aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega
heaks näiteks. Suurepäraste sammastega altar teostati Nicodemus Tessini jooniste järgi ja see esindab rooma stiiliideaali, mida Tessin sel ajal soovitas. Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti
jõululaat. Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega. Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordulinnus...........................................
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..............................
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond Tartu Kolledž Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo kursus Kümme Eesti arhitektuuriobjekti erinevatest perioodidest Referaat Tartu 2018 Sisukord 1 Niguliste kirik ................................................................................................................................. 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6
istungid "Estonias". Riigikogu uue maja asukohaks valiti keskaegne konvendihoone, mille mahapõletatud varemed risustasid Toompea lossi õuepealset. Väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik ehitis on unikaalne parlamendihoone.Hoone fassaadi ilmestavad kolm sissepääsu ja nende kohal paiknevad istungisaali aknad. Traditsionalistlik välisilme lähtub kohalikust luterlikust barokist. Ehitades Toompea lossi Eesti riigi rahvaesinduse hoonet, mille arhitektuuri olid sajandeid kujundanud võõrad valitsejad , tundsid arhitektid ilmselt kohustust rajada midagi seniolematut. Selleks näis kõigiti sobivat moodne avangardistlik vool - ekspressionism. Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse projekteeriti elektrivalgustus. Hoone olulisemaid ekspressionistlikuks muutmise vahendeid ongi valgusrezii, selle parimad näited on vestibüül ja istungisaal. Kitsa keskaegse linnuse
Kõik kommentaarid