikuta. • Puudulik hemostaas = kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud Nt hemofiilia. A tüübil on verehüübefaktori VIII puudus või puudulikkus. Sellisedon 80-85% hemofiiliatest. 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe. Paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Kapillaarides on võimalik ainete vahetamine rakke ümbritsevasse ruumi. Veri on veresoontes ühesuunalises liikumises. 8 vasak vatsake - aort - suur vereringe (varustatakse eri kudesid hapnikuga) - ülemise ja alumise
südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse
abi ABIVAJAJA kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta seisundit. Kui olid sündmuskohal juba abivajaduse tekkides, siis räägi ka, mis juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi või tarvitab ravimeid, siis anna sellestki häirekeskusele teada. MIS JUHTUS? Juhtumi asjaolud (õnnetus, äkkhaigestumine) · Kannatanute arv? · Kas kannatanu hingab? · Kas tema on teadvusel? 4 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin KUHU kiirabi saata - ütle aadress (linn, tänav, maja, trepikoda, korrus). Et kiirabi ei peaks õige tee leidmisele aega kulutama, selgita, kuidas ja kust maja juurde ja majja pääseb. Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs. Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid. Kui on kedagi
talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererõhku, tagatakse aga olulisi erinevusi soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Südamelihaskudet esineb ainult südames. Nii nagu silelihaste ta- litlus, ei allu ka südame töö inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised ülesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja Närvikude koosneb nende jätkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja närvirakkude vahel
Ühekordsed uuringud. Uuring, mille korral kogutakse andmeid ainult ühel korral ja ühe ajaperioodi kohta, 2. Regulaaruuringud. Uuring, mille korral ühel valimil läbi viidud uuringut (küsitlust) korratakse teisel või rohkematel valimitel. 2.2.8 Turundusuuringute liigitus uuritava info järgi. 2.2 esmane (algallikatest kogutav info), 2.3 teisene (kirjutuslaua e. deskuuring – olemasolevate andmete uuring). 2.2.9 Turundusuuringute liigitus uuringu teostaja järgi KAS tellida uuring või teha ise? Uuringu tegemine ise eelised: - kindlustunne, et konfidentsiaalne info ei lähe firmast välja, - vahetu tagasiside, - uuringuprobleemi parem tajumine, võimaliku infomüra vältimine selle edastamisel, - eeldatav rahaline kokkuhoid. Puudused: - ajakulu, - puudub kriitiline kõrvalpilk. Uuringu tellimise eelised: - metoodilistes küsimustes proffesionaalsed lahendused, - uuringu teostamise stabiilsus,
Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. AB0-SÜSTEEM (vt. raamatust tabel lk. 37) Aglutinatsiooni korral punalibled kleepuvad omavahel kokku, osa purunevad. Kuidas veregruppe määrata?(lk 38) Reesusfaktor (lk.39) vereülekanne ja rasedus (lk.39) 11.loeng SÜDA JA VERERINGE 1.Südame ehitus ja paigutus Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks
väga suured, mis tõttu võib laste hingamissageduse mõõtmisel kasutada mõlemaid meetodeid. Intubeeritud lapse hingamine on normaalne kui hingamissagedus on normipiires, laps on jumelt roosa ja ei kasuta hingamisel abilihaseid. Hingamispuudulikkuse tunnusteks on (vt tabel 5): · kui lapsel esineb tahhüpnoe · nahk on tsüanootiline; · esinevad inspiratoorsed sissetõmbed (kui laps hingab sisse, tõmbuvad roidevahemikud ja/või sternumi alumine osa sisse); · ninatiivahingamine igal sissehingamisel. Kui leidub üks või mitu ülaltoodud sümptomit, peab õde muutustest informeerima arsti. Samuti peab õde tegema märkmeid kõikidest hingamise muutustest, normist kõrvalekalletest osakonnas kasutusel olevasse õendusdokumentatsiooni (Tunell 1998, Rennie jt 1999, Lauri & Lehti 2000). Õde peab vastutama, et laps hingaks ja jälgima lapse jume muutust
jõuavad ka koolini. Umbes pooled kaasasündinud südameriketega lastest vajavad operatsiooni kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes ja kasvades loomulikul teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei vaja mingisugust aktiivset ravi ja lapsed on võimelised elama oma normaalset eakohast elu. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad
seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite arsenal võimaldab inimkeha ehitust uurida mitte ainult laibal vaid ka elusal inimesel. 1. Antropomeetria uurib inimkeha ja selle üksikosade kuju mõõtmise teel. 2. Prepareerimine on anatoomilise uurimise vanimaid meetodeid, mis on rakendatav tänapäevani. See on laiba kudede lahtilõikamine terariista abil, eesmärgiga
800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. 2 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c) Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire niing ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ning põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale
valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt) b. püruvaadi ja laktaadi kuhjumine Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. c. Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire ning ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ja põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna). Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1. Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab
Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoos. (Lastehaiguste... 1986, Paves
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks
kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest. Näiteks võib tuua lühendi AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) või AED (automated external defibrillator), mis on leidnud tee ka igapäevaellu.
