pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10
Sissejuhatus Tõe probleem kuulub filosoofia pingereas esimeste põhiprobleemide hulka. Tõde ei ole ainult filosoofiasse kuuluv mõiste, vaid oluline roll ka meie argiaelus. Koos esimeste sõnadega, mida väike inimlaps lausab, õpetatakse talle eristatama tõde ja valet. Mingi arusaam tõesusest on meil olemas ka ilma filosoofiat õppimata, kuigi ei olda kindlad, kuidas tõde defineerida. Fioloofilises võtmes seisneb tõe probleem ehk selles, et milline tõeteooria on siis tõene ja milline filosoof läbi aegada on tõele kõige lähem olnud. Sama küsimus kerkib üles ka Indrek Meos'i teoses ''Filosoofia põhiprobleemid'' ja ta lisab, et selle väljaselgitamiseks tuleb meil lähtuda mingist arusaamast tõe kohta. Neutraalsel positsioonil küsimusele vastata ei saa. Traditsioonilised tõeteooriaid on kolm: Kõige vanemaks tõeteooriaks võib pidada nn korrespondentsiteooriat (ld co `koos`, respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele, faktidele
Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”. Just tagajärje põhjal otsustamine on tee, mis viib välja lõpututest metafüüsilistest vaidlustest. Ei ole vaja tõestada doktriine nagu tahtevabaduse või jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus sõltub, kui me ühe või teise uskumuse omaks võtame. Usk on ka oluline sedavõrd kui ta aitab meil tegutseda. Jamesi jaoks ei olnud mõttest kinni hoidmine pelgalt selle pärast, et oleme sellise mõtte valinud, illusioon.
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi
PRAGMATISMI TÕETEOORIA Kirjeldus Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust
käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11
mitte midagi. 70. James’i arvates aitab usk meil tegutseda. Selgitage seda mõistet. Ma arvan, et James pidas silmas seda, et kui uskuda oma eesmärki, siis see ka saavutatakse, kuna uskumuse tõttu ollakse enesekindlam ja pingutakse rohkem. Nähes kellegi uskumust võivad ka lähedalseisvad inimesed sellega kaasa minna ja eesmärgi saavutamist hõlbustada. 71. Selgitage, millal on James’i arvates vaidlus alternatiivsete seisukohtade üle mõttetu. Tooge näiteid. Jamesi arvates on iga tõsine vaidlus seotud mingi praktilise tulemusega (see võib aset leida ka tulevikus vmt.). Kui vaieldakse mingi küsimuse üle erinevatest vaatenurkadest ja praktilisest küljest selles mingit erinevust pole, siis on vaidlus mõttetu. Näiteks võiks tuua selle, et kui on antud mingi matemaatikaülesanne, siis ei ole praktilist vahet, kas lahendada see 10 või 20 minutiga. Või siis teisest küljest pole vahet, missugust lahendusmeetodit kasutada, kui
73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James'i järgi). James'i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James'i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James'il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud
Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti?
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade
Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide!
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga
Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige
erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde."
Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
27.Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus? Õigluse kuldreegel-võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28.Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? 29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35
Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad. Seega ei saa tuleviku kohta midagi väita ega ennustada, sest ei teata 100%-selt, kas nii juhtub nagu prognoositud. Teiseks tõeteooriaks on pragmatism. Selle teooria põhjal on uskumus tõest õige siis, kui tulemused on head või viivad heade tulemusteni. Kõige levinum näide uskumusest on usk Jumalasse. Me ei saa seda küll kindlaks teha, kuid kui see usk meid rahuldab, siis see usk on tõene. Samas, kui me usume midagi, mis on mõne inimese jaoks tõene ja teise jaoks väär, siis millisel inimesel on õigus? Kas kristlasel või ateistil? Ka selles ei saa ilmselt kunagi selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida. On küll olemas
Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne
Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu väärib elamist -
Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit?
· me ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. · väärtused ongi suhtelised: kuidas kultuur, nõnda ka väärtused. Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates · pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. · tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. · tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates · tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. · tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. · pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu
Õige vastus! Kümnendsüsteemis on antud väide väär. Milline järgmistest väidetest väljendab aprioorset teadmist? Vali üks: c. Ruut külje pikkusega 2 ühikut on suurema pindalaga kui ring diameetriga 2 ühikut Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?The correct answer is: Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaseltThe correct answer is: On uskumus teatud käitumisviis Empirismi seisukoht on, etThe correct answer is: Kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kellegi kogemusest Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohaltThe correct answer is: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine John Lockei arvates ( "Essee inimmõistusest" II raamat, I ptk) pärinevad aistingutest
argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa.
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida
aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna
antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit. Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest
Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele