i ng uur o se o s m s e k e g u Pra v 1 2a il o D an ven Sti Liftiga kosmosesse Tänavu täitub 50 aastat kosmoselifti idee sünnist. Sellise liftiga saaks kosmosesse toimetada seadmeid ja inimesi odavamalt ja ohutumalt kui rakettide abil. Idee jäi aastakümneteks siiski peamiselt ulmesfääri, kuid 21. sajand on toonud pöörde üha rohkem teadlasi, insenere ja ettevõtjaid on asunud koostama tõsiseltvõetavaid projekte Revo...
Arutlus Eesti kui demokraatlik riik Eestis on demokraatia eelduste loomine läinud ülejäänud maailma vaadete järgi väga hästi, või kas ikka on? Probleemidest ja vigades rääkides läheb see tihti meelest. Siin, nagu teisteski Kesk-Ida-Euroopa riikides, sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult.Mille üle me võime väga uhked olla.Tänaseks on toimunud palju muutusi meie riigis, küll häid ja halbu, küll keerulisi ja vahest isegi lausa nutma panevaid. Esimesed eeldused demokraatlikuks riigiks on alati õigused. Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki ...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega Roheline eluviis on saanud viimaste aastate jooksul palju kuulsust ning seda on hakatud aina rohkem rakendama igapäevases elus. Aina rohkem on hakanud tekkima prügikaste, mis on spetsiaalselt mõeldud teatud sorti prahi jaoks ja telekates on võimalik näha reklaame, mis pooldavad rohelist eluviisi. Enamik inimestest on laisad ja ahned ning ei vaevu prügi sorteerima või loodust aitama, kui nemad sellest mingit kasumit ei saa. Sellepärast on tähtis rõhutada, kuidas rohelisest eluviisist kasu saada ja seda endale isegi tulusaks teha. Tähtsal kohal on praegu pudelite taaskasutamine. Ostes jooke või muid sorti tooteid, on nende peal märk, mis tähendab, et neid on võimalik taaskasutada, kuid sellega kaasneb ka lisa maks ostu sooritamisel, mis ei ole suur, kuid piisav, et mitte koheselt prügikasti ära visata. See on tehtud kavalalt, sest nüüd on inimestel põhjus pudele...
Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse Mari Mets, 30.aprill 2017 Ilusal kevadpäeval käis Poska Sõnumite toimetus Tartu kesklinnas ning küsitles juhuslikke möödaminejaid teemal ,,Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse?". Aasta ema on tiitel, mida annab alates 1998. aastast iga aasta üle Eesti Naisliit. Kas Teie arvates on see normaalne, et üksikemad ei saa kandideerida aasta emaks ning mida arvate sellest, et soovitakse korraldada alternatiivne aasta ema konkurss, kus saaks iga ema osaleda just sellest rääkisid meile küsitletavad. Raul, Tartu Kaubamaja külastaja Ida-Virumaalt, soovis jääda teema koha pealt neutraalseks.
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523.
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks, seejuures piiramata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakon...
Huvitav töö või tasuv töö? Töö- see võib olla nii vaimne kui ka füüsiline. Kuid milline töö valida, kas selline, mis pakub iga päev uusi huvitavaid seiklusi või selline töö, kus pead kasutama vaid teadust? Millist tööd mina teha tahan? Kas vaid sellist, mis tasub pangakontol ära või pakub mulle tõesti huvi? Tööd on tehtud juba läbi aegade ja tehakse edasi, sest ilma selleta ei jõua elus kuhugi. Juba varajasel kiviajal oli välja kujunenud igapäevane tegevuskava, mille alusel elu toimis. Mehed käisid jahil, ehitasid elamiseks püstkodasid ja kaitsesid oma peret. Naiste ülesandeks oli pere eest hoolitseda. Tänapäeval on kõik hoopis teisiti ja ka mina pean tegema valiku, kuidas tulevikus leib lauale tuua. Peagi olen lõpetamas ühe elu tähtsama etapi- gümnaasumi, aga mida lähemale see päev jõuab, seda kindlam peab olema ja otsustama, mida elus edasi teha. Peale gümnaasiumi lõpetamist lähen ülikooli, et leida endale s...
....................................................................6 2.2. Internetiturundus Eestis autori hinnangul...............................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Viimased aastad on tunnistajaks hämmastava interneti arengule, mis on ühe enam oluline inimeste praeguse elustiili juures. Internet on muutunud peamiseks teabeallikaks ja mõningal määral on see asendanud vana meedia nagu raadio, televiisori ja ajalehed. Peamised eelised interneti puhul on selle rohke kättesaadavus ja peaaegu kohene juurdepääs ringlevale infole. Kõige populaarsemateks interneti kasutamise viisideks on andmete ja informatsiooni otsimine ning toodete ja teenuste ostmine. Seega on igati arusaadav miks palju ettevõtted reklaamivad oma tooteid ja teenuseid internetis
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
Zoroastrismi õitseng (9.10. sajand) Islam tunnustas teisi monoteistlikke uske ja lubas neil mõningate piirangutega olla. Zoroastristid koondusid Parsa provintsi Iraani südames, kus süstematiseerisid ja dogmatiseerisid oma religiooni, panid hilisemaid allikaid kirja. Nad säilitasid moraalse iseseisvuse ning tegid seda kõike 150 aastat - siis hääbusid vaikselt, nii ka bahlaavi keel. Zoroastrism levis Indiasse Mombaisse, kus praeguse aja suurim kogukond, ja õigused on seadusega kaitstud. Zoroastrism on üks maailma vanimaid usundeid judaismi ja hinduismi kõrval. Kalifaadi keskvõimu nõrgenedes tulid võimule pärsia/iraani dünastiad, kes seejuures araablaste ülemvõimu tunnustavad, kuid tegelikult nende alluvuses pole. Seda osalt ka Türgi ohu tõttu. 821. aastal leidis aset esimene pooliseseisev iraani dünastia: Tahiriidid. 9-11 sajand on üldse
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
Vormindage tulemused otstarb Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 1. märts kell 23: NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema ko Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mil Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitata Ülesanne 1 Töölehel Riigikogu on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Lisada veerg, kuhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: A Moodustada valemi(te) abil nende inimeste initsiaalid (nimetähed: eesnime esitäht + perekonnanim Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadil on kogu nimekirjas u Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvat meest on Keskkon NB
suurendas argentiinalaste iseseisvumissoovi. 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud Hispaania asevalitseja ning moodustasid riigi juhtimiseks hunta. Alates 1812. aastast juhtis Hispaania-vastast võitlust kindral Jose de San Martin. Tema algatusel kutsuti San Miguel de Tucumanis kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel. Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes esindasid sisemaa suurmaaomanikke, soovisid provintside suuremat autonoomiat. Lühiajalugu I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning
....................................................................................................17 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................18 SISSEJUHATUS Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik. Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides. 1 EHITUSE ALGUS 1
Kuressaare linnuse arenguetapid Oletatakse, et praeguse Kuressaare linnuse asemel võis varem leiduda 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn
Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina
teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis. Eesti teadlastest on tumeaine uuringutesse panustanud Jaan Einasto. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele. Praeguse arusaama kohaselt koosneb tumeaine peamiselt massiivsetest osakestest, mis interakteeruvad muude osakestega vaid nõrga
Eestis ehitatud gooti stiilis kirikutele. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone oli nn Lübecki kabel meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lübecki ja Venemaa kaubandust. Kivikiriku püstitamist on alustatud kooriosast. See oli praeguse altariruumiga samalaiune, ent lõpmikuga. Ulatuslik ehitusperiood algas nähtavasti 13. saj lõpul, kui mindi üle vundeerimistehnikale. Tartu all-linn paikneb soisel pinnasel ning alusmüüride suuremat stabiilsust saavutamiseks rajati need parvalustele. Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn, mille ülaosa pärineb ilmselt 18. sajandist. Jaani kirik tänapäeval Jaani kirik aastal 1860
orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas.13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg
Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaailmas figureerib mõningaid lootustandvaid persoone.Näiteks on praeguse aja tuntuim krossimees Eestis Edik Kuusk.Tavaliselt teab seda nime vaid kitsas ringkond,kuigi see väga andeks noormees on ainus meie riigis,kes arendab ennast,et jõuda FMX*-tippu.Miks ei
tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole. Väikese kabeliga külgneb läänes Püha Jüri kabel, millest on tänapäevaks säilinud vaid idapoolsem võlvik. Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17. sajandi teisel poolel, ruumivorm ja ehituskunstilise üldilme on kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. 3 Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. · keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. · ettevaatlikkus otsuste tegemisel. Printsiip on kasutatav eelkõige majandustegevuses: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada
Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt
piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on Narvas asuv loss mis rajati 1256. aastal. Hermanni loss ● Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn – praeguse Pika Hermanni torni eellane. Picture Püha vaimu kirik ● Püha vaimu kirik on keskaegne luteri kirik mis asub Tallin vana- linnas. ● Püha Vaimu kirik oli seegikirik,
kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eeshoov, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eeshoov. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused selleaegsest põhiplaanist. Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega
vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pikihoonega ühelaiune ja mille külglöövid moodustavad plügonaalse lõpmikuga koori ümbriskäigu. Löövid on kaetud lihtsate servjoonvõlvidega, mis toetuvad enamikus massiivsetele neljatahulistele ja ainult
esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmendas klassis haaras noort Kustast hoopis raadiote ehitamise vaimustus. "Kui krapist kostis "Siin Tallinn", oli see ikka tõeline ime. Teadsin täitsa kindalt, et lõpetan seitse klassi ära ja lähen õppima raadiotehnikuks. Aga klassivennad rääkisid augu pähe, et nemad lähevad kõik keskkooli edasi ja kuidas siis mina mitte." Nii sai Kustasest hoopis praeguse Reaalkooli õpilane, kus ta koos semudega juba üheksandas klassis oma ansambli tegi ja klaveri taga istus. Muusikaharidusega vanematel oli loomulikult kodus klaver, mida poiss hea meelega aeg-ajalt klimberdas. "Eks geenid mängisid ka oma osa," arvab Kikerpuu nüüd, selgitades, et piitsaga polnud teda vaja kunagi pilli taha ajada. Kustas Kikerpuu koolis käimise ajal muudeti 1954. aastal Reaalkool segakooliks ja 1956. aastal korraldati esimene vilistlasõhtu
Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud
Keyyo Tartu Toomemägi Essee Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilin...
Eesti maksupoliitika kas vajab muutusi? Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast. Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust ning küllaltki suurt vabadust ning mugavust ettevõtjatele. Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis. Arvamused jagunesid laias laastus võrdselt pooleks. See, mida
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene)
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas riik on piisavalt tugev , et tagada meie jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkusest on saanud just kui ideoloogia , mille alusel püütakse liikuda helgema tuleviku poole. Kuid kas ühiskond suudab üldse püsida nii kaua , kuni õnnestub helge tulevik saavutada. Võttes arvesse , et iga aastaga laste sündimus väheneb . Noored
töökoda, mida ma ei saanud.Ma pigem talun majanduslikku kitsikust, kui lasen ennast alandada ja solvata. 4)Saaksite Te lühidalt kirjeldada oma kuulsaimate loomingute sünnikäiku? · Mu kõige suuremad teosed `'Figaro pulm'',''Don Juan''ja `'Võluflööt'' ning mu kõige lemmikum `'Reekviem'' sündisid nende aastate jooksul, mil oli mul kõige rohkem aega ja vabadust muudest tegemistest.Näiteks `'Figaro pulm'' käsitleb praeguse aja elu.Suurt rolli mängis mu tuju ja keskkond. 5)Millised on tähtsaimad märksõnad,millega kirjeldaksite oma oopereid? · Armastus,headus ja valguse jõud,mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. 6)Kuidas kirjeldaksite muusika ja luule suhet? · Luule on kuulekas muusika tütar. 7)Kirjeldage enda ooperit `'Figaro pulm'' · See on kahevaatuseline ooperi libreto.Ma kirjutasin selle ühe kuulsa prantsuse kirnaiku
Islandi haridussüsteem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aastakulud kokku arvestatuna ühe õppija kohta Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islandis on 4-tasemeline haridussüsteem 1) Alusharidus (leikskóli) ehk lasteaiad. 2) Kohustuslik põhiharidus (grunnskóli). 3) Keskharidus (framhaldsskóli). 4) Kõrgharidus (háskóli). Alusharidus 1-6 aastastele lastele Lasteaiad on nii riigi kui eraomandis Lapsevanemad maksavad osaliselt selle eest Võivad lasteaias olla 4-8 tundi päevas Lapsi on rühmades ...
1. Märtsil 2015 oli valitud kodanike poolt ja 30. Märtsil 2015 toimus esimene avaistung. 2. Kes kuuluvad selle Riigikogu koosseisu juhatusse? Eiki Nestor, Enn Eesmaa, Hanno Pevkur 3. Millisel fraktsioonil on kõige rohkem kohti Riigikogus? Eesti Reformierakonna fraktsioonil. 4. Millisel fraktsioonil on kõige vähem kohti Riigikogus? Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil. 5. Nimeta praeguse Riigikogu saadikud, kes on valitud Sinu valimisringkonnast. Yoko Alender, Marko Mihkelson, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Taavi Rõivas, Artur Talvik, Hardi Volmer, Tiina Kangro, Madis Milling, Kalle Palling, Laine Randjärv, Aivar Sõerd, Vladimir Velman 6. Millise eriala esindajaid on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on. Juriste on kõige rohkem, sest nad on poliitikaga kursis ja oskavad seda hästi 7
Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt Paljude arvates praegu Maal elavad generatsioonid on ainukesed, kelle eest peaks hoolt kandma või kelle elu peab mugavaks muutma. Tulevaste põlvkondade peale ei mõelda. Praeguse elustiili juures me hävitame nende jaoks vajalikku keskkonda. Alates 1892. aastast on naftat kasutatud kui auto kütust. Sellega kaasnes ka väga suur nafta kasutuse kasv. Viimase 50 aastaga on see tõusnud aga väga suure kiirusega. Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031
Sama võib öelda ka Eesti riigi kohta. Maailmas tuntakse Eesti riiki kui ühte väikest, tasakaalukat, kokkuhoidvat ning arenemisvõimelist riiki. Tänu nendele iseloomujoontele pole Eestis ka sõdu, nii nagu on näiteks Iraagis või Afganistanis. Läbisaamine teiste riikidega on samuti Eestil hea. Eesti riik hoolib oma rahvast nii nagu hoolivad inimesed Eesti riigist. Inimesed tunnevad huvi riigi käekäigu vastu ning riik mõtleb, kuidas oleks inimestel parem meie riigis elada. Praeguse majanduskriisi ajal on eriti hästi näha, kuidas Eesti riigi esindajad teevad suurt tööd, et aidata inimesi sellises raskes olukorras. Praegusest majanduskriisist võib järeldada ka seda, et kui riigil läheb halvasti, läheb ka paljudel Eesti riigi kodanikel kehvemini. Riik ja rahvas on tugevas seoses omavahel. Loodetavasti tuleme me majanduskriisist kenasti välja. On ju ometigi nii, et ,,kõik mis ei tapa, teeb tugevaks." Kindlasti on äärmiselt raske
Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir.
Raha abil saab seda kõike muuta ja seeläbi on tegu ka tugeva manipuleerimis vahendiga. Iga päev sureb maakeral nälga ligi kolmkümmend tuhat inimest, sellest olenemata ei ole olulisi meetmeid selle vastu kasutusele võetud, seda kahjuks vajaliku raha puudumise tõttu. Raha võib täita unistusi. Kõigil meil on omad unistused, mõnel suuremad, mõnel väiksemad. Enamus neist võivad täituda tänu rikkusele ja seetõttu on paljud inimesed valmis jõukuse nimel tegema suisa orjatööd. Praeguse seisuga on maailmas inimesi veidi alla seitsme miljardi. Seetõttu on juba loogiliselt võimatu, et kõigi nende unistused ühel päeval täituvad. Kuid see pole nii halb asi algul tundub, kujutlege mis juhtuks kui kõik saavutaksid oma eesmärgid. Kaoks püüdlus rohkema poole ja see tähendaks suuremas plaanis praeguse ühiskonna kokku kukkumist. Ma tahan öelda, et kõigil peaks olema oma unistused, aga peale selliste mille täitumiseks oleks vaja suures koguses raha ka selliseid, mille
Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis.
Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil.Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid emakeelena rääkijaid on teadaolevalt vaid üks . Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks
Eestis hetkel eksisteerivad sotisiaalprobleemid Antud teema käsitleb,siis praeguse seisuga Eestis eksisteerivaid sotsiaalprobleeme. Esiteks üks suuremaid probleeme praeguse seisuga on kodutud. Kõige suuremaks probleemiks on kodutud selle pärast,et nad rüüstavad hästi palju ja eriti nüüd kus hakkab talv saabuma hakkavad nad vanu maju rüüstama. Sooja saamiseks hakkavad vanadessse majadesse tuled tegema ja mille tulemusena tekib iga talv kohudult palju tulekahjusi mille tulemusena paljud ka hukuvd. Põhjused miks teatud isikud võivad lõpetada kodutuna on see ,et ei saa oma eluga hakkama. Enamasti hakatakse kodututeks
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Jätkusuutlikust arengust hakati rääkima juba 1970. aastail. Tollal peeti jätkusuutlikuks arenguks eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm
järgi. Esimest korda on skandinaavlaste kaubahoovi juures asunud Püha Olevi kirikut maininud 1267. Tollase kiriku täpne asukoht on teadmata, kuid tõenäoliselt paiknes hoone praegusest kirikust edela pool, Laia ja Laboratooriumi tänava vahelisel alal, ning rajati ilmselt juba 12. sajandil. Preagusesse kohta ehitati esimene kirik arvatavasti 1330 selle aastaarvu ja Püha Olevi kujutisega päiskivi avastati kirikust 19. saj. toimunud ehitustööde käigus. Praeguse mahu ja hilisgooti ilme sai kirik 15. sajandil. Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna suurim ehitis. Kiriku siseruum paistab silma kesklöövi suure kõrguse (31 m) ja ilusate tähtvõlvidega kooriruumi poolest. Kiriku ajalugu Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli
kaubahoov koos kirikuga - Oleviste kirikuga. Seda fakti pole seni siiski veel arheoloogiliselt ega ürikuliselt tõestatud, kuid see on tõenäoline kui ümberlükkamatu hüpotees. Kiriku erinevad ehitusjärgud · Esialgne kirik Enne 1219.a. püstitatud kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta puuduvad andmed, samuti ei ole selle asukoht täpselt kindlaksmääratav. Oletatav asukoht võis olla: 1) praeguse kiriku käärkambri kohal, kus on endise ehituse jälgi, 2) kiriku vööruse alal, kus leiti 1958. a. uurimistel hoonete fragmente, mis ei kuulu praegusele kirikule, 3) praeguse kiriku vastas Laia ja Laboratooriumi tänava vahelisel alal. · Kirik XIV sajandil XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut
Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste
sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. lejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Selliselt 15. sajandil valminuna on kiriku põhikehand säilinud põhiliselt ka täunaseinas, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