See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE Optimaalne vastupidavustreening tõhustab vereringeelundkonna tööd, mille tulemusena suureneb organismi hapniku tarbimise võime, mis omakorda suurendab südame ja veresoonkonna ning kopsude tööjõudlust, olles aluseks aeroobse töövõime suurenemisele. • südamelihas tugevneb ning selle vereringe paraneb; • südame löögi- ja minutimaht suurenevad; • väikeste veresoonte (kapillaaride) hulk suureneb; • intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega; • alaneb südame löögisagedus ning puhkepulss (sama intensiivsusega lihastöö nõuab väiksemaid pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid;
Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele. Seal töödeldakse info ja kantakse edasi kogu organismi. · Humoraalne mõju soodustab verevarustuse paranemist ja kiirendab ainevahetusprotsesse. Kiireneb vere-lümfi ja koevedelike liikumine. Lisaks arteriaalse vereringe kiirenemisele suureneb ka venoosse vere äravool. Suure hulga varukapillaaride avamine parandab vereringe häirete korral märgatavalt südame tööd. · Mehhaaniline mõju nahk soojeneb, tõuseb masseeritava kehapiirkonna temperatuur, mehhaaniliselt eemaldatakse naha surnud rakud, paranevad naha ainevahetusprotsessid. · Psühholoogiline mõju paraneb enesetunne, tõuseb enesekindlus, tasakaalustub vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st
Nad asetsevad neerude peal paksus rasvakihis, parem on kolmnurkne, vasak on poolkuukujuline. Kaaluvad kokku 10-12g. Ehituslikult on neerupealistes koor ja säsi. 42.Millised on neerupealiste koore ja säsi hormoonid? Säsi- eritab peamiselt adrenaliini ja noradrenaliini. Koor-eritab steroide(glükokortikoidid ja mineralokortikoidid ning suguhormoone. 43.Millised on adrenaliini ja noradrenaliini toimed? Adrenaliin kiirendab südame löögisagedust ja suurendab vereringe minutimahtu. Noradrenaliin tõstab vererõhku, aeglustab südametegevust ja vereringe minutimahtu. 44.Millised on stressi füsioloogilised alused? Stressi esile kutsuvaid ärritusi nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi ja psüühilisi pingutusi(külm ja kuum, raske kehaline töö, haigused, operatsioonid jne). Stressorite kauakestev toime võib kutsub esile adaptsioonisündroomi koos neerupealiste koore hüpotroofiaga.
Liigsed toiduained säilitatakse organismis rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, hakatakse lagundama varuaineid. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. N: keskmine inimene sööb aastaga 400 kg toitu ja joob 800 l vedelikku, tema kehakaal muutub kuni ±0,5 kg. Tugeva treeningu korral võib ainevahetus (AV) kiireneda kuni 15 korda. Samuti kiireneb AV pärast sööki, ~ 10-20%. Veel üheks AV kiirendajaks on stress. AV on kiirem meestel ja noortel inimestel. Hingamise ja vereringe regulatsioon Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete, nt glükoosi, oksüdeerimisel. Seda protsessi nim hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt impulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem kopsud õhku
Mida rohkem filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on. Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks. Lihase efektiivus näitab, kui suure osa kasutatud energiast suudab ta muuta mehaaniliseks tööks, näiteks raskuse tõstmisel. Lihase töövõime paraneb harjutamisel. Põhjuseks on lihase vereringe paranemine. Lihasrakud paksenevad ja koos nendega kogu lihas, kuid uusi lihasrakke ilmselt ei teki. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul moodustab vesi 60% kehamassist, s.o. 70 kg inimesel 42 l. Kehavedelikud jagatakse intratsellulaarseks ja ekstratsellulaarseks vedelikuks. Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja ekstratsellulaarset vedelikku 1/3, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi
väliskeskkonna tingimustega. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist
Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.(3) Angiotensiin II tekitab ka janu, mis suurendab organismi vedeliku hulka. Angiotensiin II on üks tugevaimatest vererõhku tõstvatest ainetest. Renniini eritades suudavad neerud kogu organismis tõsta vererõhku, eelkõige siis kui neerudes on hapnikuvaegus, nt kui vereringe on häirunud veresoonkonnahaiguse tõttu. (1) Angiotensiini toimel suureneb ka aldosterooni produktsioon, mis suurendab Na+-ioonide resorptsiooni nefroni distaalses osas ja naatriumi väljutamine organismist väheneb. See diureesi mõjutav süsteem on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem. Südamekoja lihasrakud eritavad kodade venimise korral vereringesse atriaalset natrireetilist peptiidi (ANP)-atriopeptiidi, mis suurendab naatriumioonide ja vee eritumist
annaabi.ee 
