Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Praktikum 4 - Korduva hingamispeetuse proov (APNOE) - sarnased materjalid

apnoe, vereringe, katsealune, proov, korduva, viitab, imet, hingamiss, reldused, rdle, piirini
thumbnail
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoos. (Lastehaiguste... 1986, Paves

Meditsiin
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Praktikum 2 - Elektrokardiograafia

Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6) Nurga väärtus on umbes 60o, sellest võib järeldada, et süda paikneb normaalses asendis. Töö tulem

Füsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Praktikum 3 - Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites

Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu

Füsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geenitehnoloogia

Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm Igast lootelehes arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, küüned, karvad, hammaste vaap. Mesoderm moodustab tugi, liikumiseldundkonna (luud, lihased) vereringe, eritus ja sigimiselundkonna, Entotermist seede ja hingamiselundkond. 23. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel: ühe geeni erinevad vormid on alleelid. (ntx kollast seemne värvust määrav geen A ja rohelist värvust määrav a on sama geeni erinevad vormid) Homosügootsus: Geenipaari seisund, millepuhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (AA või aa)

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Viimase abil toimub H2S produktsiooni määramine. Hindamiseks jälgitakse punase (aluselise) söötme värvuse muutust kollaseks (happeliseks) längpinnal ja katsuti põhjas. Kui mikroob lõhustab ainult glükoosi, kuid mitte laktoosi (soolepatogeen), muutub sööde kollaseks, kuid happe vähesuse tõttu längpinna juures muutub reaktsioon õhuhapniku toimel tagasi aluseliseks – längpind on punane. Laktoosi lõhustamisel muutub längpind kollaseks. Must värvus viitab H2S produktsioonile, söötme purunemine gaasile (vt. tabel). Mikroob Längpind Katsuti põhi Gaas H2S E. coli Kollane (hape) Kollane (hape) Lõhki Must puudub Salmonella Punane (alus) Kollane (hape) Lõhki Must S. typhi Punane (alus) Kollane (hape) Terve Must

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Viroloogia praktikum

kleepuvad otsad). 12. Miks ei või geeli vette teha vaid peab puhvrisse panema? Agaroosgeel peab olema tehtud puhvrisse, sest kui seda jooksutada ka puhvris ja kui geel on tehtud vette, siis Tris puhver tõmbab geelist vee välja. Tagab stabiilse pH. Oluline, sest DNA/RNA laeng sõltub keskkonna pH-st. 13, Miks kasutatakse laadimispuhvrit ja mis on see tavaliselt? DNA proovide kandmisks geelile kasutatakse laadimispuhvrit, mis sisaldab glütserooli. Proov vajub kaevukese põhja. 13. Miks sisaldab puhver ka etiidiumbromiidi? Selleks, et hiljem visualiseerida DNA froees UV-valguses (254 nm). 14. Mis suunas liiguvad geelis molekulid? Liiguvad agaroosgeelis elektrivälja rakendamisel katoodilt anoodile (+). 15. Kui sul on kaks E.colit, mida teed, et teada saada kas RecA on olemas? 1) PCR 2) UV-ga kiiritad UV-ga kiiritad. Kui RecA on olemas, siis aktiveerib see RecA proteolüütilist stimuleeriva fn-i

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Geotehnoloogia aruanne

Meie rühm tegi 3 katset. Märkisime ülesse ka GPS-ga asukoha. ( 59,4317N, 24, 6520 E). Kivimi purustamiseks kasutasime vasarat. Proov number 1. Selle võttis Brigitta. 19.10.2016 kell 15:30. Materjal: graniit Tegelikult on tegu gneissiga Rocca al Mare kooli juures liivakivi paljandilt kõrgus 3m Kivi pole pärit paljandilt, rändkivi 18 Proov number 2. Annika- Elisabet Roost. tegu oli liivakiviga, proov oli tehtud kell 15:35 Proov number 3. Sandra. Graniit, mustad, punased laigud kivimil. Joonis 12. Brigitta tähehetk 19 Siit leiate ka ühe vahva video. https://vimeo.com/192675257 Parool: Kivimurdja 4.Tunniülesanded 4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil Antud ülesandes oli antud 2 eraldi ülesannet. Esimese ülesande eesmärgiks oli

Geoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 2 - VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

Vedelkütuse niiskuse määramisseade koosneb klaaskolvist mahuga 500 ml (nr 1), püüdurist (nr 2), kondensaatorist (nr 3) ja kuumutajast (nr 4). Püüdur kujutab endast koonilise allosaga silindrilist katseklaasi (mahuga 10 ml). Püüdur on gradueeritud vahemikus 0 kuni 1 ml iga 0,05 ml järel ja 1 kuni 10 ml iga 0,2 ml järel. Kuumutajana kasutatakse kas kinnise spiraaliga elektripliiti või laboratoorset gaasipõletit. Töö käik Uuritav vedelkütuse proov segatakse klaasanumas loksutamise teel 5 minuti vältel, kusjuures anum on täidetud mitte rohkem kui ¾ oma mahust. Viskoosseid naftasaaadusi kuumutatakse eelnevalt 40...50 ○C. Ligikaudu 50 g uuritavat vedelkütust (kaalutud täpsusega 0,1 g) valatakse eelnevalt pestud ja kuivatatud klaaskolbi 1 ja lisatakse 50 ml veevaba lahustit. Lahustina kasutatakse benseeni, bensiini, tolueeni jt. Kolvi sisu segatakse hoolikalt kuni kütuse täieliku lahustumiseni

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

Sellised küvetid võimaldavad kasutada proovide mineraliseerimiseks hapete segusid. Analüüsides selliste grafiitküvettideta võis osa proovist lenduda ühel temperatuuril ­ vastavalt nitraatidele, kuna teine osa proovist lendus teisel temperatuuril ­ vastavalt kloriididele. Paljud kloriidid on küllaltki lenduvad ja võivad lenduda tuhastamise protsessis ning seega kaduma minna. /24/26/ Seoses grafiitküvetitüüpide arenguga, näiteks L'vov platvormküveti puhul, proov aurustatakse pigem kiirgusega, kui konvektsiooniga viies aeglasemale ja rohkem kontrollitavale aatomite vabanemisele. Aatomid aurustatakse mitte küveti seintelt, vaid platvormilt. Aeglase vabanemise tulemusena atomiseeritakse proov protsessi mõõtmisfaasis ja erinevate soolade (nitraadid, kloriidid) mõju väheneb. Lisaks on ka keemiline segamine (nt. aatomite taasühinemine) väiksem tänu temperatuurile, mis on platvormiga küveti puhul proovi aurustamise ajal kõrgem. /1/5/4.

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C. Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus 0,0002 g) ja paigutatakse eelnevalt kaalutud klaasi. Pärast kaalumist kütus kiht klaasis tasandatakse kerge raputamisega. Niiskus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Klaasid kütuse kaalutistega asetatakse 105...110 ○C – ni kuumutatud kuivatusahju ja kuivatatakse sellel temperatuuril 30 minutit.

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE

7 VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE Üliõpilased Matrikli nr.-d: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemust käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Leekpunkti määramise seade 2. Analüüsitava kütuse proov 3. Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füsioloogia praktikum

Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-170g/l, n

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

ja sündmuste vahel. Eksperiment viiakse läbi eksperimentaal loogika põhimõtete järgi. Need põhimõtted on välja töötatud juba 19.sajandi keskel inglise filosoofi Mill'i poolt. Eksperimentaalse analüüsi loogika seisneb selles, et kui ühes reas on sündmused A,B,C,D, mis kutsuvad esile nähtuse P ja meil on võrdluseks olemas üks teine sündmuste jada K,L,C,M, mille tagajärjeks on nähtus P, siis võib Mill'i järgi oletada, et nähtuse P kutsub esile nähtus C. See viitab põhjusliku seose olemasolule mõningate nähtuste vahel. Eristatakse eksperimend liike: - loomulik eksperiment ehk looduslik eksperiment ­ reaalsete objektidega sihipärane manipuleerimine - mõtteline eksperiment ehk ex post facto analüüs (eksperiment peale fakte) ehk retrospektiivne analüüs (tagasivaatav analüüs) ­ objektide kohta käivate andmetega sihipärane manipuleerimine. Selle eksperimendi omapäraks on see, et

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Psühholoogia

oskusi ning nende rakendamist. • Howard Gardener arvas, et on kuus (uuematel andmetel juba kaheksa; lisaks naturalistlik ja eksistentsiaalne intelligentsus) võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on oma seaduspärasused ja loogika. Keelealane e. lingvistiline intelligentsus seostub keelekasutusega; loogilis-matemaatiline intelligentsus on oluline mitmete abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel; ruumialane intelligentsus viitab ruumitajule ja ruumis orienteerumise võimele; kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega; muusikaline intelligentsus, mis hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist; personaalne intelligentsus, mis jaguneb interpersonaalseks (isikutevaheliseks, hõlmab suhtlusoskust ja teiste mõistmist) ning intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine.

Psüholoogia
32 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest. Näiteks võib tuua lühendi AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) või AED (automated external defibrillator), mis on leidnud tee ka igapäevaellu.

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 6 - VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 6 VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed),

Füsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ruumiline planeerimine seminar 1

14) vajadusel miljööväärtuslike alade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; 16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering?

Ruumiline planeerimine
132 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmi

Füüsika
162 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Sissejuhatus digitaaltehnikasse praktikum, AD-muunduri aruanne

Ülesanne: Analoog-digitaalmuunduri lugemine ja tulemuse väljastamine kahendkoodis Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist 0 org 0x00

Tehnoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE graafikud

209.8 1.3085 99.427 0.695 90.418 0.6425 82.41 0.5574 60.856 0.4141 52.8 0.2813 31.2 0.4543 11.89 0.8331 1.6 9.71 1.3085 1.4 9.93 1.367 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 10 20 30 40 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 40 60 80 100 120 140 160 180 200 2 30 40 50 60 0 180 200 220

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Füüsika I praktikum nr 5: külgliikumine

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem 1. Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 g 2m  m1 a= Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki, tuleb valemisse tuua ka r-ploki raadius ja I-ploki

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F  S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldava

Füüsika
58 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Füüsika praktikum nr 1 - ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud ka

Füüsika
545 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis

Füüsika
166 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sissejuhatus digitaaltehnikasse, praktikumi Sisend-väljundi aruanne

Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ; Kiibi 16

Tehnoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE' MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: POISEUILLE' MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: vee sisehõõrdeteguri määramine katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata an

Füüsika
332 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks p

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Füüsika praktikum nr 17 - KEELE VÕNKUMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik.

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Füüsika praktikum nr 11 - ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga ko

Füüsika
357 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Füüsika praktikum nr 5 - KULGLIIKUMINE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´

Füüsika
463 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika I praktikum nr 12b: NIHKEMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 12B TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F  mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga .

Füüsika
180 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Süsteemiteooria labori KTIII

2014. aasta kevadel aines Süsteemiteooria (TTÜ) labor 3 test vastatud ja parandatud kujul. 1. Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. 2. Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? 3. Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? 4. Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui olekumudeli sisend u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8. Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) 9. Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad?

Süsteemiteooria
283 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun